1Mi qṛib ad kecmen ɣer temdint n Lquds, wwḍen ɣer yiɣil n uzemmur yellan tama n taddart n Bitfaji, Sidna Ɛisa iceggeɛ sin inelmaden-is,
1Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit
2yenna-yasen : Ṛuḥet ɣer taddart yellan ɣer zdat, dinna aț-țafem taɣyult akk-d mmi-s, brut-asen-d, tawim-iyi-ten-id.
2ja ütles neile: 'Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!
3Ma yella win i wen-d-yennan kra, init-as : d Ssid-nneɣ i ten-iḥwaǧen, imiren a sen-d-iserreḥ.
3Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: 'Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.'
4Ayagi yedṛa-d am akken i t-id yenna nnbi Zakarya di tira iqedsen :
4Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:
5Init i wat wedrar n Siyun : AA taya ugellid-nwen iteddu-d ɣuṛ-wen s wannuz, irkeb-ed ɣef weɣyul amecṭuḥ mmi-s n teɣyult.
5'Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.''
6Inelmaden-nni ṛuḥen, xedmen ayen i sen-d-yenna Sidna Ɛisa.
6Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:
7Wwin-d taɣyult-nni d mmi-s, sburren-asen llebsa-nsen, dɣa srekben Sidna Ɛisa.
7tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.
8Aṭas n lɣaci ssan iceṭṭiḍen-nsen deg ubrid, wiyaḍ țṛuẓun-d tiseḍwa si ttjuṛ, țessun-tent ula d nutni deg ubrid.
8Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.
9Lɣaci yezwaren zdat Sidna Ɛisa d wid i t-id-iḍefṛen, țɛeggiḍen s lfeṛḥ qqaṛen : Ḥusana i mmi-s n Sidna Dawed ! Ițțubarek win i d-yusan s yisem n Sidi Ṛebbi ! Ḥusana deg imukan eɛlayen.
9Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!'
10Mi gekcem Sidna Ɛisa ɣer temdint n Lquds, imezdaɣ meṛṛa nhewwalen, qqaṛen : Anwa-t wagi ?
10Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: 'Kes selline on?'
11Lɣaci-nni țțaran-asen : D Sidna Ɛisa, nnbi-nni n taddart n Naṣaret i d-yusan si tmurt n Jlili !
11Rahvahulgad ütlesid: 'Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.'
12Sidna Ɛisa yekcem ɣer lǧameɛ iqedsen, iqecceɛ meṛṛa wid yețțaɣen znuzun dinna deg ufrag n lǧameɛ. Iqleb-asen ṭṭwabel i wid yețbeddilen idrimen akk-d wid yeznuzun itbiren.
12Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.
13dɣa yenna-yasen : Yura : Axxam-iw ad ițțusemmi d axxam n tẓallit, ma d kunwi terram-t d lɣaṛ n imakaren.
13Ja ta ütles neile: 'Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!'
14Di lǧameɛ-nni, qeṛṛben-d ɣuṛ-es iderɣalen d iquḍaren, dɣa yesseḥla ten.
14Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.
15Lmuqedmin imeqqranen d lɛulama n ccariɛa rfan mi walan leɛǧayeb i gxeddem akk-d warrac ițɛeggiḍen di lǧameɛ : Ḥusana i mmi-s n Sidna Dawed !
15Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: 'Hoosanna Taaveti Pojale!', siis nende meel läks pahaseks
16Imiren nnan i Sidna Ɛisa : Tesliḍ d acu i d-qqaṛen ? SSidna Ɛisa yerra-yasen : Sliɣ ih ! Eɛni ur teɣṛim ara imeslayen-agi yuran di tira iqedsen : Tessufɣeḍ-ed leḥmadi seg imawen n warrac akk-d wid n llufanat iteṭṭḍen .
16ja nad ütlesid talle: 'Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?' Jeesus ütles neile: 'Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?'
17Imiren yeǧǧa-ten dinna, yeffeɣ si temdint, iṛuḥ ɣer taddart n Bitanya, dinna i gensa.
17Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.
18Azekka-nni taṣebḥit mi d-yuɣal ɣer temdint, Sidna Ɛisa yelluẓ ;
18Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,
19iwala yiwet n tneqleț rrif n webrid, iqeṛṛeb ɣuṛ-es, ur yufi deg-s acemma anagar afriwen ; dɣa yenna-yas : Seg wass-a, ur tețțuɣaleḍ ara a d-tefkeḍ lfakya ! IImiren kan, taneqleț-nni teqquṛ.
19ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: 'Ei tule sinust enam iialgi vilja!' Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.
20Inelmaden-is mi walan ayagi tɛeǧben, nnan : Amek akka teqquṛ tneqleț-agi deg yiwet n teswiɛt ?
20Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: 'Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?'
21Sidna Ɛisa yerra-yasen : A wen-iniɣ tideț, ma yella tesɛam liman ur tețcukkum ara, aț-țizmirem aț-țxedmem akteṛ n wayen xedmeɣ i tneqleț-agi ! AAț-ținim i wedrar-agi qleɛ iman-ik syagi tḍeggṛeḍ iman-ik ɣer lebḥeṛ, ayagi a d-yedṛu !
21Aga Jeesus vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: 'Kerki ja kukuta end merre!', siis see sünniks.
22Ayen akk ara tessutrem s liman di tẓallit, a wen-d-ițunefk !
22Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.'
23Sidna Ɛisa yekcem ɣer lǧameɛ ibda yesselmad. Lmuqedmin akk-d imeqqranen n wegdud qeṛṛben ɣuṛ-es nnan-as : Ansi i k-d-tekka tezmert s wayes i txeddmeḍ ayagi ? Anwa i k-d-yefkan tazmert-agi ?
23Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: 'Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?'
24Sidna Ɛisa yerra-yasen : A wen-fkeɣ asteqsi ula d nekk, yiwen kan ; ma tǧawbem-iyi-d, ula d nekk a wen-iniɣ ansi i yi-d-tekka tezmert-agi.
24Aga Jeesus vastas neile: 'Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
25Aɣḍas n Yeḥya, s ɣuṛ Ṛebbi i d-ikka neɣ s ɣuṛ yemdanen ? DDɣa bdan qqaṛen wway gar-asen : Ma nenna-yas seg igenwan, a ɣ-d-yini acuɣeṛ ihi ur tuminem ara yis,
25Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?' Nemad arutlesid aga endamisi: 'Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: 'Miks te siis ei uskunud teda?'
26ma nenna-yas daɣen seg imdanen, nuggad lɣaci-agi, axaṭer ḥesben akk Yeḥya d nnbi.
26Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest kõikide meelest oli Johannes prohvet.'
27Dɣa nnan-as i Sidna Ɛisa : Ur neẓri ara ! YYerra-yasen : Ihi ula d nekk ur wen-d-qqaṛeɣ ara ansi i yi-d-tekka tezmert s wayes i xeddmeɣ ayagi !
27Nii nad vastasid Jeesusele: 'Meie ei tea.' Siis lausus ka tema neile: 'Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.
28D acu twalam ? Yiwen wergaz yesɛa sin warraw-is, yenṭeq ɣer umezwaru, yenna-yas : A mmi, ṛuḥ aț-țxedmeḍ ass-agi di tfeṛṛant-iw.
28Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: 'Poeg, mine täna tööle viinamäele!'
29Yerra-yas : Ur țṛuḥuɣ ara ! MMeɛna yuɣal yendem, iṛuḥ ad ixdem di tfeṛṛant.
29Kuid too kostis: 'Ei taha!', ent hiljem ta kahetses ja läks.
30Yenna-yas daɣen i mmi-s wi sin ad iṛuḥ ad ixdem, yerra-yas-d : Ih a baba ad ṛuḥeɣ ! MMeɛna ur iṛuḥ ara.
30Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: 'Küll ma lähen, isand!', kuid ei läinud.
31Anwa deg sen i gxedmen lebɣi n baba-s ? RRran-as-ed : D amezwaru a Sidi ! SSidna Ɛisa yenna-yasen : A wen-d-iniɣ tideț, imekkasen imakaren akk-d yir tilawin a kkun zwiren ɣer tgelda n igenwan !
31Kumb neist tegi isa tahtmist?' Nad ütlesid: 'Esimene.' Jeesus ütles neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!
32Axaṭer Yeḥya yusa-d ɣuṛ-wen yesken-awen-d abrid n tideț, meɛna ur t-tuminem ara ; ma d imekkasen d yir tilawin umnen yis. Yerna ɣas akken twalam ayagi, ur d-tuɣalem ara ɣer webrid teggumam aț-țamnem yis.
32Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.
33A wen-d-rnuɣ daɣen lemtel nniḍen : yella yiwen umɛellem, yeẓẓa tafeṛṛant, izzi-yas-ed s zzeṛb, yeɣza amkan i tɛeṣṣart n tẓurin, yebna taɛrict i tɛessast, issekra tafeṛṛant-is i ixemmasen, imiren iṛuḥ ɣer lɣeṛba.
33Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.
34Mi d-yewweḍ lweqt n tẓurin, iceggeɛ iqeddacen-is ɣer ixemmasen nni iwakken a s-d-fken amur-is n lɣella.
34Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.
35Meɛna ixemmasen-nni ṭṭfen iqeddacen-nni, wa wten-t, wa nɣan-t, wayeḍ ṛejmen-t.
35Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.
36Iceggeɛ-asen daɣen tarbaɛt nniḍen n iqeddacen yugaren tamezwarut. Meɛna tedṛa yid-sen am imezwura-nni.
36Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.
37Taggara, iceggeɛ-asen mmi-s, yenna : Ahat imi d mmi a t-qadṛen !
37Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: 'Ehk nad häbenevad mu poega!'
38Lameɛna mi walan mmi-s, ixemmasen-nni nnan wway gar-asen : Ataya win ara iweṛten, kkret a t-nenneɣ iwakken a nawi lweṛt-is.
38Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: 'Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!'
39Sṭfen-t, ḍeggṛen-t ɣer beṛṛa n tfeṛṛant, dɣa nɣan-t.
39Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.
40Sidna Ɛisa yenna i lɣaci : Ihi tura, m'ara d-yas bab n tfeṛṛant-nni, d acu ara sen-yexdem i ixemmasen-agi ?
40Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?'
41Rran-as-ed : Ad ineɣ ixemmasen imcumen, ma ț-țafeṛṛant a ț-issekru i ixemmasen nniḍen ara s-d-ifken amur-is di lweqt n lɣella.
41Nad ütlesid talle: 'Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.'
42Sidna Ɛisa yenna-yasen : Leɛmeṛ teɣṛim imeslayen-agi i d-nnant tira iqedsen : Adɣaɣ-nni i ḍeggṛen wid ibennun, d nețța i guɣalen d azṛu alemmas , WWin yeṭṭfen lebni. AA yagi yekka-d s ɣuṛ Ṛebbi, d ayen i ɣ-istɛeǧben .
42Jeesus vastas neile: 'Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: 'Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.'
43Daymi i wen-qqaṛeɣ : Tagelda n igenwan a wen tețwakkes, aț-țețțunefk i leǧnas nniḍen ara d-ifken lɣella.
43Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.
44Win ara yeɣlin ɣef wusalas-agi ad yerreẓ, daɣen win i ɣef ara d-yeɣli usalas-agi ad yețwamḥeq.
44[Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.]'
45Mi slan i imeslayen-agi, ifariziyen d lmuqedmin imeqqranen fehmen belli fell-asen i d-iheddeṛ Sidna Ɛisa.
45Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.
46Meɛna ɣas akken bɣan a t-ṭṭfen, ur zmiren ara axaṭer uggaden lɣaci-nni i t-iḥesben d nnbi.
46Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.