²yenna i iqeddacen-is : D Yeḥya aɣeṭṭas ! D nețța i-d iḥyan si ger lmegtin, daymi i gesɛa tazmert s wayes ixeddem lbeṛhanat.

¹Tol ajal sai nelivürst Heroodes kuulda, mida Jeesusest räägiti.

³D agellid Hiṛudus i gefkan yakan lameṛ ad qnen Yeḥya s ssnasel, a t-rren ɣer lḥebs. Ayagi ɣef sebba n Hiṛudyad, tameṭṭut n Filibus yellan d gma-s n Hiṛudus.

²Ja ta ütles oma meestele: 'See on Ristija Johannes! Tema on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad imeväed tema kaudu.'

⁴Axaṭer Yeḥya yella yeqqaṛ i Hiṛudus : D leḥṛam fell-ak aț-țesɛuḍ Hiṛudyad ț-țameṭṭut-ik !

³Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja pannud vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast,

⁵Seg imiren, Hiṛudus ițqellib ad ineɣ Yeḥya, meɛna ikukra agdud n wat Isṛail axaṭer ḥesben-t akk d nnbi.

⁴sest Johannes oli talle öelnud: 'Sa ei tohi teda pidada!'

⁶Ass n lɛid n umulli n Hiṛudus, yelli-s n Hiṛudyad tecḍeḥ zdat inebgawen, teɛǧeb-as aṭas i Hiṛudus,

⁵Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, kuid kartis rahvast, sest Johannest peeti prohvetiks.

⁷armi i s-iɛuhed, a s-yefk ayen ara s-d tessuter.

⁶Aga kui tuli Heroodese sünnipäev, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele,

⁸Tweṣṣa-ț yemma-s a s-tini : Awi-yi-d ɣer dagi aqeṛṛuy n Yeḥya aɣeṭṭas deg uḍebsi.

⁷nõnda et ta vandega tõotas talle anda, mida ta iganes soovib.

⁹Agellid Hiṛudus iḥzen aṭas, yemmuɣben, lameɛna ɣef ddemma n limin i geggul zdat inebgawen-is, issendeh a s-t-id-awin.

⁸Tema aga lausus oma ema õhutusel: 'Anna mulle vaagnal Ristija Johannese pea!'

¹⁰Iceggeɛ a s-d-gezmen aqeṛṛuy i Yeḥya aɣeṭṭas di lḥebs ;

⁹Kuningas kurvastas, kuid vande ja piduliste pärast käskis talle selle anda.

¹¹wwin-as-t-id i teqcict-nni deg uḍebsi, nețțat tefka-t i yemma-s.

¹⁰Ja ta saatis vanglasse mehed Johannesel pead otsast lööma.

¹²Inelmaden n Yeḥya usan-d ad awin lǧețța-s iwakken a ț-meḍlen ; imiren ṛuḥen ssawḍen-as lexbaṛ i Sidna Ɛisa.

¹¹Ja Johannese pea toodi vaagnal ja anti tüdrukule ning too viis selle oma emale.

¹³Mi gesla s lexbaṛ n lmut n Yeḥya, Sidna Ɛisa yuli ɣer teflukt, iṛuḥ iwakken ad iḍeṛṛef iman-is. Akken slan lɣaci s wemkan i ɣer iteddu, ffɣen-d si tudrin, tebɛen-t ɣef wuḍar.

¹²Ja Johannese jüngrid tulid, viisid ta surnukeha ära ja matsid maha ning tulid ja teatasid sellest Jeesusele.

¹⁴Sidna Ɛisa yers-ed si teflukt, iwala annect-nni n lɣaci, dɣa gezmen tasa-s ; ibda yesseḥlay imuḍan-nsen.

¹³Kui Jeesus sai sellest kuulda, eemaldus ta sealt paadiga tühja paika, et olla omaette. Ja kui rahvahulgad sellest kuulsid, järgnesid nad talle jalgsi linnadest.

¹⁵Mi geɣli yiṭij, inelmaden n Sidna Ɛisa qeṛṛben ɣuṛ-es, nnan-as : Amkan-agi yexla yerna iṛuḥ lḥal ; ini-yasen i lɣaci-yagi ad ṛuḥen ɣer tudrin iwakken a d-aɣen ayen ara ččen.

¹⁴Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, läks ta meel haledaks ning ta tervendas nende haiged.

¹⁶Sidna Ɛisa yerra-yasen : Acuɣeṛ ara ṛuḥen, fket-asen kunwi ad ččen !

¹⁵Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: 'Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!'

¹⁷Nnan-as : Ɣuṛ-nneɣ anagar xemsa teḥbulin n weɣṛum, d sin iselman ( iḥutiwen ).

¹⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Neil ei ole tarvis ära minna. Andke teie neile süüa!'

¹⁸Yerra-yasen : Awit-țen-id ɣer dagi !

¹⁷Nemad aga ütlesid talle: 'Meil ei ole siin rohkem kui vaid viis leiba ja kaks kala.'

¹⁹Yenna i lɣaci ad qqimen ɣef leḥcic, iddem-ed xemsa teḥbulin-nni n weɣṛum d sin iselman-nni, yerfed allen-is ɣer igenni, iḥmed Ṛebbi. YYebḍa aɣṛum-nni, yefka-t i inelmaden-is, feṛqen-t i lɣaci.

¹⁸Aga tema ütles: 'Tooge need mulle siia!'

²⁰Sčan akk armi ṛwan, yerna inelmaden-is ččuṛen-d tnac iqecwalen n wayen i d-yegran.

¹⁹Ja Jeesus käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale.

²¹Ad ilin azal n xemsa alaf n yergazen i geččan, mbla tilawin d warrac.

²⁰Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

²²Imiren kan, Sidna Ɛisa iḥṛes inelmaden-is ad alin ɣer teflukt iwakken ad zwiren ɣer rrif nniḍen n lebḥeṛ, ma d nețța ad yerr lɣaci-nni.

²¹Aga sööjaid oli ligi viis tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

²³Mi ṛuḥen akk lɣaci-nni, yuli weḥd-es ɣer wedrar iwakken ad iẓẓall, dɣa yeɣli-d yiḍ.

²²Ja Jeesus käskis sedamaid oma jüngreid paati astuda ja sõita vastaskaldale tema eele, sellal kui ta laseb rahvahulkadel minna.

²⁴Taflukt-nni tella di tlemmast n lebḥeṛ, lemwaji kkatent-eț axaṭer aḍu iqubel-iten-id.

²³Kui ta siis rahvahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal üksinda.

²⁵Mi qṛib ad yali wass, ataya Sidna Ɛisa iteddu-d ɣef wuḍar s ufella n waman.

²⁴Aga paat oli juba hulga maad kaldast eemaldunud, heitlemas lainetega, sest tuul oli vastu.

²⁶Akken i t-walan ileḥḥu ɣef waman, inelmaden-is xelɛen qqaṛen : D lexyal ! BBdan țɛeggiḍen s lxuf.

²⁵Ent neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juurde järve peal kõndides.

²⁷Meɛna imiren kan Sidna Ɛisa yenna-yasen-d : Ur xellɛet ara, d nekk ! Ur țțaggadet ara !

²⁶Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: 'See on tont!' ja hakkasid hirmu pärast kisendama.

²⁸Dɣa Buṭrus yenna-yas : A Sidi, ma yella d keččini, efk-ed lameṛ a n-aseɣ ɣuṛ-ek ɣef wuḍar s ufella n waman.

²⁷Aga Jeesus kõnetas neid sedamaid: 'Olge julged, see olen mina, ärge kartke!'

²⁹Sidna Ɛisa yenna-yas : As-ed ! BBuṭrus yers-ed si teflukt, ileḥḥu ɣef waman, iteddu ɣer Sidna Ɛisa.

²⁸Peetrus vastas: 'Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!'

³⁰Meɛna mi gwala yekker-ed waḍu, ikcem-it lxuf, yebda izedder, dɣa iɛeggeḍ : A Sidi, sellek-iyi !

²⁹Tema ütles: 'Tule!' Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde.

³¹Imiren kan, Sidna Ɛisa yeḍleq afus-is, ijbed-it-id yenna-yas : A win iwumi ixuṣṣ liman ! Acuɣeṛ i k-ikcem ccekk ?

³⁰Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: 'Issand, päästa mind!'

³²Ulin ɣer teflukt di sin, dɣa yers waḍu-nni.

³¹Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: 'Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?'

³³Inelmaden-nni yellan di teflukt seǧǧden zdat Sidna Ɛisa nnan-as : Ț-țideț, d kečč i d Mmi-s n Ṛebbi !

³²Ja kui nad astusid paati, rauges tuul.

³⁴Zegren lebḥeṛ-nni, armi wwḍen ɣer tmurt n Jiniṣaret.

³³Paadisolijad aga kummardasid teda ja ütlesid: 'Tõesti, sina oled Jumala Poeg!'

³⁵Imezdaɣ n lǧiha nni ɛeqlen Sidna Ɛisa, dɣa ceggɛen ɣer yal lǧiha n tmurt, wwin-as-d imuḍan nsen meṛṛa.

³⁴Ja kui nad olid sõitnud üle järve, siis nad tulid maale Genneesaretis.

³⁶Ḥellelen-t iwakken a ten-yeǧǧ ad nalen ɣas ula ț-țacḍaṭ uqenduṛ-is. Wid akk i t-innulen, ḥlan.

³⁵Ja kui selle koha mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged

³⁶ja need palusid teda, et nad saaksid üksnes puudutada tema kuue palistust, ja kes iganes teda puudutas, sai terveks.