¹Mi d-iffeɣ Sidna Ɛisa si lǧameɛ iqedsen, yiwen seg inelmaden-is yenna-yas : A Sidi, muqel acḥal yecbeḥ lebni-agi ! Acḥal cebḥen yedɣaɣen-is !

¹Ja kui nad pühakojast lahkusid, ütles üks ta jüngreid talle: 'Õpetaja, ennäe, missugused kivid ja missugused hooned!'

²Sidna Ɛisa yerra-yas : Deg wayagi irkul i tețwaliḍ, ur d-yețɣimi yiwen wedɣaɣ ɣef wayeḍ ; kullec ad ihudd.

²Ja Jeesus ütles talle: 'Kas sa pead silmas neid suuri hooneid? Ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!'

³Sidna Ɛisa yeqqim deg iɣil uzemmur iqublen lǧameɛ iqedsen. Buṭrus, Yeɛqub, Yuḥenna akk-d Andriyus i gellan yid-es, steqsan-t :

³Ja kui Jeesus istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Peetrus ja Jaakobus ja Johannes ja Andreas temalt omavahel olles:

⁴Ini-yaɣ-d melmi ara d-yedṛu wayagi ; d acu ara ɣ-d-isbeggnen lweqt i deg ara yedṛu wannect-a.

⁴'Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on tunnustäheks, kui kõik see hakkab täituma?'

⁵Imiren, Sidna Ɛisa yebda yețweṣṣi ten : ?uṛ-wat win ara kkun-ikellxen !

⁵Aga Jeesus hakkas neile rääkima: 'Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!

⁶Axaṭer aṭas ara d-yasen s yisem-iw, a wen-d-inin : « D nekk i d Lmasiḥ » ad kellxen i waṭas n lɣaci.

⁶Paljud tulevad minu nimel, öeldes: 'Mina olengi see!' ja eksitavad paljusid.

⁷M'ara teslem s tegrawliwin i d-ideṛṛun di mkul amkan akk-d țid i d-iteddun, ur țțaggadet ara axaṭer ilaq a d-yedṛu wannect-nni, lameɛna mačči ț-țaggara n ddunit i d-yewḍen.

⁷Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, ärge ehmuge: see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.

⁸ Agdud a d-yekker ɣer wayeḍ, tageldit aț-țennaɣ ț-țayeḍ, a d-ilint zzelzlat di kra imukan, a d-yili laẓ ; akkagi ara d-yebdu leɛtab di ddunit.

⁸Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, paiguti on maavärinaid ja näljahäda - need on sünnitusvalude algus.

⁹?adret ɣef yiman-nwen ; atan a kkun-caṛɛen zdat lɛulama n ccariɛa, a kkun-wten di leǧwameɛ. ?ef ddemma-w, a kkun-sbedden zdat wid i gḥekmen tamurt akk-d igelliden iwakken aț-țilim d inigan-iw zdat-nsen.

⁹Aga teie vaadake iseennast: minu pärast antakse teid ülemkohtute kätte ja teid pekstakse sünagoogides ning seatakse maavalitsejate ja kuningate ette, tunnistuseks neile.

¹⁰Lameɛna di tazwara ilaq lexbaṛ n lxiṛ ad ițwabecceṛ uqbel i leǧnas meṛṛa.

¹⁰Ja kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi.

¹¹M'ara kkun-ẓẓuɣṛen a kkun awin ɣer ccṛeɛ, ur xeddmet ara anezgum ɣef wayen ara tinim ; init-ed kan ayen ara wen-d-yasen di teswiɛt-nni, axaṭer mačči d kunwi ara imeslayen lameɛna d Ṛṛuḥ iqedsen.

¹¹Ja kui teid viiakse ja antakse valitsejate kätte, ärge muretsege ette, mida rääkida, vaid rääkige seda, mida iganes teile antakse sel tunnil, sest teie pole kõnelejad, vaid Püha Vaim.

¹²Yiwen ad yefk gma-s ɣer lmut, wayeḍ ad yefk mmi-s ; dderya a d-kkren ɣer imawlan-nsen a ten-ssiwḍen ɣer lmut.

¹²Ja vend annab surma venna ja isa lapse ja lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata

¹³A kkun-keṛhen irkul ɣef ddemma n yisem-iw. Lameɛna win ara yeṭṭfen alamma ț-țaggara ad ițwasellek.

¹³ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.

¹⁴Ass m'ara twalim lmuṣiba tameqqrant tella deg umkan anda ur ilaq ara aț-țili, « win ara yeɣṛen ayagi ilaq ad imeyyez ! » ass-nni wid ara yilin di tmurt n Yahuda ad rewlen ɣer idurar ;

¹⁴Aga kui te näete hävituse koletist seisvat seal, kus see ei tohiks seista - lugeja mõtelgu sellele! -, siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse,

¹⁵win ara yilin s ufella n ssqef, ur ikeččem ara ɣer wexxam-is iwakken a d-iddem leḥwayeǧ-is.

¹⁵ja kes on katusel, ärgu tulgu alla ega mingu oma majast midagi võtma,

¹⁶Akken daɣen win ara yilin di lexla, ur yețțuɣal ara ɣer deffir iwakken a d-yawi abeṛnus-is.

¹⁶ja kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!

¹⁷A tawaɣit n tilawin ara yilin s tadist akk-d țid ara yeṣṣuṭuḍen deg wussan-nni.

¹⁷Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!

¹⁸Dɛut ɣer Ṛebbi iwakken ur d-ideṛṛu ara wannect-nni di ccetwa,

¹⁸Aga palvetage, et see ei juhtuks talvel,

¹⁹axaṭer deg wussan-nni, ad yili yiwen n leɛtab ur neẓri seg wasmi i d-texleq ddunit ar ass-a, yerna d ayen ur nețțuɣal a d-yedṛu.

¹⁹sest need on ahistuse päevad, milliseid pole olnud loomise algusest, mille Jumal on loonud, kuni praeguse ajani, ega tulegi enam.

²⁰Lemmer ur yessenqes ara Sidi Ṛebbi kra seg wussan-nni, yiwen ur yezmir ad imneɛ. Meɛna issenqes seg-sen ɣef ddemma n wid yextaṛ.

²⁰Ja kui Issand ei oleks nende päevade arvu kahandanud, siis ei pääseks ükski, kuid valitute pärast, keda tema on ära valinud, on ta kahandanud neid päevi.

²¹Di lweqt-nni ma yenna-yawen walebɛaḍ : « Lmasiḥ atah dagi » neɣ «atan dihin», ur t-țțamnet ara.

²¹Ja kui siis keegi ütleb teile: 'Ennäe, Kristus on siin! Ennäe, seal!', ärge uskuge,

²²Axaṭer a d-asen wid ara yerren iman-nsen d Lmasiḥ neɣ d lenbiya, ad xeddmen lbeṛhanat akk-d licaṛat, iwakken ad kellxen ma zemren ula d wid yextaṛ Sidi Ṛebbi.

²²sest tõuseb valekristusi ja valeprohveteid ja need pakuvad tunnustähti ja imetähti, et kui võimalik, eksitada ka valituid.

²³Atah nniɣ-awen-d annect-agi uqbel a d-yeḍru. --

²³Aga teie vaadake: mina olen teile kõik ette öelnud!

²⁴ M'ara ɛeddin wussan n twaɣit-nni, tafat n yiṭij aț-țenqes, aggur ur d-yețțak ara tiziri-ines,

²⁴Kuid neil päevil pärast seda ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma

²⁵ itran daɣen a d-ɣlin seg igenni, t inezmarin n igenwan ad rgagint .

²⁵ning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse.

²⁶Imiren, ad anwali Mmi-s n bunadem yusa-d s ufella n usigna s tezmert tameqqrant d lɛaḍima.

²⁶Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega.

²⁷A d-iceggeɛ lmalayekkat-is ɣer yal amkan n ddunit, a d-snejmaɛen seg yixfawen n ddunit wid i gextaṛ meṛṛa.

²⁷Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni.

²⁸Meyyzet ihi ɣef lemtel n tmeɣṛust : mi lqaqit isegman-is, fsan, fkan-d iferrawen, teẓram iqeṛṛeb-ed unebdu.

²⁸Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal -

²⁹Akken ula d kunwi, m'ara twalim ayagi meṛṛa yewweḍ-ed, ḥṣut belli yusa-d lweqt, Mmi-s n bunadem atan ɣer tewwurt.

²⁹nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga.

³⁰A wen-d-iniɣ tideț : lǧil-agi ur ițɛeddi ara alamma yedṛa-d wayagi meṛṛa.

³⁰Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud.

³¹Igenni d lqaɛa ad fnun ma d imeslayen-iw ur fennun ara.

³¹Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi!

³²?ef wayen yeɛnan ass akk-d lweqt-nni yiwen ur ten-yessin, ama d lmalayekkat deg igenwan ama d Mmi-s n bunadem, anagar Baba Ṛebbi i ten-isnen.

³²Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.

³³Ur gganet ara, ɛasset iman-nwen imi ur teẓrim ara melmi ara d-yaweḍ lweqt-nni.

³³Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes!

³⁴Ad yili wass-nni am yiwen wergaz ara yinigen ɣer lebɛid, ad iwekkel axxam-is i iqeddacen-is, yal yiwen s ccɣel-is, imiren ad iweṣṣi aɛessas n tewwurt ad iɛiwez.

³⁴Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata,

³⁵Ɛiwzet ihi, axaṭer ur teẓrim ara melmi ara d-yas bab n wexxam, ama tameddit neɣ țnaṣfa n yiḍ, m'ara yeskkuɛ uyaziḍ neɣ taṣebḥit.

³⁵nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul,

³⁶?adret a kkun-id-yaf teṭṭsem imi ur teẓrim ara melmi ara d-yas.

³⁶et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas.

³⁷Ayen akka i wen-d-nniɣ, nniɣ t-id i mkul yiwen deg-wen : ɛiwzet !

³⁷Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!'