1Mi gfukk Sidna Ɛisa imeslayen-agi, yenna i inelmaden-is : --
1Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:
2Mazal sin wussan i lɛid n Tuffɣa, Mmi-s n bunadem ad ițțuzenz iwakken ad ițuṣemmer ɣef wumidag.
2'Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.'
3Dɣa lmuqedmin imeqqranen akk-d imeqqranen n wegdud nnejmaɛen deg ufrag n Kayef, i gellan d lmuqeddem ameqqran.
3Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta
4Msefhamen ad ṭṭfen Sidna Ɛisa s tḥila iwakken a t-nɣen.
4ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.
5Meɛna nnan : « mačči deg ussan-agi n lɛid n Tuffɣa ara t-neḥbes, neɣ m'ulac ad yekker ccwal ger lɣaci .»
5Nad ütlesid aga: 'Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.'
6Mi gella Sidna Ɛisa di taddart n Bitanya, deg wexxam n Semɛun abeṛsi,
6Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,
7ațaya yiwet n tmeṭṭut tewwi-d tabuqalt yețwaxedmen s wedɣaɣ amellal, teččuṛ d leɛṭeṛ ɣlayen. Mi geqqim Sidna Ɛisa ɣer ṭṭabla, tameṭṭut-nni tusa-d tesmar leɛṭeṛ-nni ɣef wuqeṛṛuy-is.
7astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.
8Mi walan ayagi, inelmaden iɣaḍ-iten lḥal, nnan : Iwumi lexsaṛa-yagi ?
8Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: 'Milleks küll see raiskamine?
9Lemmer nezzenz leɛṭeṛ-nni, tili yewwi-d ssuma tameqqrant ara nefṛeq i igellilen !
9Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.'
10Sidna Ɛisa yeẓran wayen nnan wway-gar-asen, yenna-yasen : Acuɣeṛ i tesḥeznem tameṭṭut agi ? D ayen yelhan i yi-texdem !
10Aga Jeesus ütles seda märgates neile: 'Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.
11Axaṭer aț-țesɛum daymen igellilen yid-wen, meɛna nekk ur țțiliɣ ara daymen yid-wen.
11Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.
12Mi d-tesmar leɛṭeṛ-agi fell-i, d lǧețța-w i thegga i temḍelt-iw.
12Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.
13A wen-iniɣ tideț : di yal amkan n ddunit i deg ara ițțubecceṛ lexbaṛ n lxiṛ, a d țmektayen tameṭṭut-agi d wayen texdem.
13Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.'
14Imiren Yudas n Qeṛyut, yiwen si tnac-nni inelmaden n Sidna Ɛisa, iṛuḥ ɣer lmuqedmin imeqqranen,
14Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde
15yenna yasen : Ma wwiɣ-kkun ɣuṛ-es a t-id teṭṭfem, d acu ara yi-tefkem ? FFkan-as tlatin iṣurdiyen n lfeṭṭa.
15ja ütles: 'Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?' Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.
16Seg imiren, Yudas yețɛassa tagniț i deg ara yizmir ad izzenz Sidna Ɛisa.
16Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.
17Ass amezwaru n lɛid n weɣṛum mbla iɣes n temtunt , inelmaden usan-d ɣer Sidna Ɛisa nnan-as : A Sidi, anda tebɣiḍ a k-nheggi imensi n lɛid n Izimer n leslak ?
17Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: 'Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?'
18Yerra-yasen : Ṛuḥet ɣer temdint, ɣer leflani, init-as : yenna-yak Ssid-nneɣ, lweqt-iw yewweḍ-ed, deg uxxam-ik ara sɛeddiɣ lɛid n Izimer n leslak nekk d inelmaden-iw.
18Tema ütles: 'Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: 'Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!''
19Inelmaden-nni xedmen ayen i sen-yenna Sidna Ɛisa, heggan imensi n lɛid n Izimer n leslak.
19Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.
20Mi d-teɣli tmeddit, Sidna Ɛisa yeqqim ad yečč nețța d inelmaden-is.
20Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.
21Mi llan tețțen yenna-yasen : A wen-iniɣ tideț : yiwen seg-wen ad iyi-izzenz.
21Ja kui nad sõid, ütles tema: 'Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.'
22Mi d-yenna ayagi, ikcem-iten akk leḥzen d ameqqran, bdan qqaṛen as yiwen yiwen : Neɣ mačči d nekk a Sidi ?
22Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: 'Ega ometi mina see ole, Issand?'
23Yerra-yasen : Win igren afus-is yid-i deg uḍebsi, d nețța ara yi-izzenzen.
23Tema aga vastas: 'See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.
24Ad yedṛu d Mmi-s n bunadem akken yura fell-as ; mmeɛna a nnger n win ara t-izzenzen, lemmer ur d-ilul ara axiṛ-is.
24Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.'
25Yudas ara t-ixedɛen yenṭeq yenna-yas : Eɛni d nekk a Sidi ? SSidna Ɛisa yerra-yas : Atan tenniḍ-t-id !
25Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: 'Olen siis mina see, rabi?' Jeesus ütles talle: 'Need on sinu sõnad.'
26Mi llan tețțen, Sidna Ɛisa yeddem-d aɣṛum, iḥmed Ṛebbi, icekkeṛ-it, dɣa yebḍa-t, ifṛeq-it i inelmaden-is, yenna-yasen : Eččet aɣṛum-agi : d lǧețța-w.
26Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: 'Võtke, sööge, see on minu ihu!'
27Iddem-ed daɣen taqbuct, iḥmed Ṛebbi, icekkeṛ-it, yefka-yasen-ț, yenna-yasen : Swet akk si teqbuct-agi,
27Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: 'Jooge kõik selle seest,
28axaṭer ayagi d idammen-iw, d idammen n lemɛahda ara yazzlen ɣef yizumal n lɣaci ɣef ddemma n leɛfu n ddnubat-nsen.
28sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!
29A wen-d-iniɣ : ur țțuɣaleɣ ara ad sweɣ seg waman-agi n tẓurin alamma d ass i deg ara ten-sweɣ d ijdiden yid-wen, di tgelda n Baba Ṛebbi.
29Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.'
30Mi ḥemden Sidi Ṛebbi s ccnawi d isefra, ṛuḥen ulin ɣer yiɣil n uzemmur,
30Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
31dinna Sidna Ɛisa yenna-yasen : Iḍ-agi ad a wen-iliɣ akk d sebba n tuccḍa, axaṭer yura di tira iqedsen ad wwteɣ ameksa, ulli n tqeḍɛit-is ad rewlent ɣer yal tama .
31Siis ütles Jeesus neile: 'Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali.
32Meɛna m'ara d-ḥyuɣ si ger lmegtin, ad iyi-tafem zwareɣ ɣer tmurt n Jlili.
32Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.'
33Buṭrus yenṭeq, yenna : Ɣas a sen-tiliḍ d sebba n tuccḍa i wiyaḍ akk, nekk d lmuḥal ad ccḍeɣ.
33Aga Peetrus kostis: 'Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!'
34Sidna Ɛisa yenna-yas : A k-iniɣ tideț : deg iḍ-agi uqbel ad iskkuɛ uyaziḍ, ad iyi-tnekṛeḍ tlata iberdan.
34Jeesus lausus talle: 'Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.'
35Buṭrus yerra-yas : Ɣas lukan d lmut ara mmteɣ yid-ek, d lmuḥal a k-nekkṛeɣ ! UUla d inelmaden nniḍen, nnan-as am nețța.
35Peetrus ütles talle: 'Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!' Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.
36Imiren Sidna Ɛisa iṛuḥ yid-sen ɣer yiwen wemkan ițțusemman Jitsimani, yenna i inelmaden-is : Qqimet dagi, nekk ad ṛuḥeɣ ad dɛuɣ ɣer Sidi Ṛebbi.
36Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: 'Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!'
37Yewwi yid-es Buṭrus akk-d sin warraw-nni n Zabadi ; yebda ikcem-it leḥzen d leɣben d ameqqran.
37Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
38Dɣa yenna-yasen : Ḥusseɣ s leḥzen n lmut, qqimet dagi, ɛiwzet yid-i !
38Siis ta ütles neile: 'Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!'
39Iṛuḥ yeɣli ɣef wudem, ibda yețẓalla yeqqaṛ : A Baba Ṛebbi, ma yella wamek , ssebɛed fell-i leɛtab-agi ! Meɛna akken tebɣiḍ keččini, mačči akken bɣiɣ nekkini.
39Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: 'Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!'
40Yuɣal-ed ɣer inelmaden-is, yufa-ten-id ṭṭsen, yenna i Buṭrus : Ur tezmirem ara aț-țɛiwzem yid-i ula d yiwet n ssaɛa ?
40Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: 'Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?
41Ɛiwzet, ẓallet, iwakken ur tɣellim ara deg ujeṛṛeb ! Axaṭer ṛṛuḥ n wemdan yeǧhed ma d lǧețța ur tezmir ara !
41Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.'
42Ibɛed akkin tikkelt tis snat iwakken ad iẓẓal, yenna : A Baba, ma yella ulamek ara tesbeɛdeḍ fell-i leɛtab-agi , ma ilaq ad iyi-d-yaweḍ ! Ad yedṛu lebɣi-k !
42Ta läks teist korda ära ja palvetas: 'Minu Isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!'
43Mi d-yuɣal, yufa-ten-id daɣen ṭṭsen, iɣleb-iten nuddam.
43Ja kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest.
44Yeǧǧa-ten, issebɛed iman-is daɣen fell-asen, yedɛa tikkelt tis tlata am tikkelt-nni tamezwarut.
44Ja ta jättis nad sinna ning läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti needsamad sõnad.
45Mi d-yuɣal ɣer inelmaden-is, yufa-ten-id mazal-iten ṭṭsen ; yenna yasen : Lweqt i deg ara yețwasellem Mmi-s n bunadem ɣer ifassen n yemcumen iwweḍ-ed, kunwi mazal ikkun teṭṭsem ?
45Siis Jeesus tuli jüngrite juurde ja ütles neile: 'Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on lähedal ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
46Dɣa yenna-yasen : Ekkret fell-awen, ataya iteddu-d win i yi-izzenzen !
46Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!'
47Mazal-it ițmeslay mi d-iwweḍ Yudas yellan d yiwen si tnac-nni inelmaden. Ddan-d yid-es aṭas n lɣaci s iɛekkzan d ijenwiyen, ceggɛen ten-id imeqqranen n lmuqedmin akk-d imeqqranen n wegdud.
47Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.
48Win akken i t-izzenzen, imsefham yid-sen, yenna-yasen : Win i ɣef ara selmeɣ, d win ara teṭṭfem !
48Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: 'See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!'
49Imiren, iqeṛṛeb ɣer Sidna Ɛisa yenna-yas : Sslam fell-ak a Sidi ! DDɣa isellem fell-as.
49Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: 'Tere, rabi!' ning andis talle suud.
50Sidna Ɛisa yenna-yas : Ay amdakkel , ayen ɣef i d-tusiḍ a t-txedmeḍ, xdem-it ! DDɣa lɣaci-nni qeṛṛben ɣer Sidna Ɛisa ṭṭfen-t.
50Aga Jeesus ütles talle: 'Sõber, milleks sa siin oled?' Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
51Yiwen seg wid yeddan d Sidna Ɛisa ijbed-ed ajenwi-ines, yewwet aqeddac n lmuqeddem ameqqran, igzem-as-d ameẓẓuɣ-is.
51Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
52Sidna Ɛisa yenṭeq yenna-yas : Err ajenwi-inek ɣer wemkan-is, axaṭer kra win ara irefden ajenwi, ad immet s ujenwi !
52Siis ütles Jeesus talle: 'Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
53Eɛni tɣileḍ ur zmireɣ ara ad ssutreɣ i Baba ad iyi-d-iceggeɛ luluf n lmalayekkat ?
53Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid?
54Amek ihi ara țwakemlent tira iqedsen i d-ixebbṛen belli ilaq a d-yedṛu wayagi meṛṛa ?
54Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?'
55Imiren Sidna Ɛisa yenna i lɣaci : Kull ass țțiliɣ yid-wen di lǧameɛ sselmadeɣ, ur iyi-teṭṭifem ara, ass-agi tusam-d ɣuṛ-i s iɛekkzan d ijenwiyen am akken d bu tmegṛaḍ i lliɣ !
55Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: 'Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!'
56Meɛna annect-agi meṛṛa yedṛa-d iwakken ad țwakemlent tira n lenbiya. IImiren, inelmaden meṛṛa ǧǧan-t, yal yiwen ɣer wanda yerwel.
56Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.
57Wid yeṭṭfen Sidna Ɛisa wwin-t ɣer Kayef, ameqqran n lmuqedmin, anda i nnejmaɛen lɛulama n ccariɛa d imeqqranen n wegdud.
57Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.
58Buṭrus iḍfeṛ-it, ikcem ɣer wefrag n lmuqeddem ameqqran, yeqqim akk-d iɛessasen n lǧameɛ iwakken ad iẓer amek ara tefru temsalt.
58Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.
59Imiren lmuqedmin imeqqranen akk-d usqamu n imeqqranen n ccariɛa, țnadin inigan ara icehden fell-as s ẓẓuṛ, iwakken ad ḥekmen fell-as s lmut,
59Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,
60meɛna ur s-d-ufin ara sebba, ɣas akken aṭas i d-icehden fell-as.
60ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,
61A ten-aya sin yergazen qeṛṛben d nnan : D wagi i d-yennan : « zemreɣ ad huddeɣ lǧameɛ iqedsen n Sidi Ṛebbi, a s-ɛiwdeɣ lebni di tlata wussan.»
61kes ütlesid: 'Tema on lausunud: 'Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.''
62Ameqqran n lmuqedmin ikker, yenna-yas : Ulac ayen ara d-terreḍ ɣef wayen akka i d-ccetkan fell-ak ?
62Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: 'Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?'
63Sidna Ɛisa yessusem. Dɣa ameqqran n lmuqedmin yenna-yas : Wekkleɣ-ak Sidi Ṛebbi yeddren, m'ur aɣ-d-tenniḍ ma d kečč i d Lmasiḥ, Mmi-s n Sidi Ṛebbi !
63Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: 'Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?'
64Sidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id ! Yerna a wen-iniɣ, ssya d asawen : Mmi-s n bunadem aa d iḥkem ɣɣ er uyeffus n Bab n tezmert, a t-twalim iteddu-d ɣef wusigna seg yigenni.
64Jeesus vastas talle: 'Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.'
65Imiren ameqqran n lmuqedmin icerreg aqenduṛ-is yenna : Ikfeṛ ! Iwumi neḥwaǧ inigan tura ? Teslam akk d acu i d-yenna ! D acu tennam ?
65Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: 'Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!
66Rran-as-d : Yuklal lmut !
66Mis teie arvate?' Aga nemad kostsid: 'Tal on surmasüü!'
67Dɣa bdan ssusufen-t, țțaken-as tiyitiwin d ibeqqayen,
67Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga
68qqaṛen-as : Eɛqel a Lmasiḥ, ini-yaɣ-d anwa i k-iwwten !
68ja ütlesid: 'Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?'
69Buṭrus yella yeqqim deg ufrag, tqeṛṛeb-ed ɣuṛ-es yiwet n tqeddact tenna-yas : Ula d kečč telliḍ d Ɛisa ajlili !
69Peetrus istus aga väljas õuel. Ja ta juurde astus üks teenijatüdruk ja ütles: 'Ka sina olid galilealase Jeesusega.'
70Meɛna yenkeṛ zdat-sen meṛṛa yenna-yas : Ur ẓriɣ ara d acu tebɣiḍ a d tiniḍ !
70Aga tema salgas kõigi ees: 'Ma ei mõista, mida sa räägid!'
71Akken ițeddu ɣer tewwurt, twala-t tqeddact nniḍen, tenna i wid akk yellan dinna : Wagi yella akk-d Ɛisa anaṣari !
71Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles neile, kes seal olid: 'Tema oli naatsaretlase Jeesusega.'
72Inkeṛ daɣen s limin : Qqaṛeɣ-awen ur ssineɣ ara argaz-agi !
72Ja taas salgas ta vandega: 'Ma ei tunne seda inimest!'
73Taswiɛt kan, wid yellan dinna qeṛṛben daɣen ɣer Buṭrus nnan-as : Mbla ccekk, kečč telliḍ seg-sen, tameslayt-ik tbeggen-ed belli d ajlili i telliḍ !
73Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: 'Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.'
74Ibda yețgalla irennu : Di leɛmeṛ ur ssineɣ argaz-agi ! IImiren kan yeskkuɛ uyaziḍ.
74Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: 'Ma ei tunne seda inimest!' Ja kohe laulis kukk
75Dɣa Buṭrus immekta-d imeslayen-nni i s-d-yenna Sidna Ɛisa : uqbel ad iskkuɛ uyaziḍ, ad iyi-tnekṛeḍ tlata n tikkal . Yeffeɣ ɣer beṛṛa s nndama tameqqrant, iṭṭerḍeq d imeṭṭawen.
75ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: 'Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.' Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma.