¹Sidna Ɛisa yebda daɣen yețbecciṛ rrif n lebḥeṛ n tmurt n Jlili. Imi i d-innejmaɛ ɣuṛ-es waṭas n lɣaci, yuli ɣer teflukt yeqqim. Taflukt-nni tella s ufella n waman, lɣaci yeqqim ɣer lqaɛa, rrif n lebḥeṛ.

¹Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal

²Yebda yesselmad iten s lemtul, yeqqaṛ-asen :

²ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:

³Selt-iyi-d ! Yiwen ufellaḥ yeffeɣ ad izreɛ.

³'Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴Mi gella izerreɛ, ɣlin kra iɛeqqayen deg webrid : ṛuḥen-d igṭat ( ifṛax ) leqḍen-ten.

⁴Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Kra iɛeqqayen nniḍen ɣlin ger idɣaɣen anda ulac aṭas n wakal, dɣa mɣin-d imiren, axaṭer tissi n wakal ur lqayet ara.

⁵Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,

⁶Mi d-yuli yiṭij, yezlef imɣan-nni dɣa qquṛen, imi izuṛan-nsen ur lqayit ara.

⁶ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.

⁷Kra iɛeqqayen nniḍen ɣlin ger isennanen ; mi gman isennanen-nni ɣummen-ten dɣa ur d-fkin ara lfakya.

⁷Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.

⁸Kra iɛeqqayen nniḍen ɣlin deg wakal yelhan, mi gman, nnernan fkan-d tigedrin ; ta tefka-d tlatin n tɛeqqayin, tayeḍ sețțin, tayeḍ meyya.

⁸Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

⁹Yenna-yasen : Win yesɛan imeẓẓuɣen, isel-ed !

⁹Ja ta ütles: 'Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'

¹⁰Mi gebɛed ɣef lɣaci, wid i s-d yezzin akk-d tnac-nni inelmaden ssutren-as a sen-yessefhem lemtul i sen d-yewwi.

¹⁰Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta.

¹¹Yerra-yasen : Kunwi yețțunefk-awen aț- țissinem sser n tgeldit n Ṛebbi, ma d wiyaḍ sellen i mkul lḥaǧa s lemtul,

¹¹Ja ta ütles neile: 'Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,

¹²iwakken : ?as țmuqulen ur țwalin ara, ɣas sellen ur fehhmen ara ; m'ulac a d-uɣalen ɣer webrid dɣa Ṛebbi a sen-yeɛfu ddnubat-nsen !

¹²et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.'

¹³Yenna-yasen daɣen : M'ur tefhimem ara lmeɛna n lemtel-agi, amek ara tfehmem lemtul nniḍen ?

¹³Ja Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?

¹⁴Afellaḥ-nni, d win izerrɛen awal n Ṛebbi.

¹⁴Külvaja külvab sõna.

¹⁵Kra yemdanen cban iri n webrid anda yețwazreɛ wawal n Ṛebbi. Akken kan i s-slan, yusa-d Cciṭan iqleɛ-ed awal-nni i gețwazerɛen deg ulawen-nsen.

¹⁵Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.

¹⁶Wiyaḍ cban akal yeččuṛen d idɣaɣen, akken ara slen i wawal n Ṛebbi, qebblen-t s lfeṛḥ ;

¹⁶Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,

¹⁷lameɛna ur t-țțaǧan ara ad yefk izuṛan deg ulawen-nsen, ṭṭfen deg-s kra lweqt kan. Mi d-yewweḍ leɛtab d uqehheṛ ɣef ddemma n wawal n Ṛebbi, țțuɣalen ɣer deffir, țaǧǧan liman-nsen.

¹⁷ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe.

¹⁸Wiyaḍ țemcabin ɣer wakal yeččuṛen d isennanen, sellen i wawal n Ṛebbi,

¹⁸Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad,

¹⁹meɛna iɣeblan, ṭṭmeɛ, lerbaḥ akk-d zzhu n ddunit-agi, skuffuren ( țkemmimen ) awal-nni, ur d-yețțawi ara lfayda.

¹⁹ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.

²⁰Wiyaḍ cban akal yelhan anda teɣli zzerriɛa, sellen i wawal n Ṛebbi, qebblen-t, țțaken-d lfayda. Mkul aɛeqqa yeggar-ed wa tlatin, wa sețțin, wa meyya.

²⁰Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.'

²¹Yenna-yasen daɣen : Eɛni yella win ara iceɛlen taftilt iwakken a ț-yerr seddaw lḥila neɣ seddaw n wusu ? Mačči iwakken a ț-issers s ufella n lmeṣbeḥ ?

²¹Ja Jeesus ütles neile: 'Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?!

²²Ulac ayen yeffren ur d-nețban, ulac ayen iɣummen ur d-tețbeggin tafat.

²²Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.

²³Smeḥset-ed mliḥ, ma tesɛam imeẓẓuɣen isellen !

²³Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!'

²⁴Yerna yenna-yasen : ?adret ɣef wayen tsellem ! Axaṭer akken i tețțektilim i wiyaḍ ara wen-d-ițwaktil i kunwi, yerna a wen-d ițwaktil s zzyada.

²⁴Ja Jeesus ütles neile: 'Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde,

²⁵Axaṭer win yesɛan a s-rnun, ma d win ur nesɛi ara a s-yețwakkes ula d ayen yesɛa.

²⁵sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.'

²⁶Sidna Ɛisa yenna-yasen daɣen : Tageldit n Sidi Ṛebbi tețțemcabi ɣer yiwen ufellaḥ i gzerɛen iger.

²⁶Ja Jeesus ütles: 'Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale

²⁷Ama yeṭṭes ama ur yeṭṭis, am yiḍ am ass, zzerriɛa tețțemɣay tgemmu, ur yeẓri amek.

²⁷ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.

²⁸Akal yețțak-ed s yiman-is lɣella. Tazwara d imɣi ad yuɣal ț-țigdert, taggara tigdert-nni aț-țeččaṛ d iɛeqqayen.

²⁸Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.

²⁹Mi wwan yirden, afellaḥ-nni a d-yas a ten-yemger, axaṭer yewweḍ ed lweqt n tmegra.

²⁹Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.'

³⁰Yenna daɣen : ?er wacu i nezmer a nmettel tageldit n Ṛebbi, neɣ anwa lemtel ara d-nawi fell-as ?

³⁰Ja Jeesus ütles: 'Millega võiksime võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga teda kujutaksime?

³¹Ițemcabi ɣer uɛeqqa n uxerḍel. M'ara t-nezreɛ, d nețța i d aɛeqqa amecṭuḥ meṛṛa ger zzerriɛat n ddunit.

³¹Sinepiivakesega, mis on, kui see külvatakse maha, väiksem kõigist seemneist maa peal.

³²Mi gețwazreɛ, igemmu yețțali alamma yekka-d sennig akk yemɣan n tebḥirt, yeggar ed ifurkawen imeqqranen, ula d igṭaṭ ( ifṛax ) n igenni, țruḥun-d ad ddarin ( ddurqen ) seddaw tili-ines.

³²Ent kui see on külvatud, siis see sirgub ja kasvab suuremaks kõigist taimedest aias ja ajab suured oksad, nii et taeva linnud võivad teha pesa selle varjus.'

³³S waṭas n lemtul am wigi i sen ițbecciṛ awal n Ṛebbi, akken i tella lefhama n mkul yiwen.

³³Ja Jeesus rääkis Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, kuivõrd nad suutsid kuulata,

³⁴Ițmeslay-asen anagar s lemtul, meɛna m'ara yili akk-d inelmaden-is, yessefham-asen kullec.

³⁴aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile. Kuid omavahel olles seletas ta oma jüngreile kõik ära.

³⁵Ass-nni kan mi geɣli yiṭij, Sidna Ɛisa yenna i inelmaden-is : Eyyaw a nzegret agummaḍ n lebḥeṛ.

³⁵Ja samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus neile: 'Sõitkem vastaskaldale!'

³⁶Mi gerra lɣaci-nni, iṛuḥ yid-sen di teflukt i deg yella. Ddant yid-es kra teflukin nniḍen.

³⁶Ja jüngrid lasksid rahvahulgal minna ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.

³⁷Tekker-ed yiwet n tbuciḍant, tessalay-ed lemwaji ɣer teflukt tețțacaṛ-iț.

³⁷Ja tõusis kange tuulispea ning laineid lõi paati, nii et paat juba täitus veest.

³⁸Sidna Ɛisa yella yeṭṭes di teflukt deffir n inelmaden-is, yessers aqeṛṛuy-is ɣef tsumta. Sakin-t-id nnan-as : A Sidi, eɛni ur ak-tewqiɛ ara ma nemmut ?

³⁸Ja Jeesus oli paadi päras istepadjal magamas, ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: 'Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?'

³⁹Sidna Ɛisa yekker-ed iɛeggeḍ ɣef waḍu, yenna i lebḥeṛ : Ssers iman-ik ! Ssusem ! Yers waḍu-nni, dɣa tuɣal-ed talwit.

³⁹Ja tema tõusis, sõitles tuult ja ütles järvele: 'Jää vakka, ole vait!' Ja tuul rauges ja järv jäi täiesti vaikseks.

⁴⁰Yenna i inelmaden-is : Acuɣer i tuggadem akka ? Mazal ur tuminem ara ?

⁴⁰Ja ta ütles neile: 'Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?'

⁴¹Meɛna ikcem-iten akk lxuf d ameqqran, qqaṛen wway gar-asen : Anwa-t wagi iwumi țțaɣen awal ula d aḍu d lebḥeṛ ?

⁴¹Ja nad lõid väga kartma ja ütlesid üksteisele: 'Kes tema küll on, et isegi tuul ja järv kuulavad tema sõna?'