1Imiren Sidna Ɛisa yenṭeq ɣer lɣaci d inelmaden-is yenna yasen :
1Siis Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele:
2Lɛulama d ifariziyen sselmaden ccariɛa n Musa.
2'Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid.
3Xedmet ayen akk ara wen-d-inin, meɛna ur xeddmet ara wayen xeddmen nutni, axaṭer ayen i d-qqaṛen ur t-xeddmen ara.
3Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!
4Țcuddun tiɛekkmin ẓẓayen țɛebbin-tent ɣef tuyat n yemdanen, ma d nutni țțagin a ten-ɛiwnen ula s yixef n iḍuḍan-nsen.
4Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.
5Ayen akk i xeddmen, xeddmen-t iwakken a ten-walin yemdanen, țɛelliqen tiḥerztin ț-țeɣṛisin ɣef yiman-nsen.
5Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks.
6Ḥemmlen ad ṭṭfen imukan imezwura ama di tmeɣṛiwin ama di leǧwameɛ, ḥemmlen m'ara țsellimen fell-asen yemdanen di tejmuyaɛ akk-d leswaq ;
6Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides
7ḥemmlen daɣen m'ara sen-qqaṛen yemdanen : « a Sidi ».
7ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks.
8Ma d kunwi ɣuṛ-wat a wen qqaṛen : « a Sidi » axaṭer d atmaten i tellam yerna yiwen kan i d Ssid-nwen.
8Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest ainult üks on teie Õpetaja, teie kõik olete aga vennad!
9Ur qqaṛet ula i yiwen di ddunit : « Baba » axaṭer anagar yiwen i d baba-wen, d Baba Ṛebbi yellan deg igenwan.
9Ja ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, see taevane!
10Ur qebblet ara aț-țețțusemmim : « imeqqranen » axaṭer anagar yiwen i d ameqqran : d Lmasiḥ !
10Ärge laske end ka kellelgi hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja - Kristus!
11Ameqqran deg-wen, d win iqeddcen fell-awen.
11Aga suurim teie seast olgu teie teenija!
12Kra n win issimɣuṛen iman-is a d-yers, ma d win issimẓiyen iman is ad ițwarfed !
12Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
13A nnger-nwen ay ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ay at sin wudmawen ! AAxaṭer tmeddlem tiwwura n igenwan i yemdanen, ur tkeččmem kunwi, ur tețțaǧǧam ad kecmen wid yebɣan !
13Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahaksid minna.
14A nnger-nwen ay ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ay at sin wudmawen ! Axaṭer tettețțem ayla n tuǧǧal, tesṭuqqutem awal di tẓallit-nwen iwakken a d-tesbegnem iman-nwen telham. Ɣef wayagi, lɛiqab i kkun-ițṛaǧun d ameqqran !
14[Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seepärast te saate seda rängema kohtuotsuse.]
15A nnger-nwen ay ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ay at sin udmawen ! Tețnadim timura, tzeggrem lebḥuṛ iwakken a d-rebḥem ɣas ula d yiwen ɣer ddin i tettabaɛem; mi t-id-rnam ɣuṛ-wen, tețțaram-t d win yuklalen ǧahennama akteṛ-nwen !
15Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te rändate läbi mered ja mandrid, et pöörata kas või üks oma usku, ja kui see sünnib, siis te teete temast põrgulise, kahevõrra niisuguse, kui te ise olete.
16A nnger-nwen ay iderɣalen iteṭṭfen afus i wiyaḍ ! Teqqaṛem : « Ma yella yeggul bunadem s lǧameɛ iqedsen, ɣas yeḥnet ulac fell-as ; ma d win ara yegallen s ddheb yellan di lǧameɛ, ur s-ilaq ara ad iḥnet, ilaq ad iṭṭef di limin-ines ! »
16Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes te ütlete: 'Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi, kes aga iganes vannub templi kulla juures, see on kohustatud vannet täitma.'
17Ay imehbal, ay iderɣalen ! D acu i gesɛan azal, d ddheb neɣ d lǧameɛ i gețțarran ddheb-nni d imqeddes ?
17Te rumalad ja sõgedad! Kumb on suurem, kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb?
18Teqqaṛem daɣen : « Win ara yegallen s udekkan n iseflawen, ɣas iḥnet ulac fell-as, ma d win ara yegallen s iseflawen nni, ur s-ilaq ara ad iḥnet, ilaq ad iṭṭef di limin-ines.»
18Te ütlete: 'Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi, aga kes iganes vannub altaril oleva ohvrianni juures, see on kohustatud vannet täitma.'
19Ay iderɣalen ! Anwa i gesɛan azal, d iseflawen neɣ d udekkan-nni i gerran iseflawen d imqedsen ?
19Teie sõgedad, kumb siis on suurem, kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb?
20Win ara yegallen s udekkan n iseflawen, yeggul s udekkan-nni d wayen akk yersen fell-as.
20Niisiis, kes vannub altari juures, see vannub selle ja kõige juures, mis on altaril,
21Win ara yegallen daɣen s lǧameɛ, yeggul s lǧameɛ akk-d Win i gellan deg-s.
21ja kes vannub templi juures, see vannub selle ja tema juures, kes templis elab,
22Win ara yegallen s igenwan, yeggul daɣen s igenwan akk-d Sidi Ṛebbi iḥekkmen deg-sen.
22ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala trooni ja troonil istuja juures.
23A nnger-nwen ay ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ay at sin udmawen ! tețțakem leɛcuṛ ɣef nneɛneɛ, abesbas d lkemmun, lameɛna tețțaǧǧam ɣer deffir lḥeqq, ṛṛeḥma d laman. DD annect-agi i gețṛaǧu deg-wen Sidi Ṛebbi aț-țezwirem deg-sen a ten-txedmem, mbla ma terram deg idis ayen nniḍen.
23Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest - õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale!
24Ay iderɣalen iteṭṭfen afus i wiyaḍ ! Tețṣeffim tissit-nwen ɣef yizi, tesseblaɛem alɣem.
24Te sõgedad teejuhid, te kurnate välja küll sääsed, aga kaamelid neelate alla.
25A nnger-wen ay ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ay at sin wudmawen ! Axaṭer tessizdigem taqbuct d uḍebsi s ufella kan, meɛna ɣer daxel-nsen ččuṛen ț-țukeṛdiwin d ṭṭmeɛ.
25Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te puhastate karika ja liua väljastpoolt, aga seest on need täis riisumist ja aplust!
26Ay afarizi aderɣal ! Ssizdeg uqbel daxel n teqbuct d uḍebsi, iwakken ula s ufella-nsen ad izdigen !
26Sa sõge variser! Puhasta enne karikas seestpoolt, et see ka väljast saaks puhtaks!
27A nnger-nwen ay ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ay at sin udmawen ! TTețțemcabim ɣer iẓekwan isebɣen s lǧir ; s ufella cebḥen, ɣer daxel ččuṛen d iɣsan n lmegtin d rekku.
27Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku!
28Akka ula d kunwi, tețbegginem-d iman-nwen telham ɣer yemdanen, lameɛna zdaxel teččuṛem d leɣruṛ d cceṛ.
28Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.
29A nnger-nwen ay ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, ay at sin wudmawen ! Tbennum iẓekwan n lenbiya, tețcebbiḥem iẓekwan n wid iḍuɛen Sidi Ṛebbi,
29Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te ehitate prohvetite hauamärke ja ehite õigete hauakambreid
30teqqaṛem lemmer i nɛac di zzman n lejdud-nneɣ, tili ur neqbil ara a nțekki yid-sen deg ussizel n idammen n lenbiya.
30ja ütlete: 'Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks olnud nende kaasosalised prohvetite vere valamisel.'
31S wakka tețcehhidem belli kunwi ț-țarwa n wid ineqqen lenbiya
31Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et teie olete prohvetite tapjate pojad.
32yerna kunwi tețkemmilem ayen xedmen lejdud-nwen !
32Täitke siis teiegi oma vanemate mõõt!
33A ccetla n izerman ! Amek ara tmenɛem si lɛiqab n ǧahennama ?
33Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?
34Daymi ara wen-d-ceggɛeɣ lenbiya, imusnawen akk-d lɛulama. KKra seg-sen a ten-tenɣem, kra a ten-tsemmṛem ɣef wumidag, kra nniḍen a ten-tejlekḍem di leǧwameɛ nwen yerna a ten-tețqehhiṛem si temdint ɣer tayeḍ.
34Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning osa te tapate ja lööte risti ning osa te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate neid linnast linna,
35Ihi, idammen n iḥeqqiyen yuzzlen di lqaɛa, si Habil aḥeqqi mmi-s n Adem armi d Zakarya mmi-s n Birikya, i tenɣam ger lǧameɛ iqedsen d udekkan iseflawen, a d-uɣalen ɣer yiri-nwen.
35et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
36A wen-d-iniɣ tideț : ayagi meṛṛa a d-yeɣli ɣef lǧil-agi !
36Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!
37A tamdint n Lquds ! A tamdint n Lquds ineqqen lenbiya, ireǧǧmen wid i m-d-ițuceggɛen s ɣuṛ Ṛebbi, acḥal n tikkal i bɣiɣ a d-jemɛeɣ arraw-im akken tjemmeɛ tyaziṭ ifṛax-is ddaw wafriwen-is, meɛna tegummaḍ !
37Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!
38Ihi atan wexxam-im ad yexlu !
38Vaata, teie koda jäetakse maha,
39Axaṭer aql-i a wen-iniɣ : ur tețțuɣalem ara a yi-twalim, alamma d ass i deg ara d-tinim : Yețțubarek win i d-yusan s yisem n Sidi Ṛebbi !
39sest ma ütlen teile, et teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!'