1Tajmaɛt meṛṛa tekker, wwin Sidna Ɛisa ɣer lḥakem Bilaṭus.
1Ja kogu nende hulk tõusis püsti ning viis Jeesuse Pilaatuse juurde.
2Bdan țcetkin fell-as, qqaṛen : -- Nufa argaz-agi yeskker ccwal ger lɣaci-nneɣ, yeqqaṛ-asen : « ur țxelliṣet ara leɣṛama i Qayṣer », yeqqaṛ daɣen : « d nețța i d Lmasiḥ, i d agellid ».
2Ja nad hakkasid tema peale kaebama: 'Me oleme leidnud, et tema ahvatleb meie rahvast eksiteele. Ta keelab anda keisrile pearaha ja väidab enda kuningas Messia olevat.'
3Bilaṭus isteqsa-t s imeslayen-agi : D kečč i d agellid n wat Isṛail ? Sidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id.
3Pilaatus küsis Jeesuselt: 'Kas sina oled juutide kuningas?' Tema lausus talle vastates: 'Need on sinu sõnad.'
4Bilaṭus yenna i lmuqedmin imeqqranen d lɣaci : Ur s-d-ssukkseɣ acemma i wergaz-agi.
4Pilaatus ütles ülempreestritele ja rahvahulgale: 'Ma ei leia sellel inimesel mingit süüd.'
5Nutni țkemmilen qqaṛen : Yeskker ccwal ger lɣaci s wayen yesselmad ; yebda-d si tmurt n Jlili, yuɣal ɣer tmurt n Yahuda meṛṛa, tura yewweḍ-ed ɣer dagi.
5Nemad aga ajasid peale, üteldes: 'Tema ässitab rahvast, õpetades rahvast kogu Juudamaal, alates Galileast kuni siiani.'
6Bilaṭus, mi gesla bedren-d tamurt n Jlili, yesteqsa ɣef Sidna Ɛisa ma d ajlili i gella.
6Seda kuuldes küsis Pilaatus, kas see inimene on galilealane.
7Mi geẓra belli Sidna Ɛisa ajlili, n tmurt i ɣef yeḥkem Hiṛudus, iceggeɛ-as-t i Hiṛudus yellan ula d nețța di temdint n Lquds ussan-nni.
7Ja kui ta sai teada, et Jeesus on Heroodese meelevalla alt, saatis ta tema Heroodese juurde, kes ka ise oli neil päevil Jeruusalemmas.
8Hiṛudus ifṛeḥ aṭas mi geẓra Sidna Ɛisa, axaṭer acḥal segmi yebɣa a t-iẓer ɣef ddemma n wayen yesla fell-as. Yețmenni a t-iwali yexdem lbeṛhan,
8Aga Heroodes sai Jeesust nähes väga rõõmsaks, sest ta oli juba ammugi tahtnud teda näha, kuna ta oli temast kuulnud; samuti lootis ta näha mõnda imetähte, mida ta teeb.
9isteqsa-t aṭas, lameɛna Sidna Ɛisa ur as-d-yerri acemma.
9Ta küsitles teda paljudes asjades, aga Jeesus ei vastanud talle midagi.
10Lmuqedmin imeqqranen akk-d lɛulama n ccariɛa yellan dinna țcetkayen fell-as s lɣecc.
10Ent ülempreestrid ja kirjatundjad seisid seal juures ja kaebasid ägedalt ta peale.
11Hiṛudus d lɛeskeṛ-is ḥeqṛen-t, stehzayen fell as, selsen-as yiwen ubeṛnus ifazen, imiren rran-t i Bilaṭus.
11Kui siis ka Heroodes oma sõduritega oli teda halvustanud ja teotanud, heitis ta talle ülle särava rõiva ja saatis tagasi Pilaatuse juurde.
12Seg wass-nni, Bilaṭus d Hiṛudus uɣalen d imdukkal nutni yellan zik d iɛdawen.
12Aga selsamal päeval said Pilaatus ja Heroodes omavahel sõpradeks, kuna enne seda olid nad olnud teineteisega vaenus.
13Imiren Bilaṭus yesnejmaɛ-ed lmuqedmin imeqqranen d lɛulama akk-d lɣaci,
13Pilaatus aga kutsus kokku ülempreestrid ja ülemad ja rahva
14yenna-yasen : Tewwim-iyi-d argaz-agi, tennam d yeskker ccwal ger lɣaci ; atan steqsaɣ-t zdat-wen ur ufiɣ ara deg-s ayen akka s wayes i d-teccetkam fell as.
14ning ütles neile: 'Te olete toonud minu juurde selle inimese otsekui rahva ässitaja, ja vaata, mina ei ole teie ees teda üle kuulates leidnud sellel inimesel ühtegi süüd, mida teie tema peale kaebate.
15Ula d Hiṛudus ur s-d yessukkes acemma imi i ɣ-t-id-yerra. Ihi argaz-agi ur yexdim ara ayen yuklalen lmut.
15Kuid ühtegi süüd ei ole leidnud ka Heroodes, sest ta on tema saatnud tagasi meie juurde. Ja vaata, ta ei ole teinud midagi, mis vääriks surma.
16A s-fkeɣ tiɣṛit imiren a s-serrḥeɣ.
16Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'
17Mkul Tafaska n izimer n leslak Bilaṭus yețserriḥ-ed i yiwen umeḥbus.
17[Aga ta oli kohustatud neile pühadeks ühe vangi vabaks laskma.]
18Lɣaci meṛṛa țɛeggiḍen qqaṛen : Enɣ-it , tserḥeḍ-ed i Barabas !
18Aga rahvahulk karjus ja hüüdis: 'Hukka ta ära! Lase meile vabaks Barabas!'
19Barabas-agi yețwaḥbes ɣef ccwal i gexdem di temdint-nni akk ț-țemgeṛṭ i genɣa.
19Too oli linnas sündinud mässu ja mõrva pärast vangi heidetud.
20Bilaṭus yebɣan a d-iserreḥ i Sidna Ɛisa ihḍeṛ-ed tikkelt nniḍen i lɣaci,
20Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust.
21lameɛna nutni țɛeggiḍen qqaṛen : Semmeṛ-it, semmeṛ-it ɣef wumidag.
21Kuid nemad karjusid vastu: 'Löö risti, löö ta risti!'
22Bilaṭus inṭeq-ed tikkelt tis tlata, yenna-yasen : D acu n cceṛ i gexdem ? Ur ufiɣ ara deg-s ayen yuklalen lmut. Atan ihi a s-fkeɣ tiɣṛit, imiren a s-serrḥeɣ.
22Tema aga ütles neile kolmandat korda: 'Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.'
23Lameɛna nutni ḥeṛsen-t s leɛyaḍ qqaṛen : Semmeṛ-it ɣef lluḥ ! ?elben-t s leɛyaḍ-nsen
23Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust.
24dɣa Bilaṭus yeqbel ayen i s-ssutren.
24Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda:
25Iserreḥ-as-d i umeḥbus-nni issekren ccwal yerna yenɣa tamgeṛṭ ; ma d Sidna Ɛisa yefka-yasen-t ad xedmen yis ayen bɣan.
25ta laskis vabaks selle, kes mässamise ja mõrva pärast oli heidetud vangi, aga selle, keda nemad palusid, Jeesuse, andis ta nende meelevalla kätte.
26Mi wwin Sidna Ɛisa, mmugren-d yiwen wergaz n temdint n Qiṛwan ițțusemman Semɛun, yuɣal-ed si lexla ; ḥettmen fell-as ad ibbib amidag-nni, ad iddu deffir Sidna Ɛisa.
26Kuid teda ära viies said nad kätte kellegi Siimona Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, ja panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel.
27Aṭas n lɣaci i d-itebɛen deffir nsen, llant gar-asen tilawin kkatent deg idmaren-nsent, țrunt fell-as.
27Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid.
28Sidna Ɛisa yezzi-d ɣuṛ-sent yenna-yasent : A yessi-s n temdint n Lquds ur țrumt ara fell-i, țrumt ɣef yiman-nkunt d warraw-nkunt,
28Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: 'Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast,
29axaṭer atan a d-asen wussan i deg ara yinin : « ț-țiseɛdiyin tid ur nezmir ara a d-sɛunt dderya, ț-țiseɛdiyin tid ur d-nuriw ara, ur nessuṭeḍ ara.»
29sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: Õndsad on sigimatud, ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud!
30Imiren imdanen ad bdun ad qqaṛen : ay idurar ɣlit-ed fell-aɣ, a tiɣaltin ffremt-aɣ.
30Siis hakatakse ütlema mägedele: Langege meie peale! ja küngastele: Katke meid!
31Axaṭer ma xedmen annect-a i wesɣaṛ akken d azegzaw amek ara tedṛu d uquṛan ?
31Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga?'
32Wwin daɣen sin n yemcumen iwakken a ten-semmṛen akk-d Sidna Ɛisa.
32Aga ka kaks muud kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga.
33Mi wwḍen ɣer yiwen wemkan ițțusemman « Iɣil Uqeṛṛuy», semmṛen Sidna Ɛisa ɣef lluḥ, nețța d sin-nni yembaṣiyen, yiwen ɣer tama-s tayeffust wayeḍ ɣer tama-s tazelmaṭ.
33Ja kui nad tulid sinna paika, mida hüütakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse sinna risti, samuti kurjategijad - ühe temast paremale, teise vasemale.
34Dɣa Sidna Ɛisa yenṭeq-ed yenna : A Baba eɛfu-yasen imi ur ẓrin ara d acu i xeddmen. Iɛsekṛiwen-nni gren tasɣaṛt ad feṛqen gar-asen llebsa-ines.
34[Aga Jeesus ütles: 'Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!'] Aga nad heitsid liisku tema rõivaid jagades.
35Lɣaci i gbedden dinna țfeṛṛiǧen ; lmuqedmin țmesxiṛen fell-as qqaṛen : Isellek wiyaḍ, ad isellek iman-is tura ma yella ț-țideț d Lmasiḥ i gextaṛ Ṛebbi.
35Ja rahvas oli jäänud seisma ja teda vaatama. Aga ülemadki irvitasid Jeesuse üle: 'Teisi on ta päästnud, päästku iseennast, kui ta on see äravalitu, Jumala Messias!'
36Iɛsekṛiwen daɣen țmesxiṛen fell as, qeṛṛben ɣuṛ-es bɣan a s-sswen lxell,
36Ja ka sõdurid teotasid teda, astudes ta juurde, tuues talle äädikat
37qqaṛen-as : Ma d agellid n wat Isṛail i telliḍ, sellek iman-ik.
37ja öeldes: 'Kui sa oled juutide kuningas, päästa iseennast!'
38Ddmen-d daɣen yiwet n telwiḥt, semmṛen-ț sennig uqeṛṛuy-is, uran deg-s : « wagi d agellid n wat Isṛail ».
38Aga tema kohal oli ka tahvel: See on juutide kuningas.
39Yiwen seg seg imbaṣiyen-nni ițțusemmṛen ɣef lluḥ, ireggem Sidna Ɛisa, yeqqaṛ-as : Ma d Lmasiḥ i telliḍ sellek iman ik tsellkeḍ-aɣ ula d nukkni.
39Aga üks ristil rippuvaist kurjategijaist teotas Jeesust: 'Eks sa ole Messias? Päästa siis iseennast ja meid!'
40Lameɛna wayeḍ ilumm-it yenna yas : Ur tuggadeḍ ara Ṛebbi, kečč ițțusemmṛen am nețța ?
40Aga teine sõitles teda: 'Karda ometi Jumalat, kuna sa oled sellesama karistuse all!
41Nukni ma ḥekmen fell-aɣ d lḥeqq axaṭer nuklal lmut s wayen i nexdem ; lameɛna nețța ur yexdim acemma n wayen n diri.
41Meie küll õigusega, sest me saame kätte, mis meie teod on väärt, aga tema ei ole teinud midagi sündmatut.'
42Yezzi ɣer Sidna Ɛisa yenna-yas : A Ɛisa, mmekti-yi-d m'ara d-tas lḥekma n tgeldit-ik.
42Ja ta ütles: 'Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki!'
43Sidna Ɛisa yerra-yas : A k-iniɣ tideț, ass-agi aț-țiliḍ yid-i di lǧennet.
43Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis.'
44Aț-țili d leǧwahi n tnac, yeɣli-d ṭṭlam ɣef tmurt meṛṛa armi d țlata n tmeddit.
44Ja umbes keskpäeva paiku tuli pimedus üle terve maa kuni kella kolmeni peale lõunat,
45Leḥjab yellan deg umkan iqedsen di lǧameɛ, icerreg di tlemmast.
45sest päike pimenes. Aga templi vahevaip kärises keskelt lõhki.
46Sidna Ɛisa iɛeggeḍ s ṣṣut ɛlayen : A Baba Ṛebbi, atan ṛṛuḥ-iw ger ifassen-ik. Mi genna imeslayen-agi, yeffeɣ-it ṛṛuḥ.
46Ja Jeesus hüüdis valju häälega: 'Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!' Seda öeldes heitis ta hinge.
47Lqebṭan mi geẓra ayen yedṛan yețweḥḥid Ṛebbi yenna : ?-țideț, amdan-agi d aḥeqqi.
47Aga juhtunut nähes andis väeülem Jumalale au, öeldes: 'See inimene oli tõesti õige!'
48Lɣaci akk i gḥedṛen dinna, mi walan ayen yedṛan ḥeznen, uɣalen syenna kkaten deg idmaren-nsen.
48Ja kogu rahvahulk, kes oli tulnud seda pealt vaatama, lõi sündivat nähes endale vastu rindu ja pöördus tagasi.
49Wid akk iḥemmlen Sidna Ɛisa qqimen deg lebɛid țmuqulen ayen yedṛan, llant gar-asen tilawin i d yeddan yid-es si tmurt n Jlili.
49Aga kõik, kes Jeesust tundsid, olid jäänud seisma eemale, samuti naised, kes olid käinud temaga kaasas Galileamaalt alates, ja nad nägid seda.
50Yella yiwen wergaz ger lmuqedmin imeqqranen n usqamu n ccṛeɛ, isem-is Yusef, n taddart n Arimati n at Yahuda. Ur iqbil ṛṛay-nsen, ur iqbil lecɣal-nsen, d argaz n lɛali yerna d aḥeqqi, yețṛaǧu tageldit n Ṛebbi.
50Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees,
52Iṛuḥ ɣer Bilaṭus yessuter-as lǧețța n Sidna Ɛisa.
51kes ei olnud leppinud nende otsuse ega teoga ja kes ootas Jumala riiki,
53Iṣubb-it-id seg umidag, yețțel-it di lekfen, yessers-it deg uẓekka yeɣzan deg wezṛu anda ur yemḍil ula d yiwen.
52läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu.
54Ass-nni d ass n lǧemɛa i deg țheggin lɣaci iman-nsen i wass n ssebt yellan d ass n westeɛfu.
53Ja ta võttis selle maha, mähkis linasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel mitte kedagi maetud.
55Tilawin-nni i d-yeddan d Sidna Ɛisa si tmurt n Jlili, ddant d Yusef ɣer uẓekka, walant amek i ssersen lǧețța-s.
54Ja see oli pühade valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.
56Syenna uɣalent ɣer yexxamen nsent iwakken ad heggint leɛṭeṛ d wayen xeddmen i lmegtin, i lǧețța n Sidna Ɛisa. Azekka-nni n ssebt, steɛfant akken i d-tenna ccariɛa.
55Aga naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid kaasa ja vaatasid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi.
56Siis nad pöördusid tagasi ning panid valmis lõhnarohte ja mürri. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.