1Ass n lḥedd ṣṣbeḥ zik, tilawin nni ṛuḥent ɣer uẓekka, wwint yid-sent leɛṭeṛ i d-heggant.
1Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.
2Ufant azṛu-nni iqeflen aẓekka, yegrareb akkin.
2Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
3Mi kecment ɣer daxel, ur ufint ara lǧețța n Sidna Ɛisa ;
3Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
4qqiment wehment. Atnaya ḍehṛen-asent-id sin yergazen s llebsa yețfeǧǧiǧen.
4Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.
5Ikcem itent lxuf, brant i wallen nsent ɣer lqaɛa ; irgazen-nni nnan-asent : Acuɣeṛ tețqellibemt deg uẓekka win yeddren ?
5Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: 'Mis te otsite elavat surnute juurest?
6Ulac-it dagi, yeḥya-d si ger lmegtin. Ur tecfimt ara ɣef wayen i wen-d-yenna di tmurt n Jlili ?
6Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,
7« Ilaq Mmi-s n bunadem ad ițwasellem ger ifassen n yemcumen, ad ițusemmeṛ ɣef wumidag, ass wis tlata a d-iḥyu si ger lmegtin. »
7öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.'
8Dɣa mmektant-ed imeslayen n Sidna Ɛisa.
8Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
9Fɣent seg uẓekka iwakken ad ssiwḍent lexbaṛ ɣef wayen yedṛan, i ḥdac-nni yinelmaden d wid yellan yid-sen.
9Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10Llant gar-asent Meryem-nni tamagdalit, Yunna, Meryem yemma-s n Yeɛqub akk-d tidak nniḍen yeddan yid-sent ; ḥkant kullec i inelmaden.
10Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,
11Lameɛna ayen i sen-ḥkant iban asen-d am tmacahuț, ur tent-uminen ara.
11ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
12Dɣa Buṭrus yekker yuzzel ɣer uẓekka. Mi gewweḍ, imuqel ɣer daxel, iwala anagar lekfen di lqaɛa. Yuɣal syenna, iwhem deg wayen yedṛan.
12[Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.]
13Ass-nni, sin inelmaden teddun ɣer yiwet n taddart isem-is Amawes, taddart-agi tebɛed ɣef temdint n Lquds azal n snat sswayeɛ n tikli.
13Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14?eddun țmeslayen wway gar-asen ɣef wayen akk yedṛan.
14Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15Akken llan țmeslayen, Sidna Ɛisa iqeṛṛeb ɣuṛ-sen, yedda yid-sen.
15Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.
16Lameɛna nutni ur t-eɛqilen ara.
16Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17Yenna-yasen : ?ef wacu i tețmeslayem akka deg webrid ? D acu i d yesseɣlin fell-awen leḥzen ?
17Aga Jeesus ütles neile: 'Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?' Ja nad jäid kurvalt seisma.
18Yiwen deg-sen, isem-is Klufas, yenna-yas : Eɛni anagar kečč ur neẓri ara ayen yedṛan ussan-agi di temdint n Lquds ?
18Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: 'Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?'
19Nețța yenna-yasen : D acu yedṛan akka ? Rran-as : Ayen yedṛan d Ɛisa anaṣari nnbi-nni, yesɛan tazmert tameqqrant deg wayen ixeddem d wayen i d-iqqaṛ zdat Ṛebbi akk-d yemdanen.
19Ja ta küsis neilt: 'Mis siis?' Nemad ütlesid talle: 'See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20Lmuqedmin imeqqranen d lḥekkam-nneɣ sellmen-t ɣer ifassen n iṛumaniyen, ḥekmen fell-as s lmut, semmṛen-t ɣef wumidag.
20kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.
21Nukni neḍmeɛ d nețța ara isellken wat Isṛail ; ass-agi d ass wis tlata segmi yedṛa wannect-a.
21Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.
22?-țideț, kra si tilawin-nneɣ swehment-aɣ ! Mi ṛuḥent ṣṣbeḥ zik ɣer uẓekka
22Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23ur ufint ara lǧețța-s. Uɣalent-ed nnant-aɣ-ed belli ḍehṛen asent-ed snat n lmalayekkat i sent id-yennan « atan yedder. »
23Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24Kra seg-neɣ ṛuḥen ɣer uẓekka ufan kullec akken i t-id-nnant tilawin nni ; lameɛna nețța ur t-ẓrin ara.
24Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.'
25Dɣa Sidna Ɛisa yenna-yasen : A wid iɣeflen ! Acimi tețɛeṭṭilem aț-țamnem s wayen i d-nnan lenbiya ?
25Ja tema ütles neile: 'Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26Eɛni ur ilaq ara ad yenɛețțab Lmasiḥ akka uqbel ad yekcem di tmanegt-is ?
26Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?'
27Dɣa yessefhem-asen ayen meṛṛa yuran fell-as di tira iqedsen ; yebda-d si tektabin n Sidna Musa, armi ț-țid n lenbiya meṛṛa.
27Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28Mi qṛib ad awḍen ɣer taddart i ɣer teddun, Sidna Ɛisa yerra iman-is am akken yebɣa ad ikemmel abrid-is.
28Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta, nagu läheks ta edasi.
29Lameɛna nutni ḥellelen-t nnan-as : Qqim yid-nneɣ, atan ț-țameddit, qṛib a d-yeɣli yiḍ. Sidna Ɛisa ikcem ad yeqqim yid-sen.
29Aga nemad käisid talle peale, öeldes: 'Jää meie juurde, sest õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!' Ja tema läks sisse, et nende juurde jääda.
30Mi qqimen ɣer imensi, yeddem ed aɣṛum, yeḥmed Ṛebbi, yebḍa-t, ifṛeq-asen-t.
30Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile.
31Dɣa ldint-ed wallen nsen, ɛeqlen-t, imiren kan yețwaṛfeɛ gar-asen.
31Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema kadus nende silmist.
32Bdan qqaṛen wway gar-asen : Ur nḥuss ara i kra iṛeqqen deg wulawen-nneɣ mi ɣ-d-iheddeṛ deg ubrid yerna yessefham-aɣ-d ayen yellan di tira iqedsen ?
32Ja nad ütlesid teineteisele: 'Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?'
33Imiren kan, kkren-d uɣalen ɣer temdint n Lquds. Ufan ḥdac-nni inelmaden akk-d imdukkal-nsen nnejmaɛen.
33Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,
34Nnan-asen-d : ?-țideț Sidna Ɛisa iḥya-d, yesban ed iman-is i Semɛun.
34kes ütlesid: 'Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud Siimonale.'
35Nutni daɣen bdan ḥekkun-asen ayen yedṛan yid-sen deg webrid d wamek i t-ɛeqlen mi sen-ifṛeq aɣṛum.
35Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad olid tema leivamurdmisest ära tundnud.
36Mazal-iten țmeslayen, Sidna Ɛisa s yiman-is ibedd-ed gar-asen. Yenna yasen : Sslam fell-awen.
36Aga kui nad seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: 'Rahu olgu teile!'
37Ikcem-iten akk lxuf, ɣilen d lexyal i d-ibedden ɣuṛ-sen.
37Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat.
38Nețța yenna-yasen : Acuɣeṛ i tuggadem ? D acu-t ccekk-agi deg ulawen-nwen ?
38Ent tema ütles neile: 'Miks te olete nii kohkunud ja miks sellised kahtlused tõusevad teie südames?
39Walit ifassen-iw akk-d iḍaṛṛen iw, d nekk s yiman-iw ! Nnalet-iyi-d, walit ! Lexyal ur yesɛi aksum ur yesɛi iɣsan, akken tețwalim sɛiɣ-ten !
39Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise! Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te minul näete olevat!'
40Mi sen-yenna ayagi, yesken-asen ifassen-is d iḍaṛṛen-is.
40Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.
41Wehmen, ččuṛen wulawen-nsen d lfeṛḥ armi ur zmiren ara ad amnen ayen țwalin, dɣa yenna-yasen : Yella dagi wayen ara ččeɣ ?
41Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: 'Kas teil on siin mingit söögipoolist?'
42Fkan-as-d aftat n lḥut ikenfen.
42Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala,
43Iddem-it-id, yečča-t zdat-sen.
43ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all.
44Yenna yasen : Atah wayen i wen-d-nniɣ mi lliɣ yid-wen : « ilaq ad yedṛu wayen akk yuran fell-i di ccariɛa n Musa, d lenbiya akk-d ?abur ».
44Siis ütles Jeesus neile: 'Need on mu sõnad, mis ma teile rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.'
45Dɣa yeldi-yasen leɛqel iwakken ad fehmen tira iqedsen,
45Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama
46yenna yasen : Atah wayen yuran tira iqedsen: « ilaq Lmasiḥ ad yeɛteb, a d-iḥyu ass wis tlata si ger lmegtin,
46ja ütles neile: 'Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist.
47țțuba d leɛfu n ddnubat ad țwabeccṛen s yisem-is i leǧnas meṛṛa, a d-bdun si temdint n Lquds ».
47Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.
48Aql-ikkun d inigan-iw.
48Teie olete nende asjade tunnistajad.
49Atan a d-ceggɛeɣ fell-awen wayen i wen yewɛed Baba Ṛebbi. Qqimet di temdint-agi alamma ters-ed fell-awen tezmert n Ṛebbi ara d-yasen seg igenni.
49Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!'
50Sidna Ɛisa yewwi inelmaden-is armi d leǧwahi n taddart n Bitani. Yerfed ifassen-is, iburek-iten.
50Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid.
51Di teswiɛt-nni yemfaṛaq yid-sen, yețwarfed ɣer igenni,
51Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse.
52ma d nutni ɣlin ɣef tgecrar, țḥemmiden-t ; imiren uɣalen ɣer temdint n Lquds s lfeṛḥ.
52Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma
53Yal ass țțilin deg wufrag n lǧameɛ iqedsen, țḥemmiden Sidi Ṛebbi.
53ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.