¹Lɛid i deg xedmen aɣṛum mbla iɣes n temtunt ițțusemman « Tafaska n izimer n leslak » tqeṛb-ed.

¹Aga lähenes hapnemata leibade püha, mida hüütakse paasaks,

²Lmuqedmin imeqqranen d lɛulama n ccariɛa țqelliben amek ara nɣen Sidna Ɛisa lameɛna uggaden lɣaci.

²ning ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust, kuidas Jeesust hukata, sest nad kartsid rahvast.

³Yudas n Qeṛyut yiwen si tnac-nni n inelmadenis, ikcem-it Cciṭan.

³Aga saatan oli läinud Juuda sisse, keda hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne hulgast,

⁴Iṛuḥ ad yemcawaṛ d lmuqedmin imeqqranen akk-d lḥekkam iɛessasen n lǧameɛ iqedsen, iwakken a sen izzenz Sidna Ɛisa.

⁴ja Juudas läks ja rääkis kokku ülempreestrite ja templivalvuritega selles, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda nende kätte.

⁵Nutni feṛḥen yerna ɛuhden-t a s-fken idrimen.

⁵Ja nad said rõõmsaks ja leppisid temaga kokku, et nad annavad talle raha.

⁶Yudas yefra awal yid-sen syenna yebda yețqellib amek ara sen-t-yezzenz s tuffra ɣef lɣaci.

⁶Ja Juudas nõustus ning hakkas otsima Jeesuse äraandmiseks parajat aega, mil rahvahulka pole ta ümber.

⁷Yewweḍ-ed wass n Tfaska n weɣṛum mbla iɣes n tamtunt i deg ilaq ad zlun izimer n leslak.

⁷Saabus hapnemata leibade püha, mil paasatall pidi tapetama,

⁸Sidna Ɛisa iceggeɛ Buṭrus d Yuḥenna, yenna-yasen : Ṛuḥet a ɣ-theggim imensi n Tfaska.

⁸ja Jeesus läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: 'Minge ja valmistage meile paasa, et me seda sööksime!'

⁹Nnan-as : Anda tebɣiḍ a t-nheggi a Sidi ?

⁹Nemad küsisid temalt: 'Kuhu sa tahad, et me selle valmistaksime?'

¹⁰Yerra-yasen : M'ara tkecmem ɣer temdint, a d-temmagrem yiwen wergaz yerfed tacmuxt n waman ; tebɛet-eț ɣer wexxam anda ara yekcem.

¹⁰Tema ütles neile: 'Vaata, kui te lähete linna sisse, siis te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa sinna majja, kuhu ta sisse astub,

¹¹Init i bab n wexxam-nni : yeqqaṛ-ak-d Ssid nneɣ, anda ara nečč imensi n Tfaska nekk d inelmaden-iw ?

¹¹ja ütelge selle maja peremehele: 'Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?'

¹²A wen-d-isken yiwet n tɣuṛfeț tameqqrant iwejden, dinna ara theggim imensi n Tfaska.

¹²Siis too näitab teile suurt vaipadega kaetud ülemist tuba, seal valmistage!'

¹³Mi ṛuḥen, ufan kullec akken i sen-t-id-yenna, dɣa heggan imensi n Tfaska.

¹³Nad läksid ja leidsid nõnda, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.

¹⁴Mi d-yewweḍ lweqt n imensi, Sidna Ɛisa yeqqim ad yečč nețța d Ṛṛusul-is,

¹⁴Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga.

¹⁵yenna-yasen : Acḥal i mennaɣ ad ččeɣ imensi n Tfaska-agi yid-wen uqbel ad nneɛtabeɣ !

¹⁵Ja ta ütles neile: 'Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist,

¹⁶A wen-d-iniɣ : atan ur țțuɣaleɣ ara maḍi a t-ččeɣ alamma tețwakemmel lmeɛna-ines di tgelda n Sidi Ṛebbi.

¹⁶sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.'

¹⁷Yeddem-d tabuqalt n waman n tẓurin, yeḥmed Sidi Ṛebbi yenna : Axet tabuqalt-agi, feṛqet-eț wway gar-awen,

¹⁷Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: 'Võtke see ning jagage eneste vahel!

¹⁸a wen-d-iniɣ : sya d asawen ur țțuɣaleɣ ara ad sweɣ seg waman-agi n tẓurin alamma tewweḍ ed tgeldit n Sidi Ṛebbi.

¹⁸Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.'

¹⁹Yeddem-ed daɣen aɣṛum, iḥmed Sidi Ṛebbi, yebḍa-t yefka-yasen-t, yenna : Aɣṛum-agi d lǧețța-w ara fkeɣ fell-awen, feṛqet-eț gar-awen. Sya d asawen xeddmet akkagi akken ad iyi-d-tețmektayem.

¹⁹Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: 'See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!'

²⁰Mi gfukk imensi, yeddem-ed tabuqalt n waman n tẓurin, yefka yasen-ț yenna : Tabuqalt-agi, d leɛqed ajdid s idammen-iw ara yazzlen fell-awen.

²⁰Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: 'See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.

²¹Ma d win ara yi-zzenzen atan yeqqim-ed yid-i ɣer lmakla.

²¹Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas,

²²Mmi-s n bunadem ad immet akken yura fell-as di tira iqedsen, lameɛna a nnger n wemdan agi ara t-izzenzen !

²²sest Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!'

²³Ṛṛusul bdan țmesteqsayen wway gar-asen anwa-t wagi ara t-ixedɛen.

²³Ja nemad hakkasid omavahel arutama, kes see küll võiks nende seast olla, kes seda kavatseb teha.

²⁴Inelmaden bdan țemjadalen wway gar-asen iwakken ad ẓren anwa deg-sen ara ițwaḥesben d ameqqran.

²⁴Aga nende seas tõusis ka vaidlus, keda nendest tuleks arvata teistest suuremaks.

²⁵Sidna Ɛisa yenna yasen : Imeqqranen n ddunit ḥekmen s ddreɛ ɣef yigduden-nsen yerna țțusemman d at lxiṛ.

²⁵Ent Jeesus ütles neile: 'Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja neid, kes nende kallal meelevallatsevad, hüütakse 'heategijaiks'.

²⁶Kunwi xḍut i wannect-agi. Ameqqran deg-wen ad yili am umeẓyan, win iḥekmen ad yili am win iqeddcen.

²⁶Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid suurim teie seas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib.

²⁷Anwa i d ameqqran , d amɛelem yeqqimen ad yečč neɣ d win i s iqeddcen ? Yak d win yeqqimen ad yečč ! Ma d nekk, aql-i gar-awen am win iqeddcen.

²⁷Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.

²⁸Kunwi aql-ikkun tṣebṛem yid-i di lmeḥnat-iw.

²⁸Aga teie olete need, kes minu juures on püsinud mu kiusatustes,

²⁹Akken i yi-d-ihegga Baba tagelda, ula d nekk a wen-ț-id heggiɣ i kunwi

²⁹ja mina sean teile kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on seadnud,

³⁰iwakken aț-țeččem aț-țeswem yid-i di tgelda-inu. Aț-țeqqimem ɣef yikursiyen n lḥekma, aț-țḥekmem ɣef tnac leɛṛac n wat Isṛail.

³⁰et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite troonidel, mõistes kohut Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.

³¹Sidna Ɛisa yenna : A Semɛun sel-iyi-d ! Cciṭan yessuter a kkun-isserwet am yirden,

³¹Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!

³²lameɛna dɛiɣ ɣer Sidi Ṛebbi fell-ak akken ur tfeččleḍ ara di liman. Ma d kečč m'ara d-tuɣaleḍ ɣuṛ-i, sseǧhed atmaten-ik.

³²Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi!'

³³Buṭrus yenna-yas : Aql-i heggaɣ iman-iw ad kecmeɣ yid-ek ɣer lḥebs, ad dduɣ yid-ek ula ɣer lmut.

³³Peetrus ütles talle: 'Issand, ma olen valmis minema sinuga niihästi vangi kui surma!'

³⁴Sidna Ɛisa yenna-yas : A k-d-iniɣ a Buṭrus , ass-a uqbel ad iskkuɛ uyaziḍ ad iyi-tnekṛeḍ tlata iberdan, aț-ținiḍ ur iyi-tessineḍ ara !

³⁴Jeesus aga ütles: 'Ma ütlen sulle, Peetrus, kukk ei laula täna enne, kui sa oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!'

³⁵Yenna-yasen daɣen : M'akken i kkun-ceggɛeɣ mbla idrimen, mbla agrab, mbla arkasen, yella kra i kkun-ixuṣṣen ? Rran-as : Ur aɣ-ixuṣṣ wacemma !

³⁵Ja Jeesus ütles neile: 'Kui ma läkitasin teid kukruta ja paunata ja jalatsiteta, kas teil oli midagi puudu?' Nemad ütlesid: 'Ei midagi.'

³⁶Yenna-yasen : Ihi tura win yesɛan idrimen neɣ agrab yawi-ten, win ur nesɛi ara ajenwi ad izzenz abeṛnus-is iwakken a d-yaɣ yiwen.

³⁶Siis ta ütles neile: 'Kuid nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, nõndasamuti ka paun, ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk!

³⁷Axaṭer qqaṛeɣ awen : Ilaq ad yedṛu yid-i wayen yuran. « Ițțuneḥsab seg yembaṣiyen, » yerna ayen yuran fell-i, atan yewweḍ ed.

³⁷Sest ma ütlen teile, minus peab minema täide, mis on kirjutatud: Ta on ülekohtuste sekka arvatud. Sest ka see, mis minu kohta käib, on lõpul.'

³⁸Inelmaden-is nnan-as : A Sidi , atnan sin ijenwiyen ! Yenna-yasen : D ayen tura, beṛka !

³⁸Aga nemad ütlesid: 'Issand, ennäe, siin on kaks mõõka.' Tema ütles neile: 'Sellest on küllalt.'

³⁹Akken yuɣ tannumi, Sidna Ɛisa yeffeɣ, iṛuḥ ɣer yiɣil n uzemmur ; inelmaden-is tebɛen-t.

³⁹Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt Õlimäele, ja jüngrid järgnesid talle.

⁴⁰Mi gewweḍ ɣer wemkan-nni, yenna-yasen : Dɛut ɣer Ṛebbi akken ur tɣellim ara deg ujeṛṛeb.

⁴⁰Ja kui ta sinna paika jõudis, siis ta ütles neile: 'Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!'

⁴¹Dɣa yessebɛed iman-is fell-asen azal n kra n lmitrat, yeqqim ɣef tgecrar ideɛɛu i Ṛebbi yeqqaṛ :

⁴¹Ta ise läks neist eemale kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas:

⁴²A Baba, ma tebɣiḍ ssebɛed fell-i leɛtab-agi i yi-țṛaǧun ; lameɛna d lebɣi-k ara yedṛun mačči d lebɣi inu.

⁴²'Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!'

⁴³Yiwen n lmelk n Sidi Ṛebbi iḍheṛ-as-d a t-yesseǧhed.

⁴³[Siis ilmus talle ingel taevast teda kinnitama.

⁴⁴Iḍaq wul-is, ikețțeṛ di tẓallit armi tuɣal tidi-ines d idammen yețqiṭṭiren ɣer lqaɛa.

⁴⁴Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks.]

⁴⁵Mi gekfa, yuɣal-ed ɣer inelmaden-is, yufa-ten-id yewwi-ten yiḍes axaṭer yeɣli-d fell-asen leḥzen ameqqran ;

⁴⁵Ja palvetamast tõustes tuli Jeesus oma jüngrite juurde ja leidis nad magamas kurbuse pärast.

⁴⁶dɣa yenna-yasen : Acuɣeṛ i tegnem ? Kkret, dɛut ɣer Ṛebbi akken ur tɣellim ara deg ujeṛṛeb.

⁴⁶Ja ta ütles neile: 'Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!'

⁴⁷Mazal-it iheddeṛ, atnaya wwḍen d lɣaci. Yudas, yiwen si tnac-nni inelmaden-is yezwar-ed zdat-sen, iqeṛṛeb ɣer Sidna Ɛisa ad isellem fell-as.

⁴⁷Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda hüüti Juudaks - üks neist kaheteistkümnest -, käis nende ees ja astus Jeesuse juurde talle suud andma.

⁴⁸Sidna Ɛisa yenna yas : A Yudas, s sslam ara txedɛeḍ Mmi-s n bunadem !

⁴⁸Aga Jeesus ütles talle: 'Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?'

⁴⁹Wid yellan d Sidna Ɛisa, mi walan ayen ara yedṛun nnan-as : A Sidi, a newwet s ijenwiyen ?

⁴⁹Kui tema jüngrid nägid, mis on tulemas, ütlesid nad: 'Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka?'

⁵⁰Yiwen deg-sen yewwet aqeddac n lmuqeddem ameqqran, igzem-as ameẓẓuɣ ayeffus.

⁵⁰Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast ning raius ära tema parema kõrva.

⁵¹Sidna Ɛisa yenna yasen : ?ebset ! Dayen tura ! Yessers afus-is ɣef wemkan n umeẓẓuɣ n uqeddac-nni, yerra-yas-t akken yella.

⁵¹Aga Jeesus kostis: 'Jätke see!' Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.

⁵²Dɣa yezzi ɣer wid i d-yusan a t-ḥebsen, ɣer lmuqedmin imeqqranen d lɛuqal akk-d lḥekkam n iɛessasen n lǧameɛ iqedsen yenna yasen : Tusam-d ɣuṛ-i s ijenwiyen d iɛekzan am akken d amakar i lliɣ.

⁵²Aga Jeesus ütles ülempreestritele ja templivalvuritele ja vanematele, kes tema vastu olid tulnud: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega?

⁵³Mkul ass țțiliɣ yid-wen di lǧameɛ iqedsen yiwen ur d-yerfid afus-is ɣuṛ-i. Lameɛna taswiɛt-agi ț-țaswiɛt nwen, ț-țaswiɛt n tezmert n ṭṭlam.

⁵³Kui ma olin päevast päeva teie juures pühakojas, siis te ei pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund ja pimeduse meelevald.'

⁵⁴Mi ṭṭfen Sidna Ɛisa, wwin-t ɣer wexxam n lmuqeddem ameqqran. Buṭrus itbeɛ-iten s lebɛid.

⁵⁴Aga nad võtsid Jeesuse kinni ja viisid ära ja tõid ülempreestri majja. Ent Peetrus järgnes eemalt.

⁵⁵Ceɛlen times di tlemmast n wefrag, qqimen. Buṭrus yella yid-sen.

⁵⁵Ja kui nad keset õue tule süütasid ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende sekka.

⁵⁶Yiwet n tqeddact twala-t-id yeqqim yeẓẓiẓin, tmuqel-it tenna : Argaz-agi daɣen yella yid-es.

⁵⁶Aga üks teenijatüdruk nägi teda tule valgel istuvat ja ütles ainiti tema peale vaadates: 'Ka tema oli koos Jeesusega.'

⁵⁷Lameɛna Buṭrus yenkeṛ, yenna : Ur t-ssineɣ ara a tameṭṭut !

⁵⁷Peetrus aga salgas: 'Naine, ma ei tunne teda.'

⁵⁸Cwiṭ akka, iwala-t-id yiwen nniḍen, yenna : Kečč daɣen d yiwen seg-sen. Buṭrus yerra-yas, yenna : Ur lliɣ ara seg-sen ay argaz !

⁵⁸Natukese aja pärast lausus üks mees Peetrust nähes: 'Ka sina oled nende seast.' Peetrus aga lausus: 'Inimene, ma ei ole.'

⁵⁹Iɛedda wazal n ssaɛa, yenṭeq-ed yiwen nniḍen yenna : Mbla ccekk argaz-agi yella yid-es axaṭer d ajlili.

⁵⁹Ja umbes tund aega hiljem kinnitas seda keegi teine: 'Tõepoolest, ka tema oli Jeesusega, ta on ju galilealane.'

⁶⁰Buṭrus yerra-yas : Ur ẓriɣ ara d acu i d-teqqaṛeḍ ay argaz ! Werɛad yekfi ameslay... yeskkuɛ uyaziḍ.

⁶⁰Peetrus aga ütles: 'Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid.' Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, laulis kukk.

⁶¹Sidna Ɛisa yezzi ɣuṛ-es, immuqel-it. Dɣa Buṭrus yemmekta-d wayen i s-d-yenna Sidna Ɛisa : « Ass-agi, uqbel ad iskkuɛ uyaziḍ ad iyi-tnekṛeḍ tlata iberdan.»

⁶¹Ning Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa ja Peetrusele tuli meelde Issanda sõna, kuidas ta temale oli öelnud: 'Enne kui täna kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'

⁶²Yeffeɣ ɣer beṛṛa iṭṭerḍeq s imeṭṭawen axaṭer yendem.

⁶²Ja sealt välja minnes puhkes ta kibedasti nutma.

⁶³Irgazen-nni i gɛussen Sidna Ɛisa, stehzayen fell-as kkaten-t.

⁶³Aga mehed, kes Jeesust kinni pidasid, teotasid teda ja peksid.

⁶⁴?ɣummun-as udem-is, rnan qqaṛen-as « eɛqel ihi anwa i k-id yewten ».

⁶⁴Nad katsid kinni ta silmad ja küsisid temalt: 'Ütle prohvetlikult, kes see on, kes sind lõi?'

⁶⁵Rnan regmen-t s mkul rregmat yellan.

⁶⁵Ja nad teotasid teda paljude pilkesõnadega.

⁶⁶Mi guli wass, tajmaɛt n lɛuqal n wegdud, lmuqedmin imeqqranen d lɛulama n ccariɛa nnejmaɛen. Wwin-d Sidna Ɛisa ɣer usqamu n ccṛeɛ.

⁶⁶Ja kui valgeks läks, kogunes rahva vanematekogu, ülempreestrid ja ka kirjatundjad, ning nad viisid Jeesuse Suurkohtu ette

⁶⁷Steqsan-t nnan-as : Ma d kečč i d Lmasiḥ, ini yaɣ t-id. Yerra-yasen : Atan ma nniɣ-awen-t-id ur iyi tețțamnem ara,

⁶⁷ja ütlesid: 'Kui sina oled Messias, siis ütle meile!' Aga tema ütles neile: 'Kui ma teile ütleksin, ei usuks te mitte,

⁶⁸ma steqsaɣ-kkun-id ur iyi-d-țarram ara.

⁶⁸ja kui ma küsiksin, ei vastaks te mitte.

⁶⁹Lameɛna a wen-d-iniɣ, sya ɣer zdat, Mmi-s n bunadem ad yeḥkem ɣer tama tayeffust n Sidi Ṛebbi Bab n tezmert.

⁶⁹Ent nüüdsest peale istub Inimese Poeg Jumala väe paremal käel.'

⁷⁰Kkren-d akken ma llan nnan : Ihi kečč d Mmi-s n Ṛebbi ? Nețța yerra-yasen : Tennam-t-id, d nekk !

⁷⁰Aga nad kõik ütlesid: 'Sina oled siis Jumala Poeg?' Aga Jeesus lausus neile: 'Need on teie sõnad, et mina olen.'

⁷¹Imiren ɛeggḍen nnan : Dayen ur neḥwaǧ ara inigan, yenna-t-id s yimi-s, nesla-yas s imeẓẓuɣen-nneɣ.

⁷¹Nemad aga ütlesid: 'Mis tunnistust meil veel on vaja? Oleme ju ise seda kuulnud tema suust!'