1Tajmaɛt meṛṛa tekker, wwin Sidna Ɛisa ɣer lḥakem Bilaṭus.
1Oti toe, mokore-ramo hawe'ea topohura toera pai' Yesus rakeni hilou hi Gubernur Pilatus.
2Bdan țcetkin fell-as, qqaṛen : -- Nufa argaz-agi yeskker ccwal ger lɣaci-nneɣ, yeqqaṛ-asen : « ur țxelliṣet ara leɣṛama i Qayṣer », yeqqaṛ daɣen : « d nețța i d Lmasiḥ, i d agellid ».
2Karata-ra hi ria, rapakilu-imi, ra'uli': "Tau toii kirata bula-na mpopanawu' ntodea! Na'uli' -raka neo' mpobayari paja' hi Kaisar. Pai' na'uli' wo'o, Hi'a-mi Kristus, hadua magau'."
3Bilaṭus isteqsa-t s imeslayen-agi : D kečč i d agellid n wat Isṛail ? Sidna Ɛisa yerra-yas : Tenniḍ-t-id.
3Jadi', mepekune' Pilatus hi Yesus: "Ha Iko mpu'u-mi Magau' to Yahudi-e?" Na'uli' Yesus: "Wae mpu'u, hewa to nu'uli' tetu-e."
4Bilaṭus yenna i lmuqedmin imeqqranen d lɣaci : Ur s-d-ssukkseɣ acemma i wergaz-agi.
4Ngkai ree, na'uli' Pilatus hi imam pangkeni pai' hi ntodea: "Uma-kuna kuruai' sala' -na tau toii."
5Nutni țkemmilen qqaṛen : Yeskker ccwal ger lɣaci s wayen yesselmad ; yebda-d si tmurt n Jlili, yuɣal ɣer tmurt n Yahuda meṛṛa, tura yewweḍ-ed ɣer dagi.
5Tapi' rajojo lau-mi mpo'uli': "Na'ukei' ntodea hante tudui' -na, hobo' hi tana' to Yahudi. Lomo' -na hi Galilea-i, hiaa' wae lau rata-imi hi rehe'i."
6Bilaṭus, mi gesla bedren-d tamurt n Jlili, yesteqsa ɣef Sidna Ɛisa ma d ajlili i gella.
6Kana'epe-na Pilatus tohe'e, mepekune' -i: "Ha to Galilea-i?"
7Mi geẓra belli Sidna Ɛisa ajlili, n tmurt i ɣef yeḥkem Hiṛudus, iceggeɛ-as-t i Hiṛudus yellan ula d nețța di temdint n Lquds ussan-nni.
7Ratompoi': "Io', to Galilea-i-hawo." Mpo'epe toe, Pilatus mpohubui tauna mpokeni Yesus hilou hi Magau' Herodes, apa' Herodes toei topoparenta hi tana' Galilea. Pai' nto'u toe, hi Yerusalem wo'o-i-hawo Herodes.
8Hiṛudus ifṛeḥ aṭas mi geẓra Sidna Ɛisa, axaṭer acḥal segmi yebɣa a t-iẓer ɣef ddemma n wayen yesla fell-as. Yețmenni a t-iwali yexdem lbeṛhan,
8Goe' lia-imi Herodes mpohilo Yesus, apa' mahae-imi mpo'epe tauna mpotompo'wiwi-i, pai' doko' nahilo-i. Nasarumaka, Yesus mpobabehi tanda mekoncehi bona nahilo.
9isteqsa-t aṭas, lameɛna Sidna Ɛisa ur as-d-yerri acemma.
9Toe pai' wori' pompekunea' -na hi Yesus, aga Yesus uma winihi.
10Lmuqedmin imeqqranen akk-d lɛulama n ccariɛa yellan dinna țcetkayen fell-as s lɣecc.
10Imam pangkeni pai' guru agama ria wo'o-ra hi ree, karapo' -damo lolita-ra mpopakilu Yesus hi Herodes.
11Hiṛudus d lɛeskeṛ-is ḥeqṛen-t, stehzayen fell as, selsen-as yiwen ubeṛnus ifazen, imiren rran-t i Bilaṭus.
11Oti toe, Herodes hante tantara-na mpopo'ore' pai' mporuge' Yesus. Raheai-i hante pohea magau', pai' rakeni nculii' -i hilou hi Pilatus.
12Seg wass-nni, Bilaṭus d Hiṛudus uɣalen d imdukkal nutni yellan zik d iɛdawen.
12Hi eo tohe'e momekalompei' -ramo Herodes pai' Pilatus, hiaa' ri'ulu mosisala-ra.
13Imiren Bilaṭus yesnejmaɛ-ed lmuqedmin imeqqranen d lɛulama akk-d lɣaci,
13Ngkai ree, Pilatus mporumpu hawe'ea imam pangkeni pai' totu'a ngata hante ntodea,
14yenna-yasen : Tewwim-iyi-d argaz-agi, tennam d yeskker ccwal ger lɣaci ; atan steqsaɣ-t zdat-wen ur ufiɣ ara deg-s ayen akka s wayes i d-teccetkam fell as.
14pai' na'uli' -raka: "Tau toii nikeni tumai, ni'uli' mpopanawu' -i ntodea. Kuparesa' -imi hi nyanyoa-ni omea, aga uma ria kuruai' hanyalaa gau' -na to dada'a hewa to nipakilu-ki.
15Ula d Hiṛudus ur s-d yessukkes acemma imi i ɣ-t-id-yerra. Ihi argaz-agi ur yexdim ara ayen yuklalen lmut.
15Wae wo'o-hawo pomporata-na Herodes, apa' napoponculi' -imi hi aku'. Tau toii, uma-i mpobabehi ba napa-napa to masipato' rahuku' mate-ki.
16A s-fkeɣ tiɣṛit imiren a s-serrḥeɣ.
16Jadi', kuweba' -i-wadi pai' kubahaka-i." ((
17Mkul Tafaska n izimer n leslak Bilaṭus yețserriḥ-ed i yiwen umeḥbus.
17Pilatus mpo'uli' hewa toe, apa' biasa-na butu Eo Paskah kana nabahaka hadua tauna to ratarungku', bona mpo'ala' nono ntodea. Toe pai' na'uli': "Kuweba' -i-wadi pai' kubahaka-i."))
18Lɣaci meṛṛa țɛeggiḍen qqaṛen : Enɣ-it , tserḥeḍ-ed i Barabas !
18Mpo'epe toe, mogora-ramo ntodea mpo'uli': "Patehi-imi! Bahaka-kakai Barabas!"
19Barabas-agi yețwaḥbes ɣef ccwal i gexdem di temdint-nni akk ț-țemgeṛṭ i genɣa.
19Barabas toe ratarungku' sabana pe'ewa-na hi topoparenta hi rala ngata pai' topepatehi wo'o-i.
20Bilaṭus yebɣan a d-iserreḥ i Sidna Ɛisa ihḍeṛ-ed tikkelt nniḍen i lɣaci,
20Jadi', apa' Pilatus doko' mpobahaka Yesus, toe pai' mololita tena-i hi ntodea.
21lameɛna nutni țɛeggiḍen qqaṛen : Semmeṛ-it, semmeṛ-it ɣef wumidag.
21Aga rajojo lau-mi mogora, ra'uli': "Parika' -i! Parika' -i!"
22Bilaṭus inṭeq-ed tikkelt tis tlata, yenna-yasen : D acu n cceṛ i gexdem ? Ur ufiɣ ara deg-s ayen yuklalen lmut. Atan ihi a s-fkeɣ tiɣṛit, imiren a s-serrḥeɣ.
22Nakatolu-ngkanii Pilatus mpo'uli' -raka: "Hiaa' napa-mile sala' -nae? Uma ria kuruai' nau' hanyalaa sala' -na to masipato' rahuku' mate-ki. Kuweba' -i-wadi pai' kubahaka."
23Lameɛna nutni ḥeṛsen-t s leɛyaḍ qqaṛen : Semmeṛ-it ɣef lluḥ ! ?elben-t s leɛyaḍ-nsen
23Aga rahudukulei' lau-mi merapi' bona Yesus raparika'. Ka'omea-na medagi mpu'u-ramo.
24dɣa Bilaṭus yeqbel ayen i s-ssutren.
24Napomonoa' -mi Pilatus bona Yesus rahuku' mate, ntuku' pomperapia' -ra.
25Iserreḥ-as-d i umeḥbus-nni issekren ccwal yerna yenɣa tamgeṛṭ ; ma d Sidna Ɛisa yefka-yasen-t ad xedmen yis ayen bɣan.
25Pai' napomonoa' wo'o mpobahaka-raka tauna to raperapi', to ratarungku' sabana pe'ewa-na pai' pepatehi-na. Yesus ratonu hi tantara to Roma bona rapatehi ntuku' konoa-ra to Yahudi.
26Mi wwin Sidna Ɛisa, mmugren-d yiwen wergaz n temdint n Qiṛwan ițțusemman Semɛun, yuɣal-ed si lexla ; ḥettmen fell-as ad ibbib amidag-nni, ad iddu deffir Sidna Ɛisa.
26Ngkai ree, rakeni-imi Yesus hilou hi mali ngata, pai' hi lengko ohea hirua' -ra hante hadua tauna to rahanga' Simon to Kirene. Hi'a tohe'ei, lako' rata hi ngata. Tantara to Roma mpentoe Simon, rapewuku-i mpaha'a kaju parika' hilou dohe-ra mpotuku' Yesus.
27Aṭas n lɣaci i d-itebɛen deffir nsen, llant gar-asen tilawin kkatent deg idmaren-nsent, țrunt fell-as.
27Bula-na Yesus rakeni hilou hi mali ngata, wori' tauna to metuku'. Ria wo'o-ra ba hangkuja dua tobine to metuku'. Tobine toera mpokageoi' pai' mpotantangii' -i.
28Sidna Ɛisa yezzi-d ɣuṛ-sent yenna-yasent : A yessi-s n temdint n Lquds ur țrumt ara fell-i, țrumt ɣef yiman-nkunt d warraw-nkunt,
28Yesus mpewili' -ra pai' na'uli' -raka: "Ee tobine to Yerusalem, neo' -a nikageoi'. Agina woto-ni moto pai' ana' -ni nikageoi'.
29axaṭer atan a d-asen wussan i deg ara yinin : « ț-țiseɛdiyin tid ur nezmir ara a d-sɛunt dderya, ț-țiseɛdiyin tid ur d-nuriw ara, ur nessuṭeḍ ara.»
29Apa' rata mpai' tempo-na tauna mpo'uli': `Marasi' lau-ramo tobine to lalo, to uma hangkania mo'ana', pai' to uma hangkania mpentii' ana'!'
30Imiren imdanen ad bdun ad qqaṛen : ay idurar ɣlit-ed fell-aɣ, a tiɣaltin ffremt-aɣ.
30Nto'u toe mpai', tauna mpololitai bulu' hewa toi: `Duruhi-makai bulu'! Lulihi-makai watu!'
31Axaṭer ma xedmen annect-a i wesɣaṛ akken d azegzaw amek ara tedṛu d uquṛan ?
31Apa' ane Aku', to uma ria sala' -ku, rapohewa toe, peliu-liu-nami mpai' koi'."
32Wwin daɣen sin n yemcumen iwakken a ten-semmṛen akk-d Sidna Ɛisa.
32Nto'u Yesus rakeni hilou raparika' toe, ria wo'o rodua tau ntani' -na to rakeni hilou dohe-na bona rapatehi. To rodua toe, paka' to dada'a gau' -ra.
33Mi wwḍen ɣer yiwen wemkan ițțusemman « Iɣil Uqeṛṛuy», semmṛen Sidna Ɛisa ɣef lluḥ, nețța d sin-nni yembaṣiyen, yiwen ɣer tama-s tayeffust wayeḍ ɣer tama-s tazelmaṭ.
33Karata-ra hi po'ohaa' to rahanga' Bulu' Banga'woo', raparika' -imi Yesus. Pai' to rodua to dada'a gau' -ra toera, raparika' wo'o-ramo-rawo, hadua hi mali ka'ana-na hadua mali ki'ii-na.
34Dɣa Sidna Ɛisa yenṭeq-ed yenna : A Baba eɛfu-yasen imi ur ẓrin ara d acu i xeddmen. Iɛsekṛiwen-nni gren tasɣaṛt ad feṛqen gar-asen llebsa-ines.
34Yesus mosampaya, na'uli': "Tuama-ku, ampungi-ra-rawo, apa' uma ra'incai napa to rababehi." Tantara to mpoparika' Yesus mpotene' undi hewa pompenoa' -ra, ba hema-ra to mporata pohea-na.
35Lɣaci i gbedden dinna țfeṛṛiǧen ; lmuqedmin țmesxiṛen fell-as qqaṛen : Isellek wiyaḍ, ad isellek iman-is tura ma yella ț-țideț d Lmasiḥ i gextaṛ Ṛebbi.
35Wori' tauna tumai mokore hilau merono. Wae wo'o pangkeni to Yahudi mpopo'ore' -i, ra'uli': "Tau ntani' -na natulungi-ramo. Agina woto-na moto-pi natulungi, ane makono Kahi'a-na Magau' Topetolo' to napelihi Alata'ala-e!"
36Iɛsekṛiwen daɣen țmesxiṛen fell as, qeṛṛben ɣuṛ-es bɣan a s-sswen lxell,
36Tantara-tantara wo'o mpopo'ore' -i. Ramohui' -i pai' rapopo'inui-i anggur to mo'onco,
37qqaṛen-as : Ma d agellid n wat Isṛail i telliḍ, sellek iman-ik.
37pai' ra'uli': "Ane Magau' to Yahudi mpu'u-ko, wae-pi tulungi moto-mi-kowo woto-nu!"
38Ddmen-d daɣen yiwet n telwiḥt, semmṛen-ț sennig uqeṛṛuy-is, uran deg-s : « wagi d agellid n wat Isṛail ».
38Hi kaju parika' -na Yesus hi ntoto woo' -na ria ukia' hewa toi: TOI-MI MAGAU' TO YAHUDI.
39Yiwen seg seg imbaṣiyen-nni ițțusemmṛen ɣef lluḥ, ireggem Sidna Ɛisa, yeqqaṛ-as : Ma d Lmasiḥ i telliḍ sellek iman ik tsellkeḍ-aɣ ula d nukkni.
39Hadua todada'a to raparika' dohe-na Yesus, mpolibui' Yesus, na'uli': "Nu'uli' -kona Iko Magau' Topetolo' -e! Ane bongko wae, tulungi-mi woto-nu pai' kai' wo'o-kaiwo!"
40Lameɛna wayeḍ ilumm-it yenna yas : Ur tuggadeḍ ara Ṛebbi, kečč ițțusemmṛen am nețța ?
40Aga to hadua-i-hana mpotanee' doo-na, na'uli' -ki: "Ha uma-ko me'eka' -e? Uma-ko mengkoru hi Alata'ala-e? Rahuku' mate omea-ta toi-e.
41Nukni ma ḥekmen fell-aɣ d lḥeqq axaṭer nuklal lmut s wayen i nexdem ; lameɛna nețța ur yexdim acemma n wayen n diri.
41Aga huku' -ta kita' rodua, toto-na-tana ntuku' kadada'a gau' -ta. Hiaa' Hi'a-hana, uma ria sala' -na."
42Yezzi ɣer Sidna Ɛisa yenna-yas : A Ɛisa, mmekti-yi-d m'ara d-tas lḥekma n tgeldit-ik.
42Oti toe, pai' -i mpololitai Yesus, na'uli': "Yesus, kiwoi-a-kuwo, ane rata-poko mpai' jadi' Magau'!"
43Sidna Ɛisa yerra-yas : A k-iniɣ tideț, ass-agi aț-țiliḍ yid-i di lǧennet.
43Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Mpu'u ku'uli' -koko: eo toe mpai' lau, ria-ko dohe-ku hi Firdaus."
44Aț-țili d leǧwahi n tnac, yeɣli-d ṭṭlam ɣef tmurt meṛṛa armi d țlata n tmeddit.
44Tebua' -mi eo, muu-mule' uma-pi mehini eo. Hangaa mobengi-mi hobo' hi ngata toe, duu' rata jaa tolu.
45Leḥjab yellan deg umkan iqedsen di lǧameɛ, icerreg di tlemmast.
45Kain porini-olo' to tetoe hi rala Tomi Alata'ala, mobika' ntongo' jadi' rontau.
46Sidna Ɛisa iɛeggeḍ s ṣṣut ɛlayen : A Baba Ṛebbi, atan ṛṛuḥ-iw ger ifassen-ik. Mi genna imeslayen-agi, yeffeɣ-it ṛṛuḥ.
46Oti toe, me'au-imi Yesus napesukui mpo'uli': "Tuama-ku, hi rala pale-nu kutonu-mi kao' -ku!" Ka'oti-na mololita hewa toe, modupe' -mi inoha' -na.
47Lqebṭan mi geẓra ayen yedṛan yețweḥḥid Ṛebbi yenna : ?-țideț, amdan-agi d aḥeqqi.
47Kanahilo-na tadulako tantara napa to jadi' toe, mpo'une' Alata'ala-imi, na'uli': "Makono mpu'u-tawo! Hi'a he'e tauna to monoa'!"
48Lɣaci akk i gḥedṛen dinna, mi walan ayen yedṛan ḥeznen, uɣalen syenna kkaten deg idmaren-nsen.
48Hawe'ea tauna to morumpu merono, karahilo-na napa to jadi' toe, nculii' -ramo hilou hi tomi-ra, pai' halengko ohea mporera' -rera' hunamu-ra.
49Wid akk iḥemmlen Sidna Ɛisa qqimen deg lebɛid țmuqulen ayen yedṛan, llant gar-asen tilawin i d yeddan yid-es si tmurt n Jlili.
49Ane hawe'ea pome'inca-na Yesus hante tobine-tobine to mpotuku' -i ngkai Galilea, mokore molaa-ra mpohilo hawe'ea to jadi' toe.
50Yella yiwen wergaz ger lmuqedmin imeqqranen n usqamu n ccṛeɛ, isem-is Yusef, n taddart n Arimati n at Yahuda. Ur iqbil ṛṛay-nsen, ur iqbil lecɣal-nsen, d argaz n lɛali yerna d aḥeqqi, yețṛaǧu tageldit n Ṛebbi.
51Ria hadua tomane to rahanga' Yusuf to ngkai ngata Arimatea hi tana' Yudea. Yusuf toei, tauna to lompe' pai' monoa' ingku-na, pai' to mpopea wo'o tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'. Nau' -i hadua topohura hi Polibua' Bohe Agama to Yahudi, aga uma napokonoi hawa' pai' kabotu' -ra to mpo'uli' Yesus kana rapatehi.
52Iṛuḥ ɣer Bilaṭus yessuter-as lǧețța n Sidna Ɛisa.
52Yusuf toei hilou hi Gubernur Pilatus mperapi' woto-na Yesus.
53Iṣubb-it-id seg umidag, yețțel-it di lekfen, yessers-it deg uẓekka yeɣzan deg wezṛu anda ur yemḍil ula d yiwen.
53Napopana'u-mi woto Yesus ngkai kaju parika' -na, naputu' hante kain to bula, pai' napopoturu hi rala daeo' to ralonga' hi panapa bulu'. Daeo' toe bo'u-pidi, ko'ia hangkania rapotanai.
54Ass-nni d ass n lǧemɛa i deg țheggin lɣaci iman-nsen i wass n ssebt yellan d ass n westeɛfu.
54Eo toe, eo pomporodoa, pai' ntuku' ada to Yahudi ntepu'u ncimonou' toe rapalii' mobago, apa' ntepu'u-mi eo pepuea'.
55Tilawin-nni i d-yeddan d Sidna Ɛisa si tmurt n Jlili, ddant d Yusef ɣer uẓekka, walant amek i ssersen lǧețța-s.
55Toe pai' tobine to mpodohei Yesus ngkai Galilea mpotuku' Yusuf hilou hi daeo' toe. Rahilo beiwa woto Yesus ratu'u hi rala daeo'.
56Syenna uɣalent ɣer yexxamen nsent iwakken ad heggint leɛṭeṛ d wayen xeddmen i lmegtin, i lǧețța n Sidna Ɛisa. Azekka-nni n ssebt, steɛfant akken i d-tenna ccariɛa.
56Oti toe, nculii' -ramo hilou hi ngata, mporodo rampa-rampa hante lana honga bona ragelai' -ki woto Yesus. Oti toe, hi eo pepuea' rapento'oi-mi mobago ntuku' Atura Musa.