²Acuɣeṛ inelmaden-ik țṛuẓun lɛadda i d-ǧǧan lejdud-nneɣ ? M'ara qeṛṛben ɣer lqut, ur ssiriden ara ifassen-nsen.

¹Siis tuli Jeruusalemmast Jeesuse juurde varisere ja kirjatundjaid, kes ütlesid:

³Sidna Ɛisa yerra-yasen : I kunwi, acimi tețṛuẓum lumuṛat n Ṛebbi iwakken aț-țxedmem ṛṛay nwen ?

²'Miks sinu jüngrid astuvad üle esivanemate pärimusest? Nad ei pese oma käsi, kui hakkavad leiba võtma.'

⁴Yak d ṣṣeḥ, Ṛebbi yenna-d : Qadeṛ baba-k d yemma-k, yyenna daɣen : Kra win ara ineɛlen baba-s d yemma-s, ad yețwaḥkem fell-as s lmut.

³Aga tema vastas neile: 'Miks teie ise astute üle Jumala käsust oma pärimuse pärast?

⁵Meɛna kunwi teqqaṛem : win yefkan d lweɛda i Ṛebbi ayen s wacu i glaq ad iɛiwen imawlan-is,

⁴Jumal ütleb ju: Austa isa ja ema, ja kes isa või ema sajatab, peab surma surema.

⁶am akken d imawlan-is i gɛawen. SS wakka, tbeddlem awal n Ṛebbi, iwakken aț-țesɛeddim lɛaddat-nwen.

⁵Teie aga lausute: Kui keegi ütleb isale või emale: 'Olen selle pühendanud templile ohvrianniks, mis sina pidid minu käest saama',

⁷Ay at sin wudmawen ! Ț-țideț i d-yenna nnbi Iceɛya mi d-icar fell awen :

⁶siis ta ei pea enam oma vanemat austama. Teie olete muutnud Jumala sõna tühjaks oma pärimusega.

⁸Y enna-d Ṛebbi : agdud-agi, ițɛuzzu-yi s wawal kan, ma d ul-is yebɛed fell-i.

⁷Te silmakirjatsejad, õigesti on teie kohta ennustanud Jesaja:

⁹L eɛbada-nsen ur tesɛi ara azal axaṭer sselmaden ayen i d-yekkan seg imdanen.

⁸See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

¹⁰Dɣa Sidna Ɛisa yessawel i lɣaci yenna-yasen : Semḥesset-d tfehmem ayagi :

⁹Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

¹¹mačči d ayen i gkeččmen seg imi n wemdan i t-yessamasen, meɛna d ayen i d-ițeffɣen seg-s.

¹⁰Ja kui Jeesus oli rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge ja mõistke!

¹²Inelmaden qeṛṛben-d ɣer Sidna Ɛisa nnan-as : Ifariziyen iɣaḍ-iten lḥal ɣef yimeslayen-nni i d-tenniḍ !

¹¹Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.'

¹³Yerra-yasen : Yal imɣi ur yeẓẓi ara Baba yellan deg igenwan, ad yețwaqleɛ.

¹²Siis astusid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid talle: 'Kas sa tead, et seda sõna kuuldes said variserid pahaseks?'

¹⁴Anfet-asen, d iderɣalen iteṭṭfen afus i iderɣalen nniḍen ; ma yella aderɣal yeṭṭef afus i wayeḍ, ad ɣlin i sin ɣer tesraft.

¹³Tema vastas: 'Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja.

¹⁵Buṭrus yenṭeq-ed yenna-yas : Ssefhem-aɣ-d lemtel-agi.

¹⁴Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.'

¹⁶Sidna Ɛisa yenna i inelmaden-is : Eɛni ula d kunwi txuṣṣ-ikkun lefhama ?

¹⁵Aga Peetrus vastas talle: 'Selgita meile seda mõistukõnet!'

¹⁷Ur tefhimem ara belli ayen ikeččmen seg imi n wemdan yețțara ɣer uɛebbuḍ-is, mbeɛd ad ițwadeggeṛ ɣer beṛṛa.

¹⁶Jeesus ütles: 'Kas ka teie veel ei mõista?

¹⁸Lameɛna ayen i d-iteffɣen seg imi itekk-ed seg wul, d annect-agi i gessenǧasen amdan.

¹⁷Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?

¹⁹Axaṭer seg wul i d-tekken : yir ixemmimen, timegṛaḍ, zzna ( lɛaṛ ), yir tikli, tukerḍa, cchada n ẓẓuṛ akk-d rregmat.

¹⁸Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,

²⁰Atan wayen yessenǧasen amdan, mačči d učči mbla tarda n ifassen i t-yessenǧasen.

¹⁹sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.

²¹Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna, iteddu ɣer tmura n Sur akk-d Sidun.

²⁰Need on, mis inimest rüvetavad, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.'

²²Yiwet n tmeṭṭut n at Kenɛan i gzedɣen dinna tusa-d ɣuṛ-es tețɛeggiḍ : A Sidi, a mmi-s n Sidna Dawed, ḥunn fell-i ! Ațan yelli izdeɣ-iț uṛuḥani, iɛețțeb-iț aṭas.

²¹Ja Jeesus lahkus sealt ning läks varjule Tüürose ja Siidoni aladele.

²³Sidna Ɛisa ur as-d-yerri ula d yiwen wawal. Inelmaden-is qeṛṛben ɣuṛ-es nnan-as : Err-as awal, axaṭer tugi aț-țeḥbes leɛyaḍ deffir-nneɣ.

²²Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: 'Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.'

²⁴Sidna Ɛisa yerra-yasen : Țțuceggɛeɣ-ed anagar ɣer wulli iḍaɛen n wat Isṛail !

²³Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ja palusid teda: 'Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!'

²⁵Lameɛna tameṭṭut-nni teɣli ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa tenna-yas : A Sidi ɛiwen-iyi di leɛnaya-k !

²⁴Tema vastas: 'Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.'

²⁶Yenna-yas : Ur ilaq ara ad ițwakkes weɣṛum i warrac, ad ițwadeggeṛ i yeqjan.

²⁵Aga naine tuli, heitis ta ette ja ütles: 'Issand, aita mind!'

²⁷Tenna-yas : Ț-țideț a Sidi, lameɛna ula d iqjan tețțen tifețțitin i d-iɣellin si ṭṭabla n imawlan-nsen.

²⁶Jeesus vastas: 'Ei ole ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele.'

²⁸Imiren Sidna Ɛisa yerra-yas : Liman-inem d ameqqran a tameṭṭut ! A m-yețwaxdem wayen tebɣiḍ ! IImiren kan yelli-s teḥla.

²⁷Ent tema ütles: 'Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.'

²⁹Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna, yerra ɣer leǧwahi n lebḥeṛ n Jlili, yuli ɣer wedrar yeqqim.

²⁸Siis Jeesus vastas talle: 'Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!' Ja ta tütar paranes selsamal tunnil.

³⁰Usan-d ɣuṛ-es lɣaci d izumal, wwin-as-d iquḍaren, iderɣalen, ineɛyuba, igugamen d waṭas imuḍan nniḍen. Ssersen-ten ɣer zdat iḍaṛṛen-is dɣa isseḥla-ten.

²⁹Ja sealt siirdus Jeesus Galilea järve äärde ning läks üles mäele ja istus sinna.

³¹Imdanen meṛṛa tɛeǧben mi walan igugamen heddṛen, ineɛyuba ḥlan, iquḍaren leḥḥun, iderɣalen țwalin, dɣa bdan țḥemmiden Sidi Ṛebbi Illu n wat Isṛail.

³⁰Ja ta juurde tulid suured rahvahulgad, kaasas jalutuid, vigaseid, pimedaid, kurte ja palju teisi ning panid need tema jalgade ette ja tema tegi nad terveks,

³²Sidna Ɛisa yessawel-asen i inelmaden-is yenna-yasen : Ɣaḍen-iyi lɣaci-agi axaṭer tlata wussan aya segmi llan yid-i, yerna ur sɛin d acu ara ččen. Ur bɣiɣ ara a ten-rreɣ akka lluẓen neɣ m'ulac ad feclen deg webrid.

³¹nii et rahvas imestas, nähes kurte rääkimas, vigaseid tervena ja jalutuid kõndimas ning pimedaid nägemas. Ja nad ülistasid Iisraeli Jumalat.

³³Inelmaden nnan-as : Ansi ara ɣ-d-yekk deg umkan-agi yexlan, weɣṛum ara isseṛwun annect agi n lɣaci ?

³²Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enese juurde ja ütles: 'Mul on rahvast hale, sest nad on juba kolm päeva minu juures viibinud ja neil ei ole midagi süüa. Ma ei taha neid söömata ära lasta, et nad teel ei nõrkeks.'

³⁴Sidna Ɛisa yenna-yasen : Acḥal n teḥbulin n weɣṛum i tesɛam ɣuṛ-wen ? RRran-as : Sebɛa n teḥbulin akk-d kra n iselman ( iḥutiwen ).

³³Jüngrid vastasid talle: 'Kust me siin kõrbes nõnda palju leiba võtame, et nii suure rahvahulga kõhud saaksid täis?'

³⁵Imiren yenna i lɣaci ad qqimen ɣer lqaɛa.

³⁴Jeesus ütles neile: 'Mitu leiba teil on?' Nemad ütlesid: 'Seitse, ja mõned kalakesed.'

³⁶Yeddem-ed tiḥbulin-nni n weɣṛum d iselman-nni, iḥmed Ṛebbi, yebḍa-ten, yefka-ten i inelmaden-is iwakken a ten-feṛqen i lɣaci.

³⁵Ja ta käskis rahvahulgal maha istuda,

³⁷Sčan akk armi ṛwan, yerna ččuṛen sebɛa n tqecwalin n wayen i d-yegran.

³⁶võttis need seitse leiba ja kalad ning tänades murdis ja andis jüngrite kätte, jüngrid aga rahva kätte.

³⁸Ger wid yeččan, llan azal n ṛebɛa alaf n yergazen mbla tilawin d warrac.

³⁷Ja nad kõik sõid ja said kõhud täis ja ülejäänud palakesi korjati seitse korvitäit.

³⁹Mi gerra lɣaci, Sidna Ɛisa yerkeb di teflukt, iṛuḥ ɣer tmurt n Magadan.

³⁸Sööjaid oli aga neli tuhat meest, peale selle veel naised ja lapsed.

³⁹Ja kui Jeesus oli lasknud rahvahulgal ära minna, astus ta paati ja tuli Magadani piirkonda.