1Taṣebḥit, nnejmaɛen-d akk imeqqranen n lmuqedmin akk-d imeqqranen n wegdud, mcawaṛen iwakken ad nɣen Sidna Ɛisa.
1Aga varahommikul langetasid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb surmata,
2Dɣa urzen-t, wwin-t i Bilaṭus, yellan d lḥakem n Ṛuman yesteɛemṛen tamurt.
2ja viisid ta aheldatult ära ning andsid maavalitseja Pilaatuse kätte.
3Mi gwala ḥekmen ɣef Sidna Ɛisa, Yudas-nni i t-ixedɛen yendem. DDi nndama-nni-ines tameqqrant, iṛuḥ ɣer imeqqranen n lmuqedmin d imeqqranen n wegdud, yerra-yasen tlatin-nni twiztin n lfeṭṭa, dɣa
3Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi,
4yenna yasen : Denbeɣ, nekk i wen-d-izzenzen amdan aḥeqqi. RRran-as-d : Ur aɣ-d-tewqiɛ ara lmeɛna, wagi d ccɣel-ik.
4öeldes: 'Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud.' Nemad aga vastasid: 'Mis see meie asi on? Vaata ise!'
5Yudas iḍeggeṛ tiwiztin-nni di lǧameɛ iqedsen, imiren iṛuḥ iɛelleq iman-is.
5Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese üles.
6Imeqqranen n lmuqedmin leqḍen-d tiwiztin-nni n lfeṭṭa, nnan : Ur yeḥlil ara a tent-nerr ɣer usenduq n lǧameɛ iqedsen, imi d lexlaṣ n temgeṛt.
6Aga ülempreestrid ütlesid neid hõberahasid üles korjates: 'Neid ei tohi templivaramusse panna, sest see on vere hind.'
7Mi mcawaṛen d acu ara xedmen s twiztin-nni, msefhamen iwakken ad aɣen iger n yiwen wergaz ixeddmen afexxaṛ, iwakken a t-erren ț-țimeqbeṛt i ibeṛṛaniyen.
7Nad võtsid nõuks osta nende eest potissepa põllu matmispaigaks muulastele.
8Daymi iger-agi ițțusemma ar ass-a : « Iger n idammen ».
8Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänini.
9S wakka i gedṛa wayen i d-yenna nnbi Irmiya : Ddmen-d tlatin n twiztin n lfeṭṭa, d wagi i d azal i s-fkan warraw n wat Isṛail ;
9Siis läks täide, mis prohvet Jeremija kaudu on räägitud: 'Ja nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks Iisraeli lapsed ta olid hinnanud,
10uɣen-d yis iger ɣer win ixeddmen afexxaṛ, akken i yi-d-yumeṛ Sidi Ṛebbi.
10ja andsid need potissepa põllu eest, nii nagu Issand mind oli käskinud.'
11Sidna Ɛisa ibedd zdat lḥakem Bilaṭus. Yesteqsa-t lḥakem-nni yenna-yas : D kečč i d agellid n wat Isṛail ? SSidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id !
11Jeesus pandi aga seisma maavalitseja ette, ja maavalitseja küsis temalt: 'Sina oled siis juutide kuningas?' Aga Jeesus lausus: 'Need on sinu sõnad.'
12Lmuqedmin imeqqranen akk-d imeqqranen n wegdud sseḍlamen deg-s, ma d nețța ur sen-d-yerri ula d acemma.
12Ent ülempreestrite ja vanemate kaebuste peale tema kohta ei vastanud Jeesus midagi.
13Bilaṭus yenna i Sidna Ɛisa : Eɛni ur tesliḍ ara ayen akk ɣef i d-țcetkin fell-ak ?
13Siis ütles Pilaatus talle: 'Kas sa ei kuule, mida kõike nad sinu vastu tunnistavad?'
14Sidna Ɛisa yessusem, ur as-d yerri ula d yiwen wawal, ayagi d ayen iswehmen lḥakem.
14Tema ei vastanud talle selle peale ainsatki sõna, nõnda et maavalitseja pani seda väga imeks.
15Lḥakem yennum di mkul lɛid n Tuffɣa ițserriḥ-ed i yiwen umeḥbus i gextaṛ lɣaci.
15Maavalitsejal oli aga tava vastu pühi lasta vabaks üks vang, keda rahvahulk tahtis.
16Yella yakan yiwen umeḥbus mechuṛen, ițțusemman Barabas.
16Tollal oli vangide seas Barabase-nimeline kurikuulus mees.
17Mi d-nnejmaɛen akk lɣaci, Bilaṭus isteqsa-ten : Anwa i tebɣam a s-d-serrḥeɣ : i Barabas neɣ i Ɛisa ițțusemman Lmasiḥ ?
17Kui nad nüüd koos olid, küsis Pilaatus neilt: 'Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks, kas Barabase või Messiaks nimetatud Jeesuse?'
18Axaṭer yeẓra s tismin i s-d-wwin Ɛisa.
18Ta ju teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema kätte andnud.
19Mi gella Bilaṭus ițcaṛaɛ, tceggeɛ-as-d tmeṭṭut-is, tenna-yas-d : Ur ssekcam ara iman-ik di temsalt n uḥeqqi-agi, axaṭer ass-agi targit urgaɣ fell-as terwi-yi.
19Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine talle sõna: 'Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!'
20Imeqqranen n lmuqedmin akk-d imeqqranen n wegdud sḥeṛcen-d lɣaci iwakken ad ssutren a d-serrḥen i Barabas, ad nɣen Sidna Ɛisa.
20Ülempreestrid ja vanemad keelitasid aga rahvahulki, et need nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata.
21Lḥakem yenna-yasen : Anwa ger sin-agi iwumi tebɣam ad serrḥeɣ ? RRran-as : I Barabas ! Serreḥ-ed i Barabas !
21Maavalitseja küsis veel kord: 'Kumma neist kahest te tahate, et ma vabaks laseksin?' Nemad vastasid: 'Barabase!'
22Bilaṭus yenna-yasen : D acu ara xedmeɣ ihi i Ɛisa ițțusemman Lmasiḥ ? RRran-as-d akk : Ad ițțusemmeṛ ɣef wumidag !
22Pilaatus küsis neilt: 'Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda nimetatakse Messiaks?' Nad kõik ütlesid: 'Löödagu risti!'
23Lḥakem yenna : D acu i gexdem n diri ? RRnan țɛeggiḍen : Semmeṛ-it ɣef wumidag !
23Aga tema lausus: 'Miks nii, mis halba on ta siis teinud?' Rahvahulk karjus aga veel valjemini: 'Löödagu risti!'
24Mi gwala lɣaci ugin a s-d ḥessen, yerna ccwal simmal yețțimɣuṛ, Bilaṭus yeddem-ed aman, issared ifassen-is zdat lɣaci, yenna : Nekk ur țekkiɣ ara di tazzla n idammen n uḥeqqi-agi, wagi d ccɣel-nwen.
24Kui siis Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid lärm läks aina suuremaks, siis ta võttis vett ja pesi rahvahulga ees oma käsi, öeldes: 'Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!'
25Lɣaci meṛṛa nnan-as : Tazzla n idammen-is a d-tuɣal ɣef yirawen-nneɣ d yirawen n warraw-nneɣ.
25Ja kogu rahvas kostis talle: 'Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!'
26Imiren Bilaṭus iserreḥ-ed i Barabas, jelkḍen Sidna Ɛisa, dɣa yefka lameṛ a t-semmṛen ɣef wumidag.
26Siis ta laskis neile vabaks Barabase, Jeesust aga laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
27Iɛsekṛiyen n lḥakem ssufɣen Sidna Ɛisa ɣer ufrag, snejmaɛen-d akk iɛsekṛiyen nniḍen, zzin-as.
27Siis võtsid maavalitseja sõdurid Jeesuse kaasa kohtukotta ja kogusid tema kallale terve väesalga.
28Imiren kksen-as llebsa-s, sselsen as abeṛnus azeggaɣ.
28Ja nad võtsid ta riidest lahti ja panid talle selga punase mantli.
29Zḍan taɛeṣṣabt s isennanen, ssersen-as-ț ɣef wuqeṛṛuy is, fkan-as aɣanim ɣer ufus-is ayeffus. Bdan kennun zdat-es, stehzayen fell-as, qqaṛen-as : Sslam fell-ak ay agellid n wat Isṛail !
29Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: 'Tervist, juutide kuningas!'
30Ssusufen-t, kkaten-t s uɣanim ɣer uqeṛṛuy.
30Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.
31Mi ɛyan deg ustehzi fell-as, kksen-as abeṛnus-nni, rran-as llebsa-s, wwin-t a t-semmṛen ɣef wumidag.
31Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad tal mantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse ja viisid ta ära ristilöömiseks.
32Mi d-ffɣen, mlalen-d yiwen wergaz n tmurt n Qiṛwan, isem-is semɛun, ḥettmen fell-as ad ibbib amidag n Sidna Ɛisa.
32Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon, seda nad sundisid kandma Jeesuse risti.
33Mi wwḍen ɣer yiwen wemkan ițțusemman Gulguṭa, yeɛni « amkan n uxecxuc »,
33Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see tähendab Pealuu paigaks -,
34fkan-as ad isew ccṛab i deg yexleḍ yiwen uɛeqqaṛ aṛzagan. Iɛreḍ-it, yugi a t-isew.
34andsid nad Jeesusele juua sapiga segatud veini. Kui ta seda oli maitsnud, siis ta ei tahtnud juua.
35Mi t-semmṛen ɣef wumidag, gren tasɣaṛt iwakken ad feṛqen llebsa-ines, s wakka, yedṛa-d wayen yuran di tira iqedsen : feṛqen llebsa-w, gren tasɣart ɣef wuqenduṛ-iw.
35Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta rõivad omavahel
36Imiren qqimen a t-ɛassen,
36ja istusid maha ning valvasid teda seal.
37ɛelqen sennig uqeṛṛuy-is talwiḥt i ɣef uran sebba n lmut-is : Wagi d Ɛisa, agellid n wat Isṛail
37Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: 'See on Jeesus, juutide kuningas.'
38Țwasemmṛen yid-es sin imcumen, yiwen ɣer uyeffus-is wayeḍ ɣer uẓelmaḍ-is.
38Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.
39Imsebriden țhuzzun iqeṛṛay-nsen reggmen-t,
39Möödujad aga parastasid teda päid vangutades:
40qqaṛen-as : A win ițhuddun lǧameɛ iqedsen ibennu-t di tlata wussan, sellek iman-ik ma d Mmi-s n Ṛebbi i telliḍ, ers-ed seg umidag-nni.
40'Sina, kes lammutad templi ja kolme päevaga üles ehitad, päästa iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!'
41Imeqqranen n lmuqedmin, lɛulama n ccariɛa akk-d imeqqranen n wegdud, stehzayen fell-as ula d nutni, qqaṛen :
41Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega:
42Isellek wiyaḍ ur yezmir ad isellek iman-is ! Ma d agellid n wat Isṛail i gella, a d-yers ihi seg umidag iwakken a namen yis.
42'Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse!
43Yețkel ɣef Ṛebbi, a t-isellek ihi Ṛebbi ma iḥemmel-it aaxaṭer yenna-d : « Nekk d Mmi-s n Ṛebbi.»
43Ta on lootnud Jumala peale, eks tema päästku ta, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg.'
44Ula d imcumen-nni ițțusemmṛen yid-es, regmen-t am wiyaḍ.
44Just niisamuti teotasid teda ka koos temaga ristilöödud teeröövlid.
45Deg uzzal si tnac armi d țlata n tmeddit, yeɣli-d ṭṭlam ɣef ddunit meṛṛa.
45Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
46Ɣef leǧwahi n țlata, Sidna Ɛisa iɛeggeḍ s tɛibṛanit, yenna : Ilya, Ilya, lama sabaqtani ? Yeɛni : Illu-iw, Illu-iw, acuɣeṛ i yi-teǧǧiḍ ?
46Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega: 'Elii, elii, lemaa sabahtani?' - see tähendab: 'Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?'
47Kra seg wid iḥedṛen dinna slan d acu i genna, qqaṛen : Issawal i nnbi Ilyas !
47Aga mõned sealseisjaist laususid seda kuuldes: 'See hüüab Eelijat appi!'
48Imiren kan yiwen seg-sen yuzzel yeddem-ed ameččim n taḍuṭ isselxes-it di lxell, icudd-it ɣef wuɣanim yefka-yas ad isew.
48Ja kohe jooksis üks nende seast ja võttis äädikaga immutatud käsna, pistis selle roo otsa ja pakkus talle juua.
49Wiyaḍ qqaṛen : Anfet-as, a nwali ma yella a d-yas nnbi Ilyas a t-isellek.
49Aga teised rääkisid: 'Noh olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda päästma!'
50Sidna Ɛisa iɛeggeḍ tikkelt nniḍen, dɣa iffeɣ-it Ṛṛuḥ.
50Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge.
51Imiren kan abeḥnuq n leḥjab yellan di lǧameɛ iqedsen icerreg ɣef sin, seg ixef ufella armi d akessar. Lqaɛa tergagi, idurar ceqqeqen,
51Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks ja maa värises ja kaljud murdusid
52iẓekwan ldin, aṭas seg iḥeqqiyen yemmuten, ḥyan-d
52ja hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid
53ffɣen-d seg iẓekwan-nsen. Mi d-iḥya Sidna Ɛisa, kecmen ɣer temdint iqedsen, aṭas n lɣaci iwumi i d-ḍehṛen.
53ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha.
54Lḥakem yellan d aqeṛṛuy ɣef meyya iɛsekṛiyen akk-d iɛsekṛiyen iɛussen Sidna Ɛisa, tekcem-iten tugdi mi walan tergagi lqaɛa d wayen akk yedṛan, nnan : Ț-țideț, argaz-agi d Mmi-s n Ṛebbi !
54Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: 'Tõesti, see oli Jumala Poeg!'
55Aṭas n tilawin i gellan dinna, țmuqulent-ed si lebɛid. Ț-țiggad-nni i d-yeddan d Sidna Ɛisa si tmurt n Jlili iwakken a s-qedcent.
55Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides,
56Tella gar-asent Meryem tamagdalit, Meryem yemma-s n Yeɛqub d Yusef akk-d d yemma-s n warraw n Zabadi.
56nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.
57Mi d-tewweḍ tmeddit, yusa-d yiwen umeṛkanti n temdint n Arimati isem-is Yusef, ula d nețța d anelmad n Sidna Ɛisa.
57Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.
58Iṛuḥ ɣer Bilaṭus yessuter-as lǧețța n Sidna Ɛisa. Bilaṭus yumeṛ ad a s-ț-id-fken.
58See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
59Yusef yeddem-ed lǧețța n Sidna Ɛisa, ițțel-iț di lekfen zeddigen,
59Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse
60issers-iț deg yiwen uẓekka ajdid, i geɣza deg uzṛu. Yeɣleq tawwurt n uẓekka-nni s weblaḍ ameqqran, dɣa iṛuḥ.
60ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.
61Meryem tamagdalit akk-d Meryem-nni nniḍen, llant dinna qqiment, qublent-ed aẓekka.
61Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.
62Azekka nni yellan d ass n uheggi n wass n westeɛfu, imeqqranen n lmuqedmin d ifariziyen ṛuḥen ɣer Bilaṭus
62Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku
63nnan-as : A Sidi, necfa ɣef wayen i d-yenna ukeddab-agi asmi yedder, yenna-d : Ad ɛeddin tlata wussan, a d-ḥyuɣ si ger lmegtin .
63ja ütlesid: 'Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: 'Mina ärkan kolme päeva pärast üles.'
64Ceggeɛ iɛessasen ad ɛassen aẓekka-s alamma d ass wis tlata, iwakken inelmaden-is ur d-țasen ara ad akren lǧețța-s, ad inin i wegdud : « iḥya-d si ger lmegtin. » Neɣ m'ulac lekdeb-agi aneggaru ad yaggar amezwaru.
64Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene.'
65Bilaṭus yenna-yasen-d : Awit iɛessasen, ṛuḥet ɛasset-ț akken tebɣam.
65Pilaatus lausus neile: 'Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!'
66Ṛuḥen, zemmemen aken ilaq tawwurt n uẓekka-nni s weblaḍ, imiren sbedden taɛessast zdat-es.
66Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.