1Mi d-iffeɣ si lǧameɛ iqedsen, Sidna Ɛisa iteddu ad iṛuḥ. Inelmaden-is qeṛṛben-d ɣuṛ-es, țwehhin-as iwakken ad yerr ddehn-is ɣer cbaḥa akk-d lebni n lǧameɛ iqedsen.
1Ja Jeesus tuli pühakojast välja ja läks edasi. Ja ta jüngrid astusid tema juurde talle pühakoja hooneid näitama.
2Meɛna Sidna Ɛisa yenna-yasen : Twalam annect-agi meṛṛa ? A wen-iniɣ tideț : ur d-yețɣimi wezṛu ɣef wayeḍ, kullec ad ihudd.
2Jeesus hakkas rääkima ja ütles neile: 'Eks te näe seda kõike? Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!'
3Yuli ɣer yiɣil n uzemmur iqqim weḥd-es, inelmaden-is usan-d a t-steqsin nnan-as : Melmi ara d-idṛu wayen i d tenniḍ, amek ara neɛqel ass ameqqran n tuɣalin-ik akk-d taggara n ddunit ?
3Aga kui Jeesus istus Õlimäel, astusid jüngrid ta juurde ja küsisid omavahel olles: 'Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?'
4Sidna Ɛisa yenna-yasen : Ɣuṛ-wat win ara wen-ikellxen !
4Ja Jeesus vastas neile: 'Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!
5Axaṭer aṭas n yemdanen ara d-yasen s yisem-iw, a d-inin : «` D nekk i d Lmasiḥ ! » Yerna ad kellxen aṭas n lɣaci.
5Sest paljud tulevad minu nime all, öeldes: 'Mina olen Kristus!' ja eksitavad paljusid.
6Aț-țeslem s ṭradat ț-țegrawliwin, meɛna ɣuṛ-wat a kkun-iffeɣ leɛqel. Ur țțaggadet ara, axaṭer ilaq a d-yedṛu wannect-a, meɛna mazal mačči d nnger n ddunit.
6Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.
7Agdud ad yennaɣ d wayeḍ, tagelda aț-țeẓdem ɣef tayeḍ, a d-yili laẓ d zzelzlat deg waṭas n imukan.
7Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja on näljahädasid ja paiguti on maavärinaid.
8Ayagi akk ara yedṛun, ad yili am lqeṛḥ amezwaru n tmeṭṭut iṭṭfen addud.
8See kõik on aga sünnitusvalude algus.
9Imiren a kkun-fken iwakken aț-țețțuɛetbem, a kkun-nɣen, leǧnas meṛṛa a kkun-keṛhen ɣef ddemma n yisem-iw.
9Siis antakse teid ahistusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast.
10Aṭas ara yeǧǧen liman-nsen, ad msekṛahen, ad țemyexdaɛen wway gar-asen.
10Ja siis pahandavad paljud ja reedavad üksteist ja vihkavad üksteist.
11A d-nnulfun lenbiya n lekdeb, ad ɣuṛṛen aṭas n lɣaci,
11Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid.
12simmal ad yețzad lbaṭel, simmal lmaḥibba n waṭas n yemdanen aț-țenqes.
12Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.
13Ma d win ara yeṭṭfen di liman-is alamma ț-țaggara, ad ițțusellek.
13Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
14Lexbaṛ-agi n lxiṛ ɣef tgelda n Sidi Ṛebbi, ad ițțubecceṛ di ddunit meṛṛa iwakken leǧnas ad slen yis. Imiren ara d-taweḍ taggara n ddunit.
14Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.
15M'ara twalim deg wemkan iqedsen win iwumi semman lmuṣiba issengaren i ɣef d-ihḍeṛ nnbi Danyel ; ( win ara yeɣṛen taktabt-agi n nnbi Danyel ad ifhem !)
15Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud - lugeja mõtelgu sellele! -,
16Imiren, wid ara yilin di tmurt n Yahuda ilaq ad rewlen ɣer idurar,
16siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse.
17win ara yilin s ufella n ssqef, ur ilaq ara ad ikcem ɣer wexxam iwakken a d-iddem lqecc-is,
17Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma,
18win daɣen ara yilin di lexla, ur ilaq ara ad yuɣal ɣer deffir iwakken a d-iddem abeṛnus-is !
18ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!
19A tawaɣit n tilawin ara yilin s tadist akk-d țid ara yessuṭuḍen deg ussan-nni !
19Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!
20Dɛut ɣer Ṛebbi iwakken tarewla agi-nwen ur d-tdeṛṛu ara di ccetwa neɣ deg wass n westeɛfu.
20Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval.
21Axaṭer « ad yili yiwen n leɛtab ur d-nelli seg wasmi d-tebda ddunit ar ass-a yerna ur ițțuɣal ara a d-yili ! »
21Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial.
22Lemmer ur issenqes ara Sidi Ṛebbi deg wussan-nni, tili yiwen ur imenneɛ, meɛna ɣef ddemma n wid yextaṛ ara yeṣṣenqes i wussan-agi.
22Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi.
23Imiren ma yenna-yawen-d yiwen : Lmasiḥ atan dagi neɣ atan, dihin, ur țțamnet ara !
23Kui siis keegi teile ütleb: 'Ennäe, Kristus on siin!' või 'Ennäe, seal!', ärge uskuge,
24Axaṭer a d-asen wid ara yerren iman-nsen d Lmasiḥ neɣ d lenbiya, ad xedmen lbeṛhanat d leɛǧayeb akk-d licaṛat iwakken ad kelxen ma zemren ula d wid yextaṛ Sidi Ṛebbi.
24sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid.
25Atan nniɣ-awen-t-id ihi :
25Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud.
26ma nnan-awen Lmasiḥ atan deg unezṛuf, ur țṛuḥut ara, neɣ ma nnan-awen walit, atan deg umkan-ihin yeffren, ur țțamnet ara.
26Kui teile siis öeldakse: 'Ennäe, ta on kõrbes!', ärge siis minge välja; 'Ennäe, ta on kambrites!', ärge siis uskuge!
27Axaṭer asm'ara d-yas Mmi-s n bunadem, ad yili am tafat n lbeṛeq m'ara d-tfeǧǧeǧ si cceṛq alamma d lɣeṛb.
27Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine.
28Anda yella umuṛḍus ( lǧifa ), dinna ara nnejmaɛen igudar.
28Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.
29M'ara ɛeddin wussan-nni n leɛtab, iṭij ad inqes, aggur ur d-ițțak ara tiziri-ines, itran a d-ɣlin seg igenni, tizmar n igenwan ad rgagint.
29Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.
30Imiren a d-iban Mmi-s n bunadem deg igenni, leɛṛac meṛṛa n ddunit ad meǧden, a d wwten deg idmaren-nsen m'ara walin Mmi-s n bunadem deg igenwan, yusa-d ɣef wusigna s tezmert akk-d lɛaḍima tameqqrant.
30Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.
31A d-iceggeɛ lmalayekkat-is ad berrḥent s ṣṣut n lbuq, a d snejmaɛent wid akk yextaṛ Sidi Ṛebbi, si yal amkan, seg ixef n ddunit ɣer wayeḍ.
31Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni.
32Meyzet ɣef lemtel n tneqleț : mi lqaqit isegman-is, fsan wafriwen-is, teḥsam yewweḍ-d unebdu !
32Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal.
33Ula d kunwi, m'ara twalim yewweḍ-ed wannect-agi meṛṛa, ḥṣut belli Mmi-s n bunadem ițeddu-d, atan ɣer tewwurt.
33Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga!
34A wen-d-iniɣ tideț : lǧil-agi ur ițɛedday ara alamma ideṛṛu-d wannect agi meṛṛa.
34Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.
35Igenni d lqaɛa ad fnun, ma d imeslayen-iw ur fennun ara !
35Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.
36Meɛna ɣef wayen yeɛnan ass neɣ ssaɛa n wannect-agi meṛṛa, yiwen ur ten-issin, ama d lmalayekkat n igenwan, ama d Mmi-s n Ṛebbi, anagar Baba Ṛebbi i geẓran.
36Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi.
37Am akken i tedṛa di zzman n nnbi Nuḥ, akken daɣen ara tedṛu di lweqt n Mmi-s n bunadem.
37Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine.
38Axaṭer deg ussan-nni uqbel a d-neflen waman ɣef ddunit, imdanen llan tețțen, tessen, țemyezwaǧen, zeggjen i warraw-nsen, armi d ass i deg yekcem nnbi Nuḥ ɣer lbabuṛ.
38Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust - sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva,
39Yiwen ur ifaq s wacemma armi d-ḥemlen waman i ten-yewwin, snegren-ten akk. AAkken ara tedṛu di lweqt n tuɣalin n Mmi-s n bunadem !
39ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära -, nõnda on ka Inimese Poja tulemine.
40Imiren, ger sin yergazen ara yilin deg iger, yiwen ad ițwarfed wayeḍ a d-iqqim.
40Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha;
41Ger snat n tilawin yeẓẓaden s tsirt, yiwet aț-țețwarfed tayeḍ a d-teqqim !
41kaks naist on veskil jahvatamas: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.
42Ɛasset ihi ur ɣefflet ara ! Axaṭer ur teẓrim ara lweqt i deg ara d-yas Ssid-nwen !
42Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!
43Rret ddehn-nwen ɣer wayagi : lemmer yeẓri bab n wexxam lweqt i deg ara d-yas umakar, tili ad iɛiwez ur iggan ara, iwakken ur t-țțakren ara.
43Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda.
44Daymi ula d kunwi heggit iman-nwen axaṭer di lweqt i ɣef ur tebnim ara, ara d-yas Mmi-s n bunadem.
44Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!
45Anwa i d aqeddac aɛeqli i ɣef ara yețkel bab n wexxam ? D win ara iwekkel ɣef wat wexxam-is meṛṛa, iwakken a sen-yefk lqut-nsen di lawan.
45Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?
46Amarezg n uqeddac-agi ara d-yaf bab n wexxam m'ara d-yaweḍ, yelha d ccɣel-nni.
46Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
47A wen-iniɣ tideț : a t-yerr d lewkil ɣef wayla-s meṛṛa !
47Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
48Meɛna ma yella axeddam-agi diri-t, ad yini deg ul-is : bab n wexxam iɛeṭṭel, mazal ur d-ițas ara ;
48Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: 'Mu isand viibib,'
49dɣa ad ibdu ad ikkat iqeddacen n wexxam-nni, ad iteț, ad itess nețța d isekṛanen.
49ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega,
50Bab n wexxam a d-yas deg wass i ɣef ur ibni ara uqeddac-nni, di lawan ur yeẓri.
50siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,
51A t-iqecceɛ, a t-iɛaqeb akken țwaɛaqben at sin udmawen : imiren ara yilin imeṭṭawen d nndama tameqqrant.
51ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.