2Imsefham yid-sen a ten-ixelleṣ s twizeț n lfeṭṭa i wass, dɣa iceggeɛ-iten ɣer tfeṛṛant-is.
1Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.
3Iffeɣ daɣen ɣef țesɛa n ṣṣbeḥ, iwala wiyaḍ qqimen di beṛṛa mbla lxedma.
2Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.
4yenna-yasen : Ṛuḥet ula d kunwi aț-țxedmem di tfeṛṛant-iw, a wen-fkeɣ ayen tuklalem.
3Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas
5Dɣa ṛuḥen. Bab n tfeṛṛant-nni yexdem akken daɣen ɣef tnac n wass akk-d ț-țlata n tmeddit.
4ja ta ütles neilegi: 'Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!'
6Iffeɣ daɣen ɣef lxemsa n tmeddit, yufa wiyaḍ qqimen di beṛṛa yenna-yasen : Acuɣeṛ i tețɣimim ass kamel mbla lxedma ?
5Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.
7Nnan-as-ed : Ulac win i ɣ-d-ifkan lxedma ! YYenna-yasen : Ṛuḥet ula d kunwi aț-țxedmem di tfeṛṛant-iw !
6Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: 'Mis te siin kogu päeva jõude seisate?'
8Mi i d-tewweḍ tmeddit, bab n tfeṛṛant yenna i lewkil-is : Ssiwel i ixeddamen txellseḍ-ten yiwen yiwen. Zwir seg ineggura tessegriḍ imezwura.
7Nad ütlesid talle: 'Meid ei ole keegi palganud.' Ta ütles neile: 'Minge ka teie viinamäele!'
9Usan-d wid yebdan lxedma ɣef lxemsa n tmeddit, ixelleṣ-iten s ssuma n yiwen wass,
8Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: 'Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!'
10mi i d-tewweḍ nnuba n wid ibdan lxedma ɣef țesɛa n ṣṣbeḥ, ɣilen ad țwaxelṣen akteṛ n wiyaḍ, meɛna ula d nutni țwaxellṣen s ssuma n yiwen wass.
9Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.
11Mi ṭṭfen lexlaṣ-nsen, iɣaḍ-iten lḥal, nnan i bab n tfeṛṛant-nni :
10Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.
12Ixeddamen-agi ineggura xedmen yiwet n ssaɛa kan, txellṣeḍ ten am nukkni yenɛețțaben ass kamel i wezɣal ?
11Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:
13Meɛna yerra-yas i yiwen seg sen : Ay amdakkel, acuɣeṛ i k-iɣaḍ lḥal ? Eɛni ur nemsefham ara ɣef lexlaṣ-nwen ad yili tawizeț n lfeṭṭa d ssuma n yiwen wass ?
12'Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!'
14Awi lḥeqq-ik tṛuḥeḍ. I ma yella bɣiɣ ad fkeɣ i uneggaru annect i k-fkiɣ i kečč ?
13Isand aga vastas ühele nendest: 'Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?
15Eɛni ur zmireɣ ara ad xedmeɣ akken bɣiɣ s idrimen-iw ? Neɣ iɣaḍ-ik lḥal imi ur lliɣ ara d amecḥaḥ ?
14Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!
16S wakka aṭas ineggura ara yuɣalen d imezwura, aṭas n imezwura ara yuɣalen d ineggura.
15Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?'
17Mi țeddun ad alin ɣer temdint n Lquds, Sidna Ɛisa iṭṭef tnac-nni inelmaden-is weḥḥed-sen, yenna yasen :
16Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.]'
18Ḥesset-ed : atan a nali ɣer temdint n Lquds, anda ara ițțusellem Mmi-s n bunadem ger ifassen n lmuqedmin imeqqranen akk-d lɛulama n ccariɛa. Ad ḥekmen fell-as s lmut,
17Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, võttis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile teel:
19yerna a t-sellmen ger ifassen nn ikafriwen iwakken ad stehzin fell-as, a t-jelkḍen ( a t-cellṭen ), a t-semmṛen ɣef wumidag, ass wis tlata a d-iḥyu si ger lmegtin.
18'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma
20Imiren yemma-s n Yeɛqub d Yuḥenna, arraw n Zabadi, tqeṛṛeb-ed ɣer Sidna Ɛisa nețțat d warraw-is, tseǧǧed ɣer iḍaṛṛen-is.
19ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.'
21Sidna Ɛisa yenna-yas : D acu i tebɣiḍ ? Tenna-yas : Di leɛnaya-k a Sidi, efk-asen imukan i sin-agi n warraw-iw di tgelda-inek, iwakken ad qqimen wa ɣer uyeffus-ik, wa ɣer uzelmaḍ-ik.
20Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi.
22Sidna Ɛisa yerra-yasen : Ur teẓrim ara ayen akka i d tessutrem ! Eɛni tzemrem aț-țeswem si tbuqalt-agi n lemṛaṛ ara sweɣ ? NNnan-as : Ih a Sidi, nezmer !
21Jeesus küsis: 'Mida sa tahad?' Naine ütles talle: 'Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!'
23Yerra-yasen : Ț-țideț, aț-țeswem si tbuqalt-agi, meɛna ɣef wayen yeɛnan imukan ɣer tama-w tayeffust neɣ tazelmaṭ, mačči d nekk ara ten-ifken, ad țțunefken i wid iwumi i ten-ihegga Baba Ṛebbi.
22Aga Jeesus kostis: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida minul tuleb juua?' Nad vastasid talle: 'Võime küll!'
24Ɛecṛa n inelmaden-nni mi slan ayagi, ikcem-iten zzɛaf ɣef ddemma n sin-nni watmaten.
23Tema ütles neile: 'Küllap te joote minu karikast, kuid istuda mu paremal või pahemal käel - ei ole minul seda anda, vaid see antakse neile, kellele mu Isa selle on valmistanud.'
25Sidna Ɛisa yessawel-asen, yenna-yasen : Walit igelliden n yegduden nniḍen akk-d imeqqranen-nsen amek ḥeṛsen yerna ḥeqṛen lɣaci-nsen !
24Ja kui need kümme sellest kuulsid, läks nende meel pahaseks kahe venna peale.
26Ur ilaq ara ad yili wannect-agi gar-awen. Ma yella yiwen seg-wen yebɣa ad yuɣal d ameqqran, ilaq ad yili d aqeddac-nwen.
25Aga Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: 'Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal.
27Akken daɣen, win yebɣan ad yili d amezwaru, ilaq ad yuɣal d akli-nwen.
26Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
28Daymi Mmi-s n bunadem ur d-yusi ara iwakken ad qedcen fell-as, meɛna yusa-d iwakken ad yili d aqeddac, yerna ad isebbel tudert-is iwakken ad isellek aṭas n yemdanen.
27ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane,
29Mi d-ffɣen si temdint n Yiriku, aṭas n lɣaci i d-iḍefṛen Sidna Ɛisa.
28nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'
30Llan sin iderɣalen qqimen rrif n webrid, mi slan belli d Sidna Ɛisa i d-iɛeddan bdan țɛeggiḍen : A Sidi ! A mmi-s n Sidna Dawed ! Ḥunn fell-aɣ !
29Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk.
31Lɣaci-nni țlumun-ten, qqaṛen asen ad ssusmen, ma d nutni țkemmilen leɛyaḍ : Ḥunn fell-aɣ a Sidi, a mmi-s n Sidna Dawed !
30Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'
32Sidna Ɛisa iḥbes, issawel-asen, yenna-yasen : D acu i tebɣam a wen-t- xedmeɣ ?
31Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem: 'Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!'
33Rran-as : Nebɣa a ɣ-d-yuɣal yeẓri a Sidi !
32Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'
34Ɣaḍen aṭas Sidna Ɛisa, yennul allen-nsen, imiren kan yuɣal-iten-id yeẓri, dɣa ddan yid-es.
33Nemad ütlesid talle: 'Issand, et meie silmad avaneksid!'
34Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.