1Sidna Ɛisa yessawel i tnac inelmaden-is, yefka-yasen tazmert s wayes ara ssufuɣen leǧnun, ara seḥluyen mkul aṭan d mkul lɛib.
1Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.
2Atnan yismawen n tnac-nni inelmaden n Sidna Ɛisa :Amezwaru d Semɛun ițțusemman Buṭrus akk-d gma-s Andriyus, Yeɛqub mmi-s n Zabadi akk-d gma-s Yuḥenna,
2Nende kaheteistkümne apostli nimed on aga need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend,
3Filibus d Bartelmay, Suma akk-d Matta amekkas n tebzert, Yeɛqub mmi-s n Ḥalfi akk-d Taddi ;
3Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus,
4Semɛun awaṭani, Yudas n Qeṛyut, win akken ixedɛen Sidna Ɛisa.
4Siimon Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.
5Sidna Ɛisa iceggeɛ tnac inelmaden-is, iweṣṣa-ten : Ur țṛuḥut ara ɣer tmura tibeṛṛaniyin, ur keččmet ara ɣer temdinin n at Samarya ;
5Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskides neid: 'Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,
6ṛuḥet axiṛ ɣer wat Isṛail yellan am ulli iḍaɛen.
6pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!
7M'ara tețțeddum, țbecciṛet qqaṛet : « Ațaya tgeldit n igenwan tqeṛṛeb-ed » !
7Ja minnes kuulutage: Taevariik on lähedal!
8Sseḥlut imuḍan, sseḥyut-ed lmegtin, ssizdeget wid ihelken lbeṛs, ssufɣet leǧnun. Akken i wen-d-ițțunefk mbla idrimen, fket ula d kunwi mbla idrimen.
8Tehke terveks haigeid, äratage üles surnuid, tehke puhtaks pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime! Muidu olete saanud, muidu andke!
9Ur țțawit yid-wen ama d ddheb, ama d lfeṭṭa, ama d idrimen ;
9Ärge soetage kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,
10ur țțawit yid-wen agrab neɣ sin iqendyaṛ, ur țțawit irkasen neɣ aɛekkaz, axaṭer axeddam yuklal lqut-is.
10ei pauna teele ega kahte särki ega jalatseid ega saua, sest töömees on oma elatist väärt!
11Di yal tamdint neɣ taddart anda ara tkecmem, steqsit ma yella win ara yesṭerḥben yis-wen, qqimet ɣuṛ-es alamma tekkrem aț-țṛuḥem.
11Aga kuhu linna või külasse te iganes sisse astute, uurige, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, kuni te sealt lahkute!
12M'ara tkecmem ɣer yiwen wexxam, sellmet fell-asen,
12Majja astudes aga tervitage seda!
13ma sṭerḥben yis-wen, lehna-nwen aț-țers fell-asen ; ma yella ur sṭerḥben ara yis-wen, lehna-nwen aț-țeqqim ɣuṛ-wen.
13Ja kui see maja väärib, tulgu teie rahu tema peale, kui ta aga ei vääri, pöördugu teie rahu tagasi teie juurde!
14M'ur qbilen ara ad sṭreḥben yis-wen neɣ ad semḥessen i wawal, ffɣet seg wexxam-nni neɣ si temdint nni, zwit ula d aɣebbaṛ seg iḍaṛṛen nwen.
14Ja kus iganes teid vastu ei võeta ega kuulata teie sõnu, sellest majast või linnast minge välja ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt!
15A wen-iniɣ tideț : ass n lḥisab, imezdaɣ n temdint-agi ad țțuɛaqben akteṛ n temdinin n Sudum akk-d Gumuṛ.
15Tõesti, ma ütlen teile: Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sellel linnal!
16Atan, a kkun-ceggɛeɣ am ulli ger wuccanen, ḥeṛcet ihi am izerman, sɛut neyya am yetbiren.
16Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid!
17Ḥadret ɣef yiman-nwen, axaṭer kra n yemdanen a kkun-sbedden ɣer ccṛeɛ; yerna a kkun-wten s ujelkaḍ di leǧwameɛ-nsen.
17Hoiduge inimeste eest, sest teid antakse ülemkohtute kätte ja teid piitsutatakse nende sünagoogides,
18Ɣef ddemma n yisem-iw, a kkun-sbedden zdat lḥekkam akk-d igelliden, iwakken am nutni am at leǧnas nniḍen, ad slen s yisem-iw.
18teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette neile ja rahvastele tunnistuseks.
19M'ara kkun-ṭṭfen, ur țḥebbiṛet ara ɣef wamek ara temmeslayem, neɣ ɣef wayen ara d-tinim, imeslayen ara d-tinim, a wen-d-țțunefken di teswiɛt nni kan.
19Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida,
20Axaṭer mačči d kunwi ara imeslayen, meɛna d Ṛṛuḥ n Baba Ṛebbi ara d-imeslayen seg-wen.
20sest teie pole rääkijad, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu.
21Amdan ad yefk gma-s ɣer lmut, ababat ad yefk mmi-s, dderya a d kkren ɣer imawlan-nsen, a ten ssiwḍen ɣer lmut.
21Aga vend annab surma venna ja isa lapse, ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad neid surmata.
22A kkun-keṛhen irkul ɣef ddemma n yisem-iw, meɛna win ara yeṭṭfen alamma ț-țaggara, ad ițțusellek.
22Ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.
23M'ara tețwaqehṛem deg yiwet n temdint, rewlet ɣer tayeḍ. A wen-iniɣ tideț : Mmi-s n bunadem a d-yuɣal uqbel a d-tekkem tudrin meṛṛa n tmurt n wat Isṛail.
23Siis aga, kui teid kiusatakse taga ühes linnas, põgenege teise! Sest tõesti, ma ütlen teile, te ei jõua kõiki Iisraeli linnu läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb.
24Ulac anelmad yugaren ccix-is neɣ aqeddac yellan sennig umɛellem is.
24Ei ole jünger üle õpetajast ega teenija üle oma isandast.
25Akken ițwaḥseb ccix ara yețwaḥseb unelmad-is. Daɣen akken yella wemɛellem ara yili uqeddac-is. MMa semman i bab n wexxam Balzabul iḥekkmen ɣef leǧnun, amek ur țsemmin ara akkenni i wat wexxam-is !
25Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks, kui palju enam siis tema peret!
26Ur ten-țaggadet ara ihi ! Axaṭer kra n wayen yeffren a d-iḍheṛ, kra n lbaḍna yellan a d-tban.
26Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saadaks teada.
27Ayen i wen-qqaṛeɣ deg iḍ, init-eț ɛinani deg wass, ayen slan imeẓẓuɣen-nwen di sser, berrḥet-eț deg iberdan.
27Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt!
28Ur țțaggadet ara wid ineqqen lǧețța lameɛna ur zmiren ara ad nnɣen ṛṛuḥ, aggadet win izemren ad iḍeggeṛ ṛṛuḥ akk-d lǧețța ɣer ǧahennama.
28Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata!
29Eɛni ur znuzun ara sin iẓiwcen s uṣuṛdi ? Meɛna ula d yiwen deg-sen ur d-iɣelli ɣer lqaɛa mbla lebɣi n Baba Ṛebbi.
29Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.
30Ula d anẓaden uqeṛṛuy-nwen țwaḥesben irkulli.
30Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.
31Ihi ur țțaggadet ara : tesɛam azal akteṛ n waṭas n iẓiwcen !
31Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju varblasi.
32Kra win ara yessetḥin s yisem-iw zdat yemdanen, ula d nekk, ad ssetḥiɣ yis zdat Baba yellan deg igenwan.
32Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.
33Kra win ara yi-nekṛen zdat yemdanen, a t-nekkṛeɣ ula d nekk zdat Baba yellan deg igenwan.
33Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.
34Ɣuṛ-wat aț-țɣilem d lehna i d wwiɣ ɣer ddunit ; mačči d lehna i d-wwiɣ, meɛna d ccwal i d-wwiɣ.
34Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka,
35Axaṭer wwiɣ-d lfiṛaq ger weqcic d baba-s, ger teqcict d yemma-s, ger teslit ț-țemɣaṛt-is,
35sest ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast,
36a d-kkren yeɛdawen seg at wexxam.
36ja inimese vaenlasteks saavad tema kodakondsed.
37Win iḥemmlen baba-s d yemma-s neɣ mmi-s d yelli-s akteṛ iw ur yuklal ara ad yili d anelmad-iw.
37Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.
38Kra win ur neqbil ara ad inɛețțab ɣef ddemma n yisem-iw iwakken ad iyi-itbeɛ, ur yuklal ara ad yili d anelmad-iw.
38Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt.
39Win iḥerzen taṛwiḥt-is, a s-tṛuḥ, ma d win ara isebblen taṛwiḥt-is ɣef ddemma-w ad yuɣal a ț-yaf.
39Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.
40Win isṭerḥben yis-wen, yis-i i gesṭerḥeb, win isṭerḥben yis-i, isṭerḥeb s win i yi-d-iceggɛen.
40Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja.
41Win isṭerḥben s nnbi imi s ɣuṛ Ṛebbi i d-yusa a s-d-ițțunefk wayen yuklal nnbi, win isṭerḥben s uḥeqqi imi d aḥeqqi i gella, a s-d-ițunefk wayen yuklal uḥeqqi.
41Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga, ja kes õige vastu võtab õige inimese nime tõttu, saab õige inimese palga.
42Kra win ara yefken lkas n waman isemmaḍen i yiwen seg imecṭuḥen-agi imi d anelmad-iw i gella, a wen-iniɣ tideț : ur a s-ițṛuḥ ara lḥeqq yuklal.
42Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma.'