1Daymi deg wussan-nni, tagelda n igenwan aț-țecbu ɣer ɛecṛa telmeẓyin i geddmen tiftilin-nsent iwakken ad ṛuḥent ad mmagrent isli.
1Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
2Xemsa seg-sent ț-țuḥṛicin, xemsa nniḍen ț-țungifin.
2Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
3Mi d-ddment tungifin-nni tiftilin nsent, ur d-wwint ara zzit yid-sent.
3rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
4Ma ț-țuḥṛicin-nni, wwint-ed yid-sent tiqbucin n zzit.
4arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
5Imi i gɛeṭṭel yesli, tilmeẓyin-nni nuddment dɣa ṭsent.
5Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
6Di tlemmast n yiḍ, yiwet n taɣect tɛeggeḍ-ed : Ataya yesli iteddu-d, ffɣemt a t-temmagremt !
6Aga keskööl kostis hüüd: 'Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!'
7Imiren kan ukint-ed akk telmeẓyin-nni, heggant tiftilin-nsent.
7Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
8Tungifin-nni nnant i tuḥṛicin : Fkemt-aɣ-d kra si zzit-nkunt, tiftilin-nneɣ qṛib ad xsint.
8Rumalad ütlesid arukatele: 'Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!'
9Tuḥṛicin rrant-asent : Ulamek, ur aɣ-d-tkeffu ara i nekkunti d kunemti, ṛuḥemt a d taɣemt i yiman-nkunt ɣer wid yeznuzun.
9Aga arukad vastasid: 'Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!'
10Mi ṛuḥent a d-aɣent, isli yewweḍ-ed, tuḥṛicin-nni iheggan iman-nsent kecment yid-es ɣer wexxam n tmeɣṛa, dɣa rran-d tawwurt.
10Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.
11Mi i d-wwḍent tungifin-nni, bdant țɛeggiḍent : A Sidi, a Sidi ldi-yaɣ-d tawwurt.
11Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: 'Isand, isand, ava meile!'
12Meɛna nețța yerra-yasent-ed : A kunt-iniɣ tideț : ur kkunt ssineɣ ara !
12Aga tema vastas neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.'
13Daymi a wen-iniɣ : Ɛasset, imi ur teẓrim ass, ur teẓrim lweqt.
13Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
14Ass n tuɣalin n Mmi-s n bunadem ad yili daɣen am yiwen wergaz i gțeddun ad iṛuḥ ɣer lɣeṛba, yesnejmaɛ-ed iqeddacen-is, iwekkel iten ɣef wayen akk yesɛa.
14Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
15Ifka i umezwaru xemsmeyya twiztin n ddheb, wi sin yefka-yas mitin, wis tlata yefka-yas meyya ; yefka i yal yiwen s wakken tella tezmert-is, dɣa iṛuḥ.
15Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
16Imiren kan, aqeddac-nni iwumi yefka xemsmeyya twiztin, iṛuḥ yetjeṛ yis-sent, irbeḥ-ed xemsmeyya nniḍen.
16Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.
17Ula d win iwumi yefka mitin, ixdem akken, irbeḥ-ed mitin nniḍen.
17Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
18Ma d win iwumi yefka meyya, iṛuḥ yeɣza di lqaɛa, yeffer tiwiztin-nni i s-d-ifka umɛellem-is.
18Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
19Mi gɛedda lweqt, yuɣal-ed umɛellem-nni, isnejmaɛ-iten-id iwakken ad imḥasab yid-sen.
19Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
20Win akken iwumi yefka xemsmeyya twiztin, yusa-d yewwi-d yid-es xemsmeyya twiztin nniḍen, yenna-yas : A Sidi tefkiḍ-iyi-d xemsmeyya twiztin n ddheb, a tent-ih xemsmeyya nniḍen i d-rebḥeɣ yis-sent.
20Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: 'Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!'
21Amɛellem-is yenna-yas : D ayen yelhan i txedmeḍ ay aqeddac unṣiḥ, imi deg-ek laman ɣef tɣawsiwin timecṭuḥin, sya d asawen a k-wekkleɣ ɣef timeqqranin ! Ili-k di lfeṛḥ yid-i !
21Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'
22Aqeddac-nni iwumi yefka mitin twiztin n ddheb, iqeṛṛeb-ed ula d nețța, yenna-yas : A Sidi tefkiḍ-iyi mitin twiztin n ddheb, a tent-ih mitin nniḍen i d-rebḥeɣ yis-sent.
22Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: 'Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!'
23Amɛellem-is yenna-yas : D ayen yelhan i txedmeḍ, ay aqeddac unṣiḥimi deg-k laman ɣef tɣawsiwin timecṭuḥin, sya d asawen a k-wekkleɣ ɣef timeqqranin ! Ili-k di lfeṛḥ yid-i !
23Ta isand lausus talle: 'Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!'
24Iwweḍ-ed win akken iwumi yefka meyya twiztin, yenna yas : A Sidi ẓriɣ-k d argaz iweɛṛen, tmeggreḍ anda ur tezriɛeḍ, tjemmɛeḍ seg wennar ayen ur tesrewteḍ ,
24Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: 'Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
25dɣa uggadeɣ-k, daymi i ṛuḥeɣ ffreɣ deg wakal tiwiztin-nni i yi-tefkiḍ. Atan wayla-k, ddem-it !
25Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!'
26Amɛellem-is yenna-yas : Ay aqeddac amcum, ameɛdaz ! Imi iyi-teẓriḍ meggreɣ-d anda ur zriɛeɣ, jemmɛeɣ-ed daɣen anda ur srewteɣ,
26Tema isand aga vastas talle: 'Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
27acuɣeṛ ihi ur tessekraḍ ara idrimin-iw iwakken m'ara d-uɣaleɣ a ten-id-erreɣ s lfayda.
27Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
28Imiren amɛellem-nni yumeṛ i iqeddacen-is yenna-yasen : Kkset-as meyya-nni twiztin ternum-tent i win yesɛan ɛecṛa alef n twiztin !
28Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
29Axaṭer kra win yesɛan, a s-nernu ad yili di tawant, ma d win ur nesɛi ara, a s-nekkes ula d ayen yesɛa.
29Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
30Ma d aqeddac-agi ur nemɛin, ḍeggṛet-eț ɣer ṭṭlam n beṛṛa anda ara yilin imeṭṭawen d nndama tameqqrant.
30Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!'
31Asm'ara d-yas Mmi-s n bunadem di tmanegt-is nețța d lmalayekkat meṛṛa, ad iḥkem di lɛaḍima-s ;
31Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
32leǧnas meṛṛa a d-nnejmaɛen zdat-es, a ten-ifṛeq am umeksa iɛeSlen ulli ɣef tɣeṭṭen.
32ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
33Ad yerr ulli ɣer uyeffus-is, tiɣeṭṭen ɣer uzelmaḍ-is.
33Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.
34Imiren agellid ad yini i wid yellan ɣer uyeffus-is : Aset-ed a kunwi iburek Baba, aț-țweṛtem tagelda i wen-ițțuheggan seg wasmi i tebda ddunit.
34Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: 'Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!
35Axaṭer lliɣ lluẓeɣ tefkam-iyi ččiɣ, ffudeɣ tefkam-iyi swiɣ, usiɣ-ed d abeṛṛani testeṛḥbem yis-i,
35Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
36lliɣ d aɛeryan tesselsem-iyi, d amuḍin telham-d yid-i, lliɣ daɣen d ameḥbus tusam-d teẓram-iyi.
36ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.'
37Imiren iḥeqqiyen a s-d-rren : A Sidi melmi i k-neẓra telluẓeḍ, nefka-yak teččiḍ ? Neɣ neẓra-k teffuḍeḍ nefka-yak teswiḍ ?
37Siis vastavad õiged talle: 'Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
38Melmi daɣen i d-tusiḍ d abeṛṛani nesṭeṛḥeb yis-ek, neɣ melmi i k-nwala d aɛeryan, nessels-ik ?
38Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?
39Melmi i k-neẓra d amuḍin neɣ di lḥebs nusa-d ɣuṛ-ek ?
39Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?'
40Agellid a sen-d-yerr : A wen-iniɣ tideț, yal tikkelt i deg txedmem ayagi i yiwen seg imecṭuḥen-agi yellan d atmaten-iw, i nekk iwumi t-txedmem.
40Ja kuningas vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.'
41Imiren ad yini i wid yellan ɣer uẓelmaḍ-is : Beɛdet akkin fell-i a kunwi yețwaneɛlen, ṛuḥet ɣer tmes n dayem yețwaheggan i Cciṭan d wid i t- tebɛen.
41Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: 'Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
42Axaṭer lliɣ lluẓeɣ ur iyi tesseččem ara, ffudeɣ ur iyi-tefkim ara ad sweɣ,
42Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,
43usiɣ-ed d abeṛṛani ur tesṭerḥbem ara yis-i, lliɣ d aɛeryan ur iyi tesselsem ara, lliɣ daɣen d amuḍin, d ameḥbus, ur d-tusim ara aț-țesteqsim fell-i.
43ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.'
44Imiren ula d nutni a s-d-rren : A Sidi, melmi i k-neẓra telluẓeḍ neɣ teffudeḍ d abeṛṛani neɣ d aɛeryan, d amuḍin neɣ d ameḥbus, ur d-nelhi ara yid-ek ?
44Siis vastavad ka need: 'Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?'
45Nețța a sen-d-yerr : A wen-iniɣ tideț : yal tikkelt i deg ur texdimem ara ayagi i yiwen seg imecṭuḥen-agi, i nekk iwumi ur t-texdimem ara.
45Siis ta vastab neile: 'Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.'
46Imiren widak-agi ad kecmen ɣer lɛiqab ur nfennu, ma d iḥeqqiyen ad kecmen ɣer tudert n dayem !
46Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.'