¹Ass-nni kan, Sidna Ɛisa yeffeɣ-ed seg wexxam, iṛuḥ ad iqqim rrif n lebḥeṛ,

¹Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.

²d izumal n lɣaci i s-d-izzin, dɣa yuli ɣer teflukt, yeqqim. LLɣaci ibedd ɣef rrif n lebḥeṛ,

²Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal

³nețța yebda isselmad-iten s lemtul iqqaṛ-asen : Yiwen ufellaḥ yeffeɣ ad izreɛ.

³ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:'Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴Mi gzerreɛ, ɣlin-as kra n iɛeqqayen rrif n webrid, usan-d igṭaṭ ( ifṛax igenni ) ččan-ten.

⁴Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.

⁵Kra iɛeqqayen nniḍen ɣlin deg wakal yeččuṛen d izṛa, mɣin-d s lemɣawla axaṭer ulac aṭas n wakal.

⁵Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.

⁶Mi gebda wezɣal, yezlef imɣan nni dɣa qquṛen, axaṭer ur sɛin ara izuṛan lqayen.

⁶Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt.

⁷Kra iɛeqqayen nniḍen ɣlin ger isennanen. Isennanen-nni gman dɣa ɣummen-ten.

⁷Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.

⁸Meɛna kra iɛeqqayen ɣlin deg wakal yelhan : fkan-d tigedrin, ta tefka-d meyya iɛeqqayen, ta sețțin, tayeḍ tlatin.

⁸Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.

⁹Win yesɛan imeẓẓuɣen isel-ed !

⁹Kel kõrvad on, kuulgu!'

¹⁰Inelmaden-is qeṛṛben ɣuṛ-es, nnan-as : Acimi i sen-theddṛeḍ s lemtul ?

¹⁰Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: 'Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?'

¹¹Yerra-yasen : Kunwi yețțunefk-awen-d aț țissinem lbaḍna n tgelda igenwan, ma d wiyaḍ, ur sen-d-ițțunefk ara.

¹¹Ja Jeesus kostis: 'Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole,

¹²Axaṭer win yesɛan a s-d-nernu alamma yella di tawant, ma d win ur nesɛi ara, a s-nekkes ula d ayen yesɛa.

¹²sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.

¹³Daymi i sen-țmeslayeɣ s lemtul, axaṭer țmuqulen ur țwalin, țḥessisen ur sellen, ur fehhmen.

¹³Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.

¹⁴S wakka, yedṛa-d yid-sen wayen i d-ixebbeṛ fell-asen nnbi Iceɛya : Aț-țsellem s imeẓẓuɣen-nwen, ur tfehhmem ara, aț-țmuqulem s wallen-nwen, ur tețwalim ara,

¹⁴Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: 'Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates vaatate ega näe.

¹⁵Imi agdud-agi qquṛen wulawen-nsen, qeflen imeẓẓuɣen- sen, qqnen allen-nsen, iwakken ur țwalin, ur sellen ; sseɣṛen ulawen nsen, ugin ad fehmen, axaṭer lemmer tuben, uɣalen-d ɣer webrid, tili sseḥlaɣ ten.

¹⁵Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.'

¹⁶Ma d kunwi amarezg-nwen ! Axaṭer allen-nwen țwalint, imeẓẓuɣen nwen sellen.

¹⁶Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad.

¹⁷Aql-i nniɣ-awen tideț, aṭas si lenbiya akk-d imdanen iḥeqqiyen i gebɣan ad walin ayen tețwalim, ur t-walan, ad slen ayen tsellem, ur t-slin.

¹⁷Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.

¹⁸A wen-d-iniɣ lmeɛna n lemtel n win izerrɛen :

¹⁸Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.

¹⁹m'ara isel wemdan i wawal yeɛnan tageldit n igenwan, ur t-yefhim ara, ițemcabi ɣer yiri n webrid i ɣer tɣelli zzerriɛa ; d Cciṭan i d-ițasen ad iqleɛ ayen izerɛen deg ul-is.

¹⁹Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.

²⁰Wayeḍ ițemcabi ɣer wakal-nni yeččuṛen d izṛa anda teɣli zzerriɛa. M'ara isel i wawal n Ṛebbi, iqebbel-it s lfeṛḥ,

²⁰Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab,

²¹meɛna ur t-yețțaǧǧa ara ad iger izuṛan deg-s, ur yețțaṭṭaf ara. MM'ara d-tass lmeḥna neɣ aqehheṛ ɣef ddemma n wawal n Ṛebbi, ad yeǧǧ imiren kan liman-is.

²¹aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.

²²Wayeḍ daɣen ițemcabi ɣer zzerriɛa yeɣlin ger isennanen. M'ara isel i wawal n Ṛebbi, iɣeblan n ddunit d ṭṭmeɛ n rrbeḥ țɣummun awal-nni, dɣa ur d-ițțak ara lfakya.

²²Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.

²³Wayeḍ icuba daɣen ɣer zzerriɛa yeɣlin deg wakal yelhan, m'ara isel i wawal n Ṛebbi, ifehhem-it, daymi i d-ițțak lfakya ! YYal aɛeqqa ițțak-ed : wa tlatin, wa sețțin, wa meyya n tɛeqqayin.

²³Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.'

²⁴Sidna Ɛisa yefka-yasen-d lemtel nniḍen : Tagelda n igenwan tcuba ɣer yiwen wergaz i gzerɛen irden deg iger-is.

²⁴Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.

²⁵Yiwen yiḍ mi ṭṭsen akk medden, yusa-d weɛdaw-is izreɛ aẓekkun ger yirden, imiren iṛuḥ.

²⁵Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema.

²⁶Mi d-gman yirden-nni fkan-d tigedrin, aẓekkun-nni ula d nețța igma-d.

²⁶Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein nähtavale.

²⁷Iqeddacen n bab n iger-nni, usan-d ɣuṛ-es nnan-as : A Sidi, eɛni mačči d irden i tzerɛeḍ deg iger-ik ? Ansi i d-ikka ihi uẓekkun-agi ?

²⁷Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle: 'Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd tuleb sinna raihein?'

²⁸Yerra-yasen : D yiwen weɛdaw i gxedmen akka ! IIqeddacen-nni nnan-as : Ihi tebɣiḍ a nṛuḥ a neqleɛ aẓekkun-agi ?

²⁸Tema lausus neile: 'See on vihamehe töö.' Siis küsisid sulased temalt: 'Kas sa tahad, et me läheme ning selle kokku korjame?'

²⁹Yerra-yasen : Xaṭi ! Axaṭer m'ara tekksem aẓekkun, tzemrem a d-teglum s yirden.

²⁹Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates üles ka nisu.

³⁰Anfet-asen ad gmun di sin alamma ț-țamegra. Ass-nni, a sen iniɣ i wid imeggren : qelɛet-ed uqbel aẓekkun, cuddet-eț ț-țadliwin iwakken a tent-nesseṛɣ ma d irden jemɛet țen-id ɣer ikuffan-iw.

³⁰Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: 'Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!''

³¹Sidna Ɛisa yefka-yasen-d lemtel nniḍen : Tagelda n igenwan tcuba ɣer yiwen uɛeqqa n uxerḍel i d-iddem yiwen wergaz iwakken a t-izreɛ deg iger-is.

³¹Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: 'Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.

³²Aɛeqqa-yagi d nețța i d amecṭuḥ meṛṛa ger zzerriɛat yellan, lameɛna mi gețwazreɛ, igemmu yețțali alamma yekka-d sennig akk yemɣan n tebḥirt, yeggar-ed ifurkawen d imeqqranen, ula d ifṛax n igenni , bennun leɛcuc-nsen s ufella-s.

³²See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.'

³³Sidna Ɛisa yenna-yasen-d lemtel nniḍen : Tagelda n igenwan tețțemcabi ɣer temtunt ( yiɣes n temtunt ) ara d-teddem tmeṭṭut a t-tsexleḍ i tlata lkilat n uwren, s wakka arukti-nni meṛṛa ad yali.

³³Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: 'Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.'

³⁴Sidna Ɛisa ițmeslay-ed i lɣaci anagar s lemtul.

³⁴Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,

³⁵Ițmeslay-asen-d akka iwakken ad yedṛu wayen i d-nnan lenbiya : A sen-mmeslayeɣ s lemtul, a sen-beccṛeɣ tiɣawsiwin yeffren seg wasmi i d-texleq ddunit. cc

³⁵et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu: 'Ma avan oma suu tähendamissõnadeks, kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.'

³⁶Mi gekfa Sidna Ɛisa ameslay, lɣaci ṛuḥen, nețța ikcem ɣer wexxam. Inelmaden-is qeṛṛben ɣuṛ-es nnan-as : Ssefru-yaɣ-d lemtel n uẓekkun deg iger.

³⁶Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: 'Seleta meile tähendamissõna raiheinast!'

³⁷Yerra-yasen-d : Win izerrɛen irden d Mmi-s n bunadem ;

³⁷Ja tema kostis: 'Hea seemne külvaja on Inimese Poeg.

³⁸iger, d ddunit ; irden, d wid ițekkan di tgelda n igenwan ; ma d aẓekkun, d widak ițekkan d Cciṭan ;

³⁸Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad, raiheinad aga kurja pojad.

³⁹aɛdaw i gzerrɛen aẓekkun, d Cciṭan ; tamegra , ț-țaggara nddunit ; ma d wid imeggren, d lmalayekkat.

³⁹Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu lõpp, lõikajad on inglid.

⁴⁰Akken ara qellɛen aẓekkun ṭeggiṛen-t ɣer tmes, ara tedṛu di taggara n ddunit.

⁴⁰Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.

⁴¹Mmi-s n bunadem a d-iceggeɛ lmalayekkat-is, ad ssufɣen si tgelda-s wid akk yesseɣlayen wiyaḍ di ddnub akk-d wid ixeddmen cceṛ,

⁴¹Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad

⁴²dɣa a ten-ḍeggṛen ɣer tmes anda ara yilin imeṭṭawen d nndama tameqqrant ;

⁴²ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁴³ma d wid iḍuɛen Ṛebbi ad feǧǧeǧen am yiṭij di tgelda n Baba Ṛebbi. Win yesɛan imeẓẓuɣen isel-ed !

⁴³Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel kõrvad on, kuulgu!

⁴⁴Tagelda n igenwan tețțemcabi ɣer ugerruj yeffren deg yiwen n yiger. Yiwen wergaz yufa-t, yuɣal iffer-it. Si lfeṛḥ-nni i gefṛeḥ, iṛuḥ izzenz ayen akk yesɛa iwakken ad yaɣ iger-nni.

⁴⁴Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.

⁴⁵Tagelda n igenwan tețțemcabi daɣen ɣer yiwen umetjaṛ ițqelliben tiɛeqcin ifazen.

⁴⁵Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärleid.

⁴⁶Mi gufa yiwet ifazen ɣef tiyaḍ, iṛuḥ izzenz ayen akk yesɛa, yuɣal-ed yuɣ-iț.

⁴⁶Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.

⁴⁷Tagelda n igenwan tețțemcabi daɣen ɣer ucebbak ițwadeggṛen ɣer lebḥeṛ, iwakken a d-iṭṭef iselman ( lḥut ) n mkul ṣṣenf.

⁴⁷Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis vedas kokku igasuguseid kalu.

⁴⁸M'ara yeččaṛ, iḥewwaten a t-id-jebden ɣer rrif n lebḥeṛ, dɣa ad qqimen iwakken ad fernen iselman, ad jemɛen wid yelhan, ad ḍeggṛen wid n diri.

⁴⁸Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad korvidesse, halvad aga visati minema.

⁴⁹Akka ara tedṛu di taggara n ddunit : lmalayekkat a d-asent a d ddment imcumen si ger iḥeqqiyen,

⁴⁹Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keskelt

⁵⁰iwakken a ten-ḍeggṛent ɣer tmes anda llan imeṭṭawen d nndama tameqqrant.

⁵⁰ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

⁵¹Dɣa Sidna Ɛisa yenna-yasen : Tfehmem ayagi meṛṛa ? RRran-as : Anɛam a Sidi, nefhem !

⁵¹Kas te mõistate seda kõike?' Nad vastasid talle: 'Jah.'

⁵²Yerna-yasen : Ihi, yal amusnaw n ccariɛa ara ifehmen tagelda n igenwan, icuba ɣer bab n wexxam i d-ițekksen seg ugerruj-is tiɣawsiwin tijdidin, akk-d ț-țɣawsiwin tiqdimin.

⁵²Siis ta ütles neile: 'Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma varakambrist võtab välja uut ja vana.'

⁵³Mi d-yenna lemtul-agi, Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna.

⁵³Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkus ta sealt

⁵⁴Yerra ɣer taddart i deg ițțuṛebba. Isselmad di lǧameɛ nsen, lɣaci akk iḥedṛen wehmen, qqaṛen : Ansi i s-d-tekka tmusni-yagi akk d tezmert s wayes ixeddem lbeṛhanat agi ?

⁵⁴ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et nad hämmastusid ja ütlesid: 'Kust on pärit tema tarkus ja vägevad teod?

⁵⁵Mačči d nețța i d mmi-s n win ineǧṛen ijegwa ? Eɛni yemma-s mačči ț-țin iwumi qqaṛen Meryem ? AAtmaten-is mačči d Yeɛqub, Yusef, Semɛun akk-d Yuda ?

⁵⁵Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?

⁵⁶Yessetma-s daɣen, mačči gar aneɣ i llant ? Ansi i s-d-ikka ihi wannect-agi ?

⁵⁶Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?'

⁵⁷Ɣef wayagi akk i sen-yella d sebba n tuccḍa, ugin ad amnen yis. DDɣa Sidna Ɛisa yenna-yasen : Nnbi yețwaḥqeṛ anagar di tmurt-is akk-d wexxam-is.

⁵⁷Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: 'Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas.'

⁵⁸Sidna Ɛisa ur yexdim ara aṭas n lbeṛhanat dinna, axaṭer ugin ad amnen.

⁵⁸Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast.