1Mi gweṣṣa tnac-nni inelmaden is, Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna ad ibecceṛ di tudrin n leǧwahi-nni.
1Ja sündis, et kui Jeesus oli lõpetanud korralduste andmise oma kaheteistkümnele jüngrile, siis siirdus ta sealt edasi õpetama ja jutlustama nende linnadesse.
2Yeḥya yellan di lḥebs, yesla s lecɣal n Lmasiḥ, iceggeɛ ɣuṛ-es inelmaden is iwakken a s-inin :
2Kui siis Johannes vangihoones kuulis Kristuse tegudest, saatis ta oma jüngreid
3D kečč i d win akken ara d yasen neɣ ilaq-aɣ a nerǧu wayeḍ ?
3temalt küsima: 'Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?'
4Sidna Ɛisa yerra-yasen-d : Ṛuḥet ssiwḍet-as lexbaṛ i Yeḥya ɣef wayen twalam d wayen teslam :
4Ja Jeesus vastas neile: 'Minge teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete:
5Iderɣalen țwalin, iquḍaren leḥḥun, ibeṛsiyen ṣeffun, iɛeẓẓugen sellen, lmegtin ḥeggun-d, lexbaṛ n lxiṛ ițțubecceṛ i yimeɣban.
5pimedad näevad jälle ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi
6D aseɛdi win iwumi ur țțiliɣ ara d sebba n tuccḍa ( ugur ) !
6ja õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast!'
7Mi ṛuḥen inelmaden-is, Sidna Ɛisa yebda iheddeṛ i lɣaci ɣef Yeḥya : D acu i tṛuḥem a t-id-teẓrem deg unezṛuf ? D aɣanim yețhuzzu waḍu ?
7Kui siis need olid läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: 'Mida te tahtsite näha, kui läksite kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu?
8Ɣer wacu i tṛuḥem aț-țfeṛǧem ? ƔƔer yiwen wergaz yelsan llebsa ifazen ? Wid yețlusun llebsa ifazen, deg ixxamen n igelliden i țțilin.
8Või mida te tahtsite näha, kui läksite välja? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, pehme riide kandjad on kuningakodades.
9Anwa i ɣer tṛuḥem a t-id-teẓrem ihi ? D yiwen n nnbi ? Țideț ih, d nnbi ! A wen-iniɣ : yugar nnbi.
9Või miks te läksite välja? Kas vaatama prohvetit? Jah, ma ütlen teile, hoopis enamat kui prohvetit!
10Axaṭer d nețța i ɣef yura : Atan zewwreɣ zdat-ek amceggeɛ-inu, iwakken ad iheggi abrid zdat-ek.
10Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.
11A wen-iniɣ tideț : ulac mmi-s n tmeṭṭut yugaren Yeḥya aɣeṭṭas. Lameɛna, amecṭuḥ maḍi di tgelda n igenwan, meqqeṛ akteṛ-is.
11Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast.
12Seg wussan-nni i deg ițbecciṛ Yeḥya aɣeṭṭas armi ț-țura, imdanen țnaɣen ɣef tgelda n igenwan, bɣan a ț-țkecmen s ddreɛ.
12Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale.
13Axaṭer ccariɛa n Musa d lenbiya hedṛen-d ɣef tgelda n igenwan armi d lweqt n Yeḥya aɣeṭṭas.
13Kõik Prohvetid ja Seadus on ju ennustanud Johanneseni,
14Ma tebɣam aț-țfehmem, d nețța i d Ilyas-nni ilaqen a d-yas.
14ja kui te nõustuda tahate: tema on Eelija, kes pidi tulema.
15Win yesɛan imeẓẓuɣen, isel-ed !
15Kel kõrvad on, see kuulgu!
16Ɣer wuɣuṛ ara metleɣ lǧil-agi ? Icuba ɣer warrac yeqqimen deg uzniq, ssawalen i warrac nniḍen, qqaṛen asen :
16Aga kellega ma võrdleksin seda sugupõlve? See on laste sarnane, kes istuvad turgudel, hõigates teistele:
17Newwet ajewwaq uur tecḍiḥem ara, nnecna cnawi n leḥzen uur tmeǧdem ara.
17Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud. Me oleme teile itkenud, ja te ei ole vastu rindu löönud.
18Axaṭer Yeḥya yusa-d, ur iteț ur itess, tennam : « izdeɣ-it uṛuḥani. »
18Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud, ja nad ütlevad: 'Tal on kuri vaim.'
19Mmi-s n bunadem yusa-d, iteț, itess am wiyaḍ, teqqaṛem : «` Ițxemmim kan ɣef wučči ț-țissit, d amdakkul n imekkasen ixeddaɛen akk-d yir imdanen » lameɛna tideț tban-ed s lecɣal-is.
19Inimese Poeg tuli, sööb ja joob, ja nad ütlevad: 'Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!' Ja ometi annavad tarkusele õiguse ta enda teod.'
20Sidna Ɛisa ibda ițlumu timdinin nni i deg ixdem aṭas n lbeṛhanat, axaṭer imezdaɣ-is ur d-uɣalen ara ɣer webrid n Ṛebbi.
20Siis hakkas Jeesus hurjutama neid linnu, kus kõige rohkem oli sündinud tema vägevaid tegusid, et nad ei olnud meelt parandanud:
21A nnger-im a tamdint n Kurazim ! A nnger-im a tamdint n Bitsayda ! Axaṭer lemmer lbeṛhanat yedṛan deg-kkunt dṛan di temdinin n Sur akk-d Sidun, tili imezdaɣ-nsent aṭas aya i sburren tacekkaṛt n leḥzen, qqimen ɣef yiɣiɣden iwakken a d sbegnen belli ndemmen uɣalen-d ɣer ubrid n Ṛebbi.
21'Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on aset leidnud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud.
22Daymi, imezdaɣ n temdinin-agi ad țuɛaqben akteṛ n wid n temdinin n Sur akk-d Sidun.
22Ometi ma ütlen teile: Tüürosel ja Siidonil on kohtupäeval hõlpsam põli kui teil!
23Ula d kemm a tamdint n Kafernaḥum, tɣileḍ aț-țaliḍ ɣer igenni ? Xaṭi ! Aț-țețwaḍeggreḍ ɣer laxeṛt ; axaṭer lemmer di temdint n Sudum i dṛan lbeṛhanat i gedṛan ɣuṛ-em, tili mazal-iț ar ass-a !
23Ja sina, Kapernaum, kas sa arvad, et sind ülendatakse taevani? Ei, sind tõugatakse alla põrgusse, sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod mis sinus, siis ta oleks püsinud tänini.
24Daymi, ass n lḥisab anegaru aț-țețțuɛaqbeḍ akteṛ n tmurt n Sudum.
24Ometi ma ütlen teile: Soodomamaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sinul!'
25Di lweqt-nni, Sidna Ɛisa inṭeq yenna : Ḥemmdeɣ-k a Baba Ṛebbi, a Bab igenwan d lqaɛa, imi i d tessekneḍ i imecṭaḥ ayen i teffreḍ i imusnawen d lɛuqal.
25Tolsamal ajal ütles Jeesus: 'Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!
26Ih a Baba Ṛebbi ! Ḥemmdeɣ-k imi d wagi i d lebɣi-k.
26Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.
27Baba Ṛebbi yerra-d kullec ger ifassen-iw. YYiwen ur yessin Mmi-s n Ṛebbi anagar Baba Ṛebbi ! Yiwen ur issin daɣen Baba Ṛebbi anagar Mmi-s akk-d win iwumi yebɣa Mmi-s a s-t-id-isken.
27Kõik on mu Isa andnud mulle, ja keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.
28Aset-ed ɣuṛ-i a wid akk yeɛyan, iɛebban taɛekkumt ẓẓayen, a wen-fkeɣ talwit d westeɛfu.
28Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!
29Refdet ɣef tuyat-nwen azaglu inu tlemdem s ɣuṛ-i, axaṭer ul-iw yeččuṛ d ṛṛeḥma yerna d aḥnin, aț-țafem talwit i teṛwiḥin-nwen.
29Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele,
30Azaglu-inu yeshel, taɛekkumt-iw fsuset.
30sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!'