¹Usan-d seg ugemmaḍ n lebḥeṛ ɣer tmurt n ijiṛaziyen.

¹Ja nad tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale.

²Akken kan i d-yers Sidna Ɛisa si teflukt, ataya yiwen wergaz yezdeɣ uṛuḥani, yeffeɣ-ed si tjebbant iteddu-d ɣuṛ-es.

²Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene,

³Yezdeɣ ger iẓekwan, yiwen ur izmir a t-yarez ula s ssnesla

³kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada,

⁴axaṭer acḥal d abrid i t-qqnen s ixelxalen n wuzzal deg iḍaṛṛen, s ssnasel deg ifassen, meɛna yesseɣṛas-iten akk, daymi ur yezmir yiwen a t-iṭṭef.

⁴sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda taltsutada.

⁵Iḍ d wass nețța deg uneẓruf, yețɛeggiḍ, ijerreḥ iman-is s iblaḍen.

⁵Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.

⁶Mi gwala Sidna Ɛisa si lebɛid, yuzzel-ed yeɣli ɣef tgecrar zdat-es.

⁶Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha

⁷Iɛeggeḍ s lǧehd : D acu i tebɣiḍ ɣuṛ-i a Ɛisa, a mmi-s n Ṛebbi ɛlayen ? Di leɛnaya-k, ɣef wudem n Ṛebbi ur iyi-țɛețțib ara !

⁷ja kisendas valju häälega: 'Mis on mul sinuga asja, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära piina mind!'

⁸Axaṭer Sidna Ɛisa yeqqaṛ-as : Effeɣ seg umdan-agi ay aṛuḥani !

⁸Sest Jeesus ütles talle: 'Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!'

⁹Yesteqsa-t yenna-yas : Isem-ik ? Yerra-yas-d : Isem-iw tarbaɛt, axaṭer deg waṭas yid-nneɣ i nella.

⁹Ja Jeesus küsis temalt: 'Mis su nimi on?' Ja ta ütles talle:

¹⁰Dɣa țḥellilen deg-s rennun iwakken ur ten-yessufuɣ ara si tmurt-nni.

¹⁰'Leegion on mu nimi, sest meid on palju.' Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt.

¹¹Yuɣ lḥal tella dinna yiwet n tqeḍɛit n yilfan kessen ;

¹¹Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas.

¹²ḥellelent nnan-as : Di leɛnaya-k, ǧǧaɣ a nekcem deg yilfan-agi .

¹²Ja nad palusid teda: 'Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!'

¹³Iserreḥ-asen, dɣa ffɣen seg wergaz-nni, kecmen deg ilfan-nni, imiren grarben seg wedrar ɣer lebḥeṛ, llan deg wazal n walfin yid-sen, ɣeṛqen meṛṛa.

¹³Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves.

¹⁴Wid ikessen ilfan-nni rewlen, ssawḍen lexbaṛ ɣer temdint akk-d tudrin dɣa lɣaci ṛuḥen-d ad walin ayen yedṛan.

¹⁴Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.

¹⁵Mi d-wwḍen ɣer Sidna Ɛisa, walan win akken tezdeɣ terbaɛt n iṛuḥaniyen yeqqim, yelsa llebsa, yuɣal-ed ɣer leɛqel-is ; imiren ikcem-iten lxuf.

¹⁵Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja selge aruga, ja nad lõid kartma.

¹⁶Wid i gḥeḍren ḥekkun-d i wiyaḍ ayen yedṛan d win yețwazedɣen akk-d țqeḍɛit-nni n yilfan.

¹⁶Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest.

¹⁷Imiren bdan țḥellilen Sidna Ɛisa ad iffeɣ si tmurt-nsen.

¹⁷Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast.

¹⁸Akken iteddu Sidna Ɛisa ad yali ɣef teflukt, win akken yellan yețwazdeɣ yețḥellil deg-s yeqqaṛ-as : Di leɛnaya-k eǧǧ-iyi ad dduɣ yid-ek.

¹⁸Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda temaga.

¹⁹Lameɛna Sidna Ɛisa yugi, yenna-yas : Uɣal ɣer wexxam-ik d leḥbab-ik, teḥkuḍ-asen ayen i k-ixdem Sidi Ṛebbi.

¹⁹Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: 'Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et ta sinu peale on halastanud!'

²⁰Iṛuḥ, yebda yețberriḥ di ɛecṛa n temdinin-nni ayen akk i s-yexdem Sidna Ɛisa. Kra win i s-yeslan yetɛeǧǧeb.

²⁰Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks.

²¹Sidna Ɛisa yuɣal s teflukt ɣer ugemmaḍ n lebḥeṛ. Innejmaɛ-ed daɣen lɣaci ɣuṛ-es mi gella rrif n lebḥeṛ.

²¹Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres.

²²Yiwen seg lecyux n lǧameɛ, isem-is Jayṛus, akken i gwala Sidna Ɛisa, yeɣli ɣer iḍaṛṛen-is,

²²Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha

²³ițḥellil deg-s irennu, yeqqaṛ-as : A Sidi, di leɛnaya-k ! Yelli tețmețțat, ddu-d yid-i ssers ifassen-ik fell-as iwakken aț-țeslek, ur tețmețțat ara !

²³ja palus teda väga: 'Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!'

²⁴Sidna Ɛisa iṛuḥ yid-es. Aṭas n lɣaci i t-itebɛen, ḥerṣen-t si mkul tama.

²⁴Ja Jeesus läks temaga.Ja suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber.

²⁵Tella dinna yiwet n tmeṭṭut tehlek, tnac iseggasen nețțat tețțazal d idammen.

²⁵Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves

²⁶Tenɛețțab aṭas ger ifassen n ṭṭeba, texṣeṛ ayen akk i tesɛa, meɛna ur teḥli ara, terna tenṭer akteṛ.

²⁶ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks,

²⁷Mi tesla heddṛen ɣef Sidna Ɛisa , tṛuḥ-ed deffir-es ger lɣaci, tennul ajellab-is.

²⁷olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube,

²⁸Axaṭer teqqaṛ deg iman-is : ma nnuleɣ ulamma d icuḍaḍ n ubeṛnus-is, ad ḥluɣ.

²⁸sest ta ütles: 'Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!'

²⁹Imiren kan ḥebsen idammen-nni, tḥulfa ( tḥuss ) i yiman-is teḥla seg waṭan-is.

²⁹Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast.

³⁰Di teswiɛt-nni Sidna Ɛisa iḥuss i yiwet n tezmert teffeɣ seg-s. Yezzi ɣer lɣaci-nni yenna : Anwa i d-innulen ajellab-iw ?

³⁰Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: 'Kes puudutas mu rõivaid?'

³¹Inelmaden-is rran-as : Aql-ik ger lɣaci ḥeṛsen-k-id si mkul tama, teqqaṛeḍ anwa i yi-d innulen ?

³¹Ja ta jüngrid ütlesid talle: 'Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: 'Kes puudutas mind?'!'

³²Nețța yețmuqul di lɣaci i s-d yezzin iwakken ad iwali tameṭṭut-nni.

³²Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud.

³³Tameṭṭut-nni, mi twala ayen yedṛan yid-es texleɛ, tețțergigi ; tṛuḥ-ed teɣli ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa tenna-yas akk tideț.

³³Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe.

³⁴Yenna-yas : A yell-i, d liman-im i kkem-yesseḥlan ; ṛuḥ di lehna, aql-ikkem teṣfiḍ si lehlak-im.

³⁴Jeesus lausus aga talle: 'Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!'

³⁵Mazal-it yețmeslay, a ten-aya usan-d kra yergazen seg wexxam n Jayṛus ccix-nni n lǧameɛ, nnan-as : Yelli-k temmut, ur țɛețțib ara Sidna Ɛisa.

³⁵Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: 'Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!'

³⁶Lameɛna Sidna Ɛisa mi gesla i imeslayen-nni, yenna i ccix-nni : Ur țțaggad ara, amen kan !

³⁶Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: 'Ära karda, usu ainult!'

³⁷Ur yeǧǧi yiwen ad yeddu yid-es anagar Buṭrus, Yeɛqub akk-d gma-s Yuḥenna.

³⁷Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.

³⁸Mi wwḍen ɣer wexxam n ccix-nni n lǧameɛ, Sidna Ɛisa yufa lɣaci yenhewwal, țrun, țmeǧǧiden.

³⁸Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid

³⁹Yekcem ɣer wexxam yenna-yasen : Iwacu lehwel d imeṭṭawen-agi ? Taqcict ur temmut ara, teṭṭes kan.

³⁹ja sisse astudes ütles ta neile: 'Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!'

⁴⁰Stehzayen fell-as. Dɣa yessufeɣ iten akk, yewwi imawlan n teqcict-nni akk-d tlata-nni inelmaden, yekcem ɣer texxamt anda tella teqcict-nni ;

⁴⁰Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps.

⁴¹yeṭṭef afus n teqcict-nni yenna-yas : Talita, qumi ! (Yeɛni : « A taqcict, ekker ! »)

⁴¹Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: 'Talita kuum!' See on tõlkes: 'Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!'

⁴²Imiren kan, tekker-ed teqcict-nni tebda tleḥḥu. Fell-as tnac iseggasen. Wid yellan dinna xelɛen tɛeǧǧben deg wayen walan.

⁴²Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga.

⁴³Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten ur țɛawaden i yiwen ayen yedṛan ; dɣa yenna-yasen : Fket-as aț-țečč.

⁴³Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.