1?ṣbeḥ zik, lmuqedmin imeqqranen ruḥen mcawaṛen akk-d imeqqranen n wegdud, lɛulama n ccariɛa akk dusqamu n ccṛeɛ. Urzen Sidna Ɛisa, wwin-t sellmen-t i Bilaṭus.
1Ja kohe varahommikul, kui ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjatega ning terve Suurkohus olid langetanud otsuse, viisid nad Jeesuse aheldatult ära ning andsid Pilaatuse kätte.
2Bilaṭus yesteqsa-t yenna yas : D kečč i d agellid n wat Isṛail ? Sidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id.
2Ja Pilaatus küsis temalt: 'Kas sina oled juutide kuningas?!' Jeesus aga kostis talle: 'Need on sinu sõnad.'
3Lmuqedmin imeqqranen ccetkan fell-as ɣef waṭas n temsalin.
3Ja ülempreestrid kaebasid palju ta peale.
4Bilaṭus yerna yesteqsa-t : Ur d-tețțaraḍ ara awal ? Ur tesliḍ ara ayen akk s wayes i d-țcetkin fell-ak ?
4Aga Pilaatus küsis temalt taas: 'Kas sa midagi ei vasta? Vaata, kui palju nad su peale kaebavad!'
5Meɛna Sidna Ɛisa ur d-yerri acemma ; Bilaṭus yewhem deg-s.
5Aga Jeesus ei vastanud enam midagi, nii et Pilaatus pani imeks.
6Di mkul lɛid, Bilaṭus ițserriḥ-ed i yiwen umeḥbus, win ara s-ssutren lɣaci.
6Aga pühade eel tavatses maavalitseja vabaks lasta ühe vangi, keda nad palusid.
7Yella yiwen umeḥbus isem-is Barabas, yețwaḥbes nețța akk-d imcewwlen nniḍen ɣef ddemma n ccwal i d-yeskker, yerna yenɣa tamgeṛṭ.
7Koos mässumeestega, kes olid mässu ajal mõrva toime pannud, oli aheldatud üks Barabase-nimeline mees.
8Lɣaci ulin ɣer Bilaṭus iwakken a s-ssutren ayen yennum ixeddem-asen-t.
8Ja üles tulnud rahvahulk hakkas paluma, et ta teeks neile nagu tal tavaks.
9Bilaṭus yerra-yasen-d : Tebɣam a wen-d-serrḥeɣ i ugellid n wat Isṛail ?
9Pilaatus aga küsis neilt: 'Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?'
10Axaṭer ifaq belli s tismin i s-t-id-wwin lmuqedmin imeqqranen.
10Ta ju mõistis, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud.
11Lameɛna lmuqedmin imeqqranen sḥeṛcen lɣaci iwakken ad inin i Bilaṭus: « d Barabas iwumi ara d-tserrḥeḍ. »
11Aga ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.
12Bilaṭus yenna-yasen daɣen : D acu tebɣam ad xedmeɣ s win iwumi teqqaṛem agellid n wat Isṛail ?
12Pilaatus aga küsis neilt veel kord: 'Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?'
13?ɛeggiḍen-as : ?emmeṛ-it ɣef wumidag !
13Nemad aga karjusid taas: 'Löö ta risti!'
14Bilaṭus yenna-yasen : D acu i gexdem n diri ? Rnan țɛeggiḍen akteṛ : ?emmeṛ-it ɣef wumidag !
14Pilaatus ütles neile: 'Kuidas nii, mis halba ta siis on teinud?' Ent nemad karjusid üha valjemini: 'Löö ta risti!'
15Imi i gebɣa Bilaṭus ad yeddu di lebɣi i lɣaci, iserreḥ-ed i Barabas, ma d Sidna Ɛisa yefka lameṛ a t-ewten s ujelkkaḍ, syenna a t-semmṛen ɣef wumidag.
15Aga Pilaatus, tahtes rahvahulga meele järgi olla, laskis neile vabaks Barabase, ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
16Lɛeskeṛ wwin Sidna Ɛisa ɣer wefrag n lbeṛj, ssawlen-d i terbaɛt nsen.
16Aga sõdurid viisid Jeesuse siseõue - see tähendab kohtukotta - ja kutsusid kokku terve väesalga.
17Sburren-as abeṛnus azeggaɣ, xedmen-d taɛeṣṣabt s isennanen ssersen-ț ɣef wuqeṛṛuy-is.
17Ja nad rõivastasid ta purpurmantlisse ja panid talle pähe pärja, mille nad olid pununud kibuvitstest,
18Stehzayen fell-as qqaṛen-as : Azul fell-ak, ay agellid n wat Isṛail !
18ning hakkasid teda teretama: 'Tervist, juutide kuningas!'
19Kkaten-t s uɣanim ɣer uqeṛṛuy, ssusufen-t, kerfen tigecrar iwakken ad seǧǧden zdat-es.
19Ja nad lõid talle pillirooga pähe ja sülitasid ta peale ning kummardasid teda nõtkutatud põlvedega.
20Mi stehzan fell-as, kksen-as abeṛnus-nni azeggaɣ, rran-as lqecc-is, imiren wwin-t ɣer beṛṛa iwakken a t-ṣemmṛen ɣef lluḥ.
20Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad talt purpurmantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse.Ja nad viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa.
21Iɛedda-d syenna yiwen umsebrid i d-yuɣalen si lexla, isem-is Semɛun n Qiṛwan, baba-s n Alexandrus akk-d Rufus ; ḥeṛsen-t lɛeskeṛ iwakken ad ibbib amidag n Sidna Ɛisa.
21Ja nad sundisid üht möödujat, maalt linna tulevat Küreene Siimonat, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma tema risti.
22?ẓuɣṛen Sidna Ɛisa armi d yiwen n wemkan ițțusemman Gulguṭa, yeɛni « tiɣilt n uqeṛṛuy.»
22Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika - see on tõlgitult Pealuu paik.
23Fkan-as ad isew ccṛab ixelḍen s uselɣaɣ n lmuṛ, lameɛna yugi a t-isew.
23Ja talle pakuti mürriveini, aga tema ei võtnud vastu.
24Semmṛen-t ɣef lluḥ, gren tasɣaṛt iwakken ad feṛqen llebsa-s.
24Ja nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.
25Aț-țili d țesɛa n ṣṣbeḥ mi t-ṣemmṛen ɣef wumidag.
25Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid.
26Uran sebba ɣef wacu i t-semmṛen : « Wagi d agellid n wat Isṛail.»
26Ja tema süütahvlile oli kirjutatud: Juutide kuningas.
27Semmṛen daɣen sin yemcumen, yiwen ɣer uyeffus-is wayeḍ ɣer uẓelmaḍ-is.
27Ja koos temaga lõid nad risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.
28S wakka, yețwakemmel wayen yuran di tira iqedsen : Seddan-t di lehṣab n yemcumen.
28[Siis läks täide kiri, mis ütleb: 'Ta on ülekohtuste sekka arvatud.']
29Kra n wid yețɛeddayen syenna reggmen-t, țhuzzun iqeṛṛay-nsen, qqaṛen-as : Hey ! a win yețhuddun lǧameɛ iqedsen, ibennu-t di tlata wussan,
29Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: 'Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!
30sellek iman-ik ! ers-ed seg umidag- ik !
30Päästa iseennast ja astu ristilt alla!'
31Ula d imeqqranen n lmuqedmin d lɛulama n ccariɛa țaḍsan fell-as, qqaṛen gar-asen : Isellek wiyaḍ, ur yezmir ad isellek iman-is.
31Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: 'Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa!
32A d-iṣubb ihi tura seg umidag, Lmasiḥ... Agellid n wat Isṛail ! A nwali iwakken a namen. Ula d wid ițțuṣemmṛen yid-es reggmen-t.
32Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!' Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, teotasid teda.
33Aț-țili d leǧwahi n tnac mi d yeɣli ṭṭlam ɣef ddunit meṛṛa, armi d tlata n tmeddit.
33Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
34?ef tlata n tmeddit, Sidna Ɛisa iɛeggeḍ s ṣṣut ɛlayen : Eluwa, Eluwa, Lama sabaqtani ? Yeɛni : Illu-iw ! Illu-iw ! acuɣer i yi teǧǧiḍ ?
34Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: 'Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?' - see on tõlgitult: 'Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?'
35Kra seg wid yellan dinna slan-as, nnan : Slet-as, atan yessawal i Sidna Ilyas !
35Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: 'Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!'
36Yiwen seg-sen iṛuḥ yesselxes-ed ameččim n taḍuṭ di lxell, icudd-it ɣer tɣanimt, imekken-as-t iwakken ad isew, yenna : Aṛǧut a nwali ma yella a d-yas Sidna Ilyas a t-id-iṣṣub seg umidag !
36Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: 'Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!'
37Meɛna Sidna Ɛisa iɛeggeḍ imiren kan, dɣa yessufeɣ taṛwiḥt.
37Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
38Leḥjab n wemkan iqedsen n lǧameɛ, icerreg ɣef sin seg yixef ufella, armi d ixef n wadda.
38Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.
39Yiwen umeqqran n lɛeskeṛ ibedd zdat Sidna Ɛisa ; mi gwala amek i gessufeɣ taṛwiḥt, yenna : ?-țideț, argaz-agi d Mmi-s n Ṛebbi !
39Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: 'See inimene oli tõesti Jumala Poeg!'
40Kra tilawin țmuqulent si lebɛid. Llant gar-asent Meryem tamagdalit, Meryem yemma-s n Yeɛqub ameẓyan, n Yuses akk-d Salumi.
40Aga seal oli ka naisi toimuvat eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobus Noorema ja Joosese ema, ning Saloome,
41Llant daɣen tilawin-nni meṛṛa i t-ittabaɛen, i s-iqeddcen mi gella di tmurt n Jlili akk-d waṭas n tilawin nniḍen i d-yeddan yid-es ɣer temdint n Lquds.
41kes olid talle järgnenud ja teda teeninud, kui ta oli Galileas, ja palju teisi naisi, kes olid koos temaga tulnud üles Jeruusalemma.
42Mi d-teɣli tmeddit, yewweḍ-ed Yusef n temdint n Arimati, yellan d argaz mucaɛen aṭas di tejmaɛt n ccṛeɛ ; ula d nețța yessaram a d-tass tgelda n Sidi Ṛebbi.
42Ja kui päev oli juba jõudmas õhtule, kuna käes oli pühade valmistuspäev, see tähendab reede,
43?-țameddit n wass i deg țheggin iman-nsen i wass n westeɛfu, daymi Yusef ur ikukra ara ad iṛuḥ ɣer Bilaṭus iwakken ad issuter lǧețța n Sidna Ɛisa.
43tuli Arimaatia Joosep, lugupeetud mees, Suurkohtu nõunik, kes ka ise ootas Jumala riiki, võttis julguse kokku ja astus sisse Pilaatuse juurde ning palus enesele Jeesuse ihu.
44Mi gesla s Sidna Ɛisa yemmut, Bilaṭus yewhem. Yessawel i umeqqran n meyya iɛsekṛiwen, isteqsa-t ma yella aṭas aya segmi yemmut.
44Aga Pilaatus imestas, et Jeesus on juba surnud, ja kutsus enda juurde sadakonnaülema ning küsis temalt, kas ta tõesti juba suri.
45Mi s-d-yerra lexbaṛ, Bilaṭus iserreḥ-as i Yusef ad yawi lǧețța n Sidna Ɛisa.
45Ja kui ta sai seda sadakonnaülemalt teada, kinkis ta surnukeha Joosepile.
46Yusef iṛuḥ yuɣ-ed lekfen, iṣubb-ed lǧețța n Sidna Ɛisa, ikfen-it, yewwi-t issers-it deg yiwen uẓekka yeɣzan deg wezṛu am lɣaṛ, imiren yessegrareb azṛu ɣef yimi uẓekka-nni.
46Ja too ostis lina, võttis Jeesuse ristilt maha, mähkis linasse ning paigutas ta kaljusse raiutud hauda ning veeretas kivi hauakambri ukse ette.
47Meryem tamagdalit d Meryem yemma-s n Yeɛqub, țmuqulent iwakken ad ẓren-t anda i t-ssersen.
47Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja vaatasid, kuhu ta pandi.