1Qqimen-d sin wussan i Tfaska n izimer n leslak i deg xeddmen aɣṛum mbla tamtunt ( iɣes ). Lmuqedmin imeqqranen d lɛulama, țnadin s tḥila, sebba s wayes ara ḥebbsen Sidna Ɛisa iwakken a t-nɣen.
1Aga kahe päeva pärast oli paasa- ja hapnemata leibade püha ning ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas Jeesust kavalusega kinni võtta ja tappa,
2Qqaṛen : Ur nezmir ara a t-nessekcem ɣer lḥebs deg wass n lɛid, neɣ m'ulac lɣaci ad sekkren ccwal.
2sest nad ütlesid: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'
3Sidna Ɛisa yella di taddart n Bitanya, deg wexxam n Semɛun ihelken lbeṛs ; mi qqimen ad ččen, ațaya yiwet n tmeṭṭut tekcem-ed, tewwi-d yid-es taqbuct ițwaxedmen s wezṛu amellal, teččuṛ d leɛṭeṛ yeṣfan ɣlayen. Teṛẓa taqbuct-nni, tesmar-iț ɣef wuqeṛṛuy n Sidna Ɛisa.
3Ja Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas. Kui ta istus lauas, tuli naine, kellel oli alabasternõu ehtsa ja kalli nardisalviga. Ta murdis alabasternõu katki ja valas salvi Jeesuse pea peale.
4Kra deg-sen zeɛfen nnan : Acuɣer i tessexṣeṛ leɛṭeṛ-agi ?
4Aga seal olid mõned, kes nurisesid õige pahase meelega omavahel: 'Milleks see salvi raiskamine?
5Lemmer i t-nezzenz, a d-yawi akteṛ n telt meyya twiztin n lfeṭṭa ara nefṛeq i igellilen ! Dɣa rfan ɣef tmeṭṭut-nni.
5Selle salvi oleks võinud ju müüa rohkem kui kolmesaja teenari eest ja raha anda vaestele.' Ja nad tõrelesid naisega.
6Sidna Ɛisa yenna : Anfet-as acimi i ț-tesnuɣnayem ? Ayen akka i yi-texdem d ayen yelhan !
6Aga Jeesus ütles: 'Jätke ta rahule! Miks te tülitate teda? Ta on teinud mulle kauni teo.
7Igellilen ad ilin daymen gar-awen, tzemrem a ten-tɛiwnem melmi i wen yehwa ; ma d nekkini ur țɣimiɣ ara daymen yid-wen.
7Vaeseid on teie juures ju alati, ning kui te tahate, võite teha neile head - mind aga ei ole teil alati.
8Ayen tezmer a t-texdem texdem it : tedhen lǧețța-w thegga-ț i temḍelt.
8Ta on teinud, mis ta võis: ta on ette salvinud mu ihu matmiseks.
9A wen-d-iniɣ tideț : di mkul amkan n ddunit anda ara yețțubecceṛ lexbaṛ-agi n lxiṛ, a d-țmektayen tameṭṭut-agi d wayen akka texdem.
9Aga tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mida ta on teinud.'
10Yudas n Qeṛyut yiwen si tnac inelmaden, iṛuḥ ɣer imeqqranen n lmuqedmin, yemsefham yid-sen amek ara sen yezzenz Sidna Ɛisa.
10Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.
11Feṛḥen aṭas mi s-slan, ɛuhden-t a s-fken idrimen. Imiren Yudas ițqellib tagniț i deg ara sen-t-yezzenz.
11Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.
12Ass amenzu n Tfaska n weɣṛum mbla tamtunt ( iɣes ), i deg zellun izimer n leslak, inelmaden nnan i Sidna Ɛisa : Anda tebɣiḍ a nheggi imensi n Tfaska ?
12Ja hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid talle: 'Kuhu sa tahad, et me läheme ja valmistame, et sa võiksid süüa paasat?'
13Iceggeɛ sin seg inelmaden-is, yenna-yasen : Ṛuḥet ɣer temdint, a d-temlilem d yiwen wergaz yewwi-d tacmuxt n waman, tebɛet-eț ɣer wanda ara yekcem,
13Ja ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: 'Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa
14init i bab n wexxam-nni : Ssid-nneɣ yenna-yak : « anda-ț texxamt i deg ara ččeɣ imensi n Tfaska n izimer nekk d inelmaden-iw ? »
14ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: 'Õpetaja ütleb: Kus on mu võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega?'
15A kkun-yessali ɣer yiwet n tɣuṛfeț tameqqrant iwesɛen, kullec yella deg-s. Dinna ara theggim imensi n Tfaska.
15Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!'
16Inelmaden ṛuḥen, mi wwḍen ɣer temdint, ufan kullec akken i sen-t yenna. Dɣa heggan imensi n Tfaska.
16Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.
17Mi d-teɣli tmeddit, Sidna Ɛisa yusa-d akk-d tnac-nni inelmaden.
17Ja õhtul tuli Jeesus nende kaheteistkümnega.
18Mi qqimen ad ččen, Sidna Ɛisa yenna yasen : A wen-iniɣ tideț : yiwen seg-wen itețțen yid-i, ad iyi-ixdeɛ.
18Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas, annab mu ära.'
19Yeɣli-d leḥzen fell-asen, bdan steqsayen-t yiwen yiwen qqaṛen-as : A Sidi, neɣ mačči d nekk ?
19Nad jäid nukraks ja hakkasid üksteise järel talle ütlema: 'Ega ometi mina?'
20Yenna-yasen : D yiwen seg-wen, yessasnen yid-i talqimt n weɣṛum deg uḍebsi.
20Aga Jeesus ütles neile: 'Üks teist kaheteistkümnest, kes sööb minuga samast kausist.
21?-țideț, Mmi-s n bunadem ad iṛuḥ akken yețwakteb fell-as di tira iqedsen ; meɛna a nnger n wergaz-nni ara t-ixedɛen. Axiṛ-as lemmer ur d-ilul ara ɣer ddunit !
21Jah, Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks sündinud.'
22Mi bdan tețțen, Sidna Ɛisa yeddem-d aɣṛum, yeḥmed Ṛebbi, yebḍa-t, ifṛeq-it i inelmaden-is, yenna yasen : ?čet-eț, ayagi d-lǧețța-w.
22Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: 'Võtke! See on minu ihu.'
23Yeddem-ed daɣen lkas n ccṛab, yeḥmed Ṛebbi, yefka-yasen, swan meṛṛa seg-s.
23Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.
24Sidna Ɛisa yenna-yasen : Ayagi d idammen n leɛqed amaynut, d idammen-iw ara yazlen ɣef waṭas n yemdanen.
24Ja ta ütles neile: 'See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.
25S tideț nniɣ-awen : ur țuɣaleɣ ara ad sweɣ si lfakya n tẓurin, alamma d ass i deg ara sweɣ ccṛab ajdid di tgelda n Ṛebbi.
25Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.'
26Mi cnan isefra n ?abur, ulin ɣer yiɣil n uzemmur.
26Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
27Sidna Ɛisa yenna-yasen : A kkun-yewwet akk wugur akken yețwakteb : Ad ewwteɣ ameksa, ulli ad rewlent ɣer mkul lǧiha .
27Ja Jeesus ütles neile: 'Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali.
28Yerna-yasen-d : Meɛna m'ara d-ḥyuɣ si ger lmegtin a wen-zwireɣ ɣer tmurt n Jlili.
28Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'
29Buṭrus yenna-yas : ?as ad ccḍen akk, nekkini ur țeccḍeɣ ara.
29Aga Peetrus vastas talle: 'Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!'
30Sidna Ɛisa yerra-yas : A k-d-iniɣ tideț : iḍ-agi uqbel ad yeskkuɛ uyaziḍ snat n tikkal, kečč a i-tnekṛeḍ tlata iberdan.
30Ja Jeesus ütles talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'
31Meɛna Buṭrus yenna-yas daɣen : Ad qebleɣ ad dduɣ yid-ek ula ɣer lmut wala a k-nekkṛeɣ. Inelmaden nniḍen nnan-d meṛṛa akken.
31Aga tema ütles eriti kindlalt: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.
32Mi wwḍen ɣer tmazirt n Jitsimani, Sidna Ɛisa yenna-yasen i inelmaden-is : Qqimet dagi, ma d nekk ad ṛuḥeɣ ad ẓalleɣ.
32Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: 'Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!'
33Yewwi yid-es Buṭrus, Yeɛqub akk-d Yuḥenna. Yetḥeyyeṛ, tekcem-it tugdi.
33Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
34Yenna-yasen : ?usseɣ s leḥzen n lmut ; qqimet dagi, ɛiwzet !
34Ja Jeesus ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!'
35Issebɛed iman-is fell-asen, iḍeggeṛ iman-is ɣer lqaɛa, yedɛa ɣer Sidi Ṛebbi ma yella wamek ara yessebɛed fell-as taswiɛt-nni n leɛtab.
35Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.
36Yeqqaṛ-as : A baba, a baba Ṛebbi ! Kečč tzemreḍ i kullec ; ssebɛed fell-i lkas-agi n leɛtab. Lameɛna d lebɣi-k kan ara yedṛun mačči d lebɣi-w.
36Ja ta ütles: 'Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!'
37Yuɣal-ed ɣer inelmaden-is, yufa-ten-id ṭṭsen. Yenna i Buṭrus : A Semɛun, teṭṭseḍ ? Ur tezmireḍ ara aț-țɛiwzeḍ ula d ssaɛa ?
37Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: 'Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?
38Ɛiwzet tẓallem, iwakken ur tɣellim ara deg ujeṛṛeb. Ṛṛuḥ yeǧhed yerna yebɣa, meɛna lǧețța ur tezmir ara, tulwa.
38Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'
39Issebɛed iman-is daɣen, iɛawed i tẓallit-nni.
39Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.
40Mi d-yuɣal yufa-ten daɣen ṭsen, iɣleb-iten nuddam. Ur ẓrin d acu ara s-d-erren.
40Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.
41Yuɣal-ed tikkelt tis tlata yenna yasen : Mazal-ikkun teṭṭsem, testeɛfam ! Dayen tura, tewweḍ-ed teswiɛt-nni ! Mmi-s n bunadem ițusellem ger ifassen n imednuben.
41Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: 'Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!
42Kkret fell awen a nṛuḥet ! Win i yi-izzenzen yewweḍ-ed.
42Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'
43Mazal-it iheddeṛ, mi d-yewweḍ Yudas, yiwen si tnac-nni. Ddan-d yid-es aṭas n lɣaci s iɛekkzan d ijenwiyen, ceggɛen-ten-id lɛulama n ccariɛa, imeqqranen n lmuqedmin akk-d imeqqranen n wegdud.
43Ja otsekohe, kui Jeesus alles rääkis, saabuski Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja koos temaga mõõkade ja nuiadega meeste salk ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.
44Win akken i gzenzen Sidna Ɛisa yemsefham yid-sen, yenna-yasen : Win i ɣef ara selmeɣ, d nețța ; ṭṭfet-eț tefkem-t i iɛessasen a t-awin.
44Aga tema äraandja oli andnud neile leppemärgi: 'See, kellele ma annan suud, ongi tema. Tema võtke kinni ja viige valve all ära!'
45Akken kan i d-yewweḍ, iqeṛṛeb ed ɣer Sidna Ɛisa yenna-yas : A Sidi ! Dɣa isellem fell-as.
45Ja Juudas tuli ja astus kohe Jeesuse juurde ja ütles: 'Rabi!' ja andis talle suud.
46Imiren lɣaci mmɣen ɣef Sidna Ɛisa, ṭṭfen-t.
46Aga nemad panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
47Yiwen seg wid yellan dinna ijbed-ed ajenwi, yewwet aqeddac n lmuqeddem ameqqran, igzem-as ameẓẓuɣ.
47Ent üks juuresolijaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
48Sidna Ɛisa yenna-yasen : Teffɣem-d ɣuṛ-i s ijenwiyen d iɛekzan am akken d amcum i lliɣ ?
48Ja Jeesus hakkas neile rääkima: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?
49Mkul ass lliɣ yid-wen sselmadeɣ di lǧameɛ, yiwen ur yessers afus-is fell-i. Meɛna ayagi yedṛa-d, iwakken ad nnekmalent tira iqedsen.
49Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!'
50Imiren ǧǧan-t akk inelmaden-is, rewlen.
50Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.
51Yiwen ilemẓi yelsan anagar timelḥeft itbeɛ-it. Emmɣen fell-as a t-ṭṭfen,
51Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
52meɛna iserreḥ i tmelḥeft-nni, yerwel akken d aɛeryan.
52Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.
53Wwin Sidna Ɛisa ɣer wexxam n lmuqeddem ameqqran, anda nnejmaɛen imeqqranen n lmuqedmin, lɛulama n ccariɛa akk-d imeqqranen n wegdud.
53Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri ette. Ja kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.
54Buṭrus itbeɛ-it s lebɛid, armi d azniq n wexxam n lmuqeddem ameqqran. Yeqqim ger iɛessasen, yesseḥmuy ɣer tmes.
54Ja Peetrus järgnes talle eemalt ülempreestri õueni. Ja ta istus koos sulastega ja soojendas ennast tule paistel.
55Lmuqedmin imeqqranen akk-d tejmaɛt n ccṛeɛ, țnadin cchada iṣṣeḥan s wacu ara ḥekmen fell-as s lmut, lameɛna ur ufin ara.
55Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid tunnistust Jeesuse surmamiseks, kuid ei leidnud,
56Aṭas i gcehden fell-as s ẓẓur, lameɛna cchadat-nsen ur ṣṣeḥant ara.
56sest paljud tunnistasid küll valet tema peale, aga nende tunnistused ei läinud kokku.
57Kra deg-sen kkren-d ad cehden fell-as s ẓẓur, nnan :
57Siis tõusid püsti mõned, kes esitasid tema peale valetunnistuse:
58Nesla-yas mi d-yenna : « ad huddeɣ lǧameɛ-agi iqedsen yebnan s ufus n wemdan ; di tlata wussan, ad bnuɣ wayeḍ ur nețwabennuy ara s ufus n wemdan.»
58'Me oleme kuulnud teda ütlemas: 'Mina lammutan selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud.''
59Lameɛna ula ɣef wayagi cchadat nsen ur ṣṣeḥant ara.
59Aga nõndagi ei läinud nende tunnistus kokku.
60Lmuqeddem ameqqran ibedd di tlemmast n tejmaɛt, yesteqsa Sidna Ɛisa yenna-yas : Ur d-tețțaraḍ ara awal ? Acu akka i d-qqaṛen yemdanen-agi i d-icehden fell-ak ?
60Ja ülempreester, tõustes keskele püsti, küsis Jeesuselt: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'
61Sidna Ɛisa yessusem ur d-yerri acemma. Ameqqran n lmuqedmin iɛawed isteqsa-t yenna-yas : Kečč, d Lmasiḥ Mmi-s n Ṛebbi yețțubarken ?
61Aga tema vaikis ega vastanud midagi. Taas küsis temalt ülempreester: 'Kas sina oled Messias, Kiidetava Poeg?'
62Sidna Ɛisa yerra-yas : ?-țideț, d nekk ! Yerna aț-țeẓrem Mmi-s n bunadem yeqqim ɣer tama tayeffust n Bab n tezmert ; a t-twalim asmi ara d-yas seg igenwan ɣef wusigna.
62Aga Jeesus ütles: 'Mina olen see, ja te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedega.'
63Lmuqeddem ameqqran icerreg aqenduṛ-is yenna : Ur nuḥwaǧ ara inigan nniḍen !
63Aga ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Mis tunnistajaid meil veel vaja on!
64Teslam akken yekfeṛ ? D acu twalam ? ?ekmen fell-as s lmut akken ma llan.
64Te olete ise kuulnud pühaduseteotust. Mis te arvate?' Aga nemad kõik otsustasid, et tal on surmasüü.
65Kra seg-sen ssusufen-t, țɣummun-as udem-is, kkaten-t s lbunyat qqaṛen-as : Eɛqel anwa i k-id-yewten ! Iɛessasen-nni wwin-t, kkaten-t s ibeqqayen.
65Ja mõned hakkasid sülitama Jeesuse peale ja katma ta palet ja peksma teda rusikatega ning ütlema talle: 'Ütle prohveti kombel, kes see oli!' Ja teenrid jagasid talle kepihoope.
66Buṭrus mazal-it deg ufrag n wexxam n lmuqeddem ameqqran ; ațaya yiwet n tqeddact,
66Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri teenijatüdruk
67twala-t yesseḥmay, tmuqel-it nezzeh, tenna yas : Ula d kečč telliḍ akk-d Ɛisa anaṣari.
67ja, nähes Peetrust ennast soojendamas, ütles tema otsa vaadates: 'Ka sina olid selle Naatsaretlase Jeesusega.'
68Inkeṛ yenna : Ur ẓriɣ, ur fhimeɣ ayen i d-teqqaṛeḍ. Dɣa yeffeɣ, iṛuḥ ɣer wesqif. Imiren kan yeskkuɛ uyaziḍ .
68Aga tema salgas: 'Ma ei mõista ega saa aru, mida sa kõneled!' Ja ta läks sealt välja eesõue.
69Twala-t daɣen tqeddact-nni, tenna i wid yellan dinna : Argaz-agi d yiwen seg-sen ! Yenkeṛ tikkelt tis snat.
69Ja nähes teda seal, hakkas sama teenijatüdruk jälle ütlema juuresseisjatele, et see on üks nende seast.
70Taswiɛt kan, wid yellan dinna nnan daɣen i Buṭrus : Mbla ccekk ula d kečč telliḍ seg-sen, axaṭer d ajlili i telliḍ.
70Aga Peetrus salgas taas. Ja üsna varsti ütles üks juuresseisjaid taas Peetrusele: 'Tõesti, sina oled nende seast, sinagi oled ju galilealane!'
71Yebda yețgalla yeqqaṛ : A yi-inɛel Ṛebbi ma skaddbeɣ ! Ur ssineɣ ara argaz-agi i ɣef tețmeslayem.
71Tema hakkas aga sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest, kellest teie räägite!'
72Imiren kan yeskkuɛ uyaziḍ tikkelt tis snat, imiren Buṭrus yemmekta-d awal i s-d-yenna Sidna Ɛisa : « uqbel ad yeskuɛ uyaziḍ tikkelt tis snat, a yi-tnekkṛeḍ tlata iberdan. » Dɣa yeṭṭerḍeq d imeṭṭawen.
72Ja kohe laulis kukk teist korda. Ja Peetrusele tuli meelde lause, mis Jeesus oli talle öelnud: 'Enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära!' Ja ta puhkes nutma.