1Mi d- yuɣal Sidna Ɛisa seg wasif n Urdun, Ṛṛuḥ iqedsen yewwi-t ɣer unezṛuf.
1Pe'ongko' -na Yesus ngkai ue Yordan, Inoha' Tomoroli' mpokuasai-i pai' mpakeni-i hilou hi papada to wao'.
2Ṛebɛin wussan ur yečči, Cciṭan yețjeṛṛib deg-s. Mi ɛeddan wussan-nni, yuɣal illuẓ.
2Mo'oha' -i hi ria opo' mpulu' bengi, pai' -i nasori Magau' Anudaa'. Kahae-na toe, uma ria hanyalaa to nakoni'. Timpaliu opo' mpulu' bengi toe, mo'oro' -imi.
3Cciṭan yenna-yas : Ma d Mmi-s n Ṛebbi i telliḍ, ini-yas i wedɣaɣ-agi a d-yuɣal d aɣṛum.
3Na'uli' Magau' Anudaa' mpo'uli' -ki Yesus: "Ane Ana' Alata'ala mpu'u-ko, wae-pi hubui watu toe mewali pongkoni'!"
4Sidna Ɛisa yerra-yas : Yura di tektabt iqedsen : amdan ur yețɛic ara s weɣṛum kan meɛna s mkul awal i d-ițțasen s ɣuṛ Sidi Ṛebbi.
4Natompoi' Yesus: "Hi rala Buku Tomoroli' te'uki' hewa toi: `Manusia' uma tuwu' ngkai pongkoni' -wadi.'"
5Yuɣal Cciṭan yewwi-t ɣer yiwen wemkan eɛlayen, deg yiwet n teswiɛt yesken-as-ed akk tigeldiwin n ddunit,
5Oti toe, Magau' Anudaa' mpokeni-i hilou hi kalangkoa-na. Hampinisi mata-wadi napopohiloi-i hawe'ea kamagaua' hi dunia',
6yenna-yas : Ad a k-d-fkeɣ lḥekma d ccan n ddewlat-agi meṛṛa, axaṭer țțunefkent iyi-d. Zemreɣ a tent-fkeɣ i win i yi-ihwan ;
6pai' na'uli' -ki: "Kuasa mpoparentai hawe'ea kamagaua' toera lau pai' hawe'ea ka'uaa' -na, kuwai' -koko Iko omea-mi mpai', apa' aku' omea pue' -na, pai' ma'ala kupewai' hi hema konoa-ku.
7ma tseǧǧdeḍ zdat-i ad uɣalent akk d ayla-k.
7Jadi', ane mepue' -ko hi aku', kuwai' -koko Iko omea-mi toe lau."
8Sidna Ɛisa yerra-yas : Yura : Anagar Sidi Ṛebbi Illu-inek ara tɛebdeḍ, i nețța kan iwumi ara tseǧǧdeḍ.
8Natompoi' Yesus: "Hi rala Buku Tomoroli' te'uki' hewa toi: `Kana mepue' -ta hi Pue' -ta, Pue' Ala. Muntu' Hi'a-wadi to natao tapengkorui.'"
9Cciṭan yewwi-t daɣen ɣer temdint n Lquds, yessers-it ɣef yixef n lǧameɛ iqedsen, yenna-yas : Ma d Mmi-s n Ṛebbi i telliḍ, ḍeggeṛ iman-ik d akessar,
9Oti toe, Magau' Anudaa' mpopakeni-i hilou hi Yerusalem, napopokore-i hi lolo wumu Tomi Alata'ala, pai' na'uli' -ki: "Ane Ana' Alata'ala mpu'u-ko, mengkanawu' -ko pe' ngkai rei!
10axaṭer yura : Ad yefk lameṛ i lmalayekkat-is iwakken ad ḥarbent fell-ak,
10Uma-ko mpai' moapa, apa' ria te'uki' hi rala Buku Tomoroli': `Pue' Ala mpohubui mala'eka-na mpetalawai' -ko, bona neo' -ko silaka.
11yerna a k-awint ger ifassen-nsent, ad ḥadrent iḍaṛṛen-ik ɣef wedɣaɣ.
11Rahorongko-ko, bona witi' -nu uma dungku hi watu.'"
12Sidna Ɛisa yerra-yas : Yura daɣen : Ur țjeṛṛib ara Sidi Ṛebbi, Illu-inek.
12Natompoi' Yesus: "Te'uki' wo'o hewa toi: `Neo' tasori Pue' -ta, Pue' Ala.'"
13Mi i t-ijeṛṛeb s waṭas n tḥila ur s-yufi ara abrid, Iblis yeṭṭaxeṛ fell-as alamma ț-țikkelt nniḍen.
13Ka'oti-na Magau' Anudaa' mposori Yesus hante hawe'ea pesori toe, malai-imi mpopea loga to lompe'.
14Sidna Ɛisa yuɣal ɣer tmurt n Jlili yeččuṛ ț-țazmert n Ṛṛuḥ iqedsen, slan yis di mkul tama n tmurt-agi.
14Oti toe, Yesus nakuasai Inoha' Tomoroli', pai' -i nculii' hilou hi tana' Galilea. Hi humalili' Galilea, molele-mi kareba to mpo'uli' napa to nababehi.
15Ikeččem ɣer leǧwameɛ n wat Isṛail yesselmad, imdanen meṛṛa țcekkiṛen-t.
15Metudui' -i hi tomi-tomi posampayaa to Yahudi, pai' hawe'ea tauna mpo'une' -i.
16Iṛuḥ ɣer taddart n Naṣaret anda yețțuṛebba ; akken innum, ikcem ɣer lǧameɛ deg wass n westeɛfu.
16Hilou-imi Yesus hi Nazaret, ngata kabohea-na. Pai' hewa kabiasaa-na, mesua' -imi hi tomi posampayaa hi Eo Sabat, eo pepuea' -ra to Yahudi. Mokore-imi bona mpobasa Buku Tomoroli'.
17Mi gekker a d-iɣeṛ, fkan-as-d taktabt n nnbi Iceɛya, yeldi-ț, yufa amkan anda yura :
17Ratonu-ki sura nabi Yesaya. Napali' duu' -na mporua' lolita tohe'i:
18 Ṛṛuḥ n Sidi Ṛebbi yers-ed fell-i, axaṭer yextaṛ-iyi iwakken ad beccṛeɣ lexbaṛ n lxiṛ i yimeɣban, ad beccṛeɣ i yimeḥbas tilelli, iwakken a d-rreɣ iẓri i yiderɣalen , a d kkseɣ lḥif ɣef wid ițwaḍelmen,
18"Inoha' Pue' Ala hompo hi Aku', apa' nawati' -ama mpokeni Kareba Lompe' hi tauna to mpe'ahii' tuwu' -ra. Nasuro-a mpo'uli' -raka to ratawani: `Tebahaka-mokoi!' Nasuro-a mpo'uli' -raka towero: `Pehilo-mokoi!' Nahubui-a mpobahaka-ra to rapobatua.
19 ad beccṛeɣ ɣef wuseggas i deg ara d-issers Sidi Ṛebbi ṛṛeḥma ines .
19Nahubui-a mpopalele kareba-na, karata-nami tempo-na Pue' mpopohiloi ahi' -na hi ntodea-na."
20Ijmeɛ taktabt-nni, yerra-ț i uqeddac, imiren yeqqim. Wid akk yellan di lǧameɛ ččan-t s wallen.
20Ka'oti-na nabasa toe we'i, nalulu nculii' -mi sura toe, natonu-ki pue' bago, pai' -i mohura bona metudui'. Hawe'ea tauna to hi rala tomi posampayaa toe mpodulu mponaa-i doko' mpo'epe lolita-na.
21Dɣa yenna-yasen : Ayen i wen-d-ɣṛiɣ akka, atan yedṛa-d gar-awen ass-agi !
21Na'uli' -miraka: "Eo toe lau, madupa' -mi lolita Buku Tomoroli' toe, nto'u kani'epe-na kubasa we'i."
22Wehmen atas, tɛeǧǧben deg yimeslayen i d-ițeffɣen seg yimi-s, qqaṛen : Amek ? Mačči d mmi-s n Yusef wagi ?
22Konce omea-ramo to mpo'epe-i, ra'uli': "Lompe' lia pololita-na! Uma mowo kanoto-na! Hiaa' bo ana' Yusuf-i-wadi-hawo."
23Dɣa yenna-yasen : ?riɣ belli a yi-d-tinim lemtel-agi : « A ṭṭbib sseḥlu iman-ik,» neɣ « xdem dagi di tmurt-ik ayen i nesla txedmeḍ-t di temdint n Kafernaḥum.»
23Ngkai ree, na'uli' mpo'uli' -raka: "Bate ria-koi mpai' to mpo'uli' -ka walatu tohe'i: `Ee dokter, paka'uri' moto-mi-kowo woto-nu! Ane bongko nabi mpu'u-ko, anu mekoncehi to ki'epe nubabehi hi Kapernaum, babehi wo'o hi rehe'i hi ngata-nu moto.'"
24Yenna-yasen daɣen : S tideț a wen-iniɣ : ulac nnbi yețwaqeblen di tmurt-is.
24Na'uli' tena-raka Yesus: "Mpu'u ku'uli' -kokoi, uma ria nabi to rabila' hi ngata-na moto.
25A wen-iniɣ tideț : Di zzman n nnbi Ilyas, tlata yiseggasen d wezgen ur d-tewwit lehwa dɣa yeɣli-d laẓ d ameqqran ɣef tmurt meṛṛa. Deg wussan-nni, aṭas n tuǧǧal i gellan di tmurt n wat Isṛail.
25Makono mpu'u lolita-ku toi: napa to jadi' tempo toi, bate hewa to jadi' hi tempo-na nabi Elia owi. Nto'u toe, tolu mpae ono mula hangaa mara eo, alaa-na rata oro' bohe hi hawe'ea ngata. Wori' moto tobine tobalu hi tana' Israel to mpe'ahii' tuwu' -ra nto'u toe.
26?as akken, Sidi Ṛebbi ur iceggeɛ ara nnbi Ilyas ɣer yiwet deg-sent, anagar ɣ er yiwet n taǧǧalt yellan di taddart n ?urfat di tmurt n Sidun .
26Tapi' Pue' Ala uma mpohubui Elia mpotulungi haduaa ngkai tobalu toera. To nahubui-ki hilou hi ngata Sarfat, mpotulungi hadua tobine tobalu to Sidon, bela-i-hana to Israel.
27Llan daɣen aṭas n wid ihelken lbeṛs di tmurt n wat Isṛail di zzman n nnbi Ilyaceɛ , meɛna ula d yiwen deg-sen ur iḥli anagar Neɛman n tmurt n Surya.
27Wae wo'o nto'u nabi Elisa owi, wori' moto topohaki' poko' hi tana' Israel. Aga uma-ra haduaa to napaka'uri' nabi Elisa. Muntu' Naaman, tauna to Siria."
28Mi slan imeslayen-agi, lɣaci meṛṛa yellan di lǧameɛ yenɣa-ten lɣecc.
28Mpo'epe lolita-na Yesus toe we'i, moroe lia-ramo hawe'ea tauna to hi rala tomi posampayaa.
29Kkren ɣuṛ-es, ssufɣen-t si taddart, ssawḍen-t armi d ixef n wedrar i ɣef tebna taddart-nsen iwakken a t-ssegrirben d akessar ;
29Pokore-rami mpopalai-i hilou hi mali ngata, pai' rakeni hilou hi bingke-na, apa' ngata-ra hi lolo bulu'. Patuju-ra ke mpotulaka-i hi bingke-na bona mate-i.
30lameɛna nețța iɛedda gar-asen, iṛuḥ.
30Ntaa' we'i, Yesus mako' mpe'olo' tauna to wori', pai' nculi' palai-nami.
31Sidna Ɛisa iṣubb ɣer tamdint n Kafernaḥum, illan n at Jlili, anda yesselmad lɣaci deg wass n westeɛfu.
31Oti toe, Yesus hilou hi ngata Kapernaum hi tana' Galilea. Karata-na hi ree, metudui' wo'o-i hi tomi posampayaa hi Eo Sabat.
32Imdanen wehmen aṭas deg wuselmed-ines axaṭer imeslayen-is sɛan tissas.
32Konce-ramo tauna to mpo'epe tudui' -na, apa' mololita-i hewa tauna to mokuasa.
33Di lǧameɛ, yella yiwen wergaz izdeɣ-it uṛuḥani, iɛeggeḍ s lǧehd n taɣect-is :
33Ria wo'o hi ree hadua tauna to napesuai' seta to dada'a lia. Mejeu' -imi na'uli':
34D acu i tebɣiḍ ɣuṛ-nneɣ a Ɛisa Anaṣari ? Tusiḍ-ed iwakken ad aɣ tesnegreḍ ? ?riɣ d acu-k , kečč d Imqeddes n Ṛebbi !
34"Ee Yesus to Nazaret� Doko' nupopai-dakaie? Ba doko' nuropuhi-dakaie? Ku'inca moto-kole, ka'Iko-na Suro to moroli' ngkai Alata'ala-e."
35Sidna Ɛisa yenṭeq ɣuṛ-es yenna-yas : Ssusem ! Effeɣ seg wergaz-agi ! Aṛuḥani iḍeggeṛ argaz-nni ɣer lqaɛa di tlemmast-nsen, dɣa iffeɣ seg-s mbla ma iḍuṛṛ-it.
35Yesus mpo'uli' -ki seta toei: "Ngkaba'i-ko! Palai-ko ngkai tauna tetui!" Seta to mpesuai' tau toei mpodungka-i hi laintongo' ntodea, pai' -i malai, aga uma-i napopai-pai.
36Lɣaci ikcem-iten akk lxuf, qqaṛen wway gar-asen : D acu-ten yimeslayen-agi ? Yesɛa tazmert s wayes iḥekkem ula ɣef leǧnun ! Akken kan ara sen-yefk lameṛ ad ffɣen !
36Konce omea-ramo tauna to mpohilo, pai' momepololitai-ramo, ra'uli': "Uma mowo kabaraka' lolita-nae'! Napake' kuasa-na mpopalai anudaa', malai mpu'u-ramo-rana."
37Di yal tama n tmurt slan s lexbaṛ n Sidna Ɛisa.
37Ngkai ree, molele-mi kareba hiapa-apa hi tana' Galilea, to mpo'uli' napa to nababehi Yesus.
38Iffeɣ-ed si lǧameɛ, yerra ɣer wexxam n Semɛun. Yuɣ lḥal taḍeggalt n Semɛun tuɣ-iț tawla ț-țameqqrant, ḥellelen Sidna Ɛisa iwakken a ț-yesseḥlu.
38Oti toe, malai-imi Yesus ngkai rala tomi posampayaa, hilou hi tomi Simon. Nto'u toe, piniana-na Simon tobine ngkelengi' gaga. Jadi' merapi' -ra hi Yesus bona natulungi-i-hawo.
39Yekna ɣuṛ-es, yumeṛ i tawla aț-țeffeɣ seg-s, dɣa teffeɣ-iț ; imiren kan tekker teqdec-asen-d.
39Lou-imi Yesus mokore hi ncori poturua-na, pai' na'uli': "Palai-ko haki'!" Ncaliu mo'uri' -imi, pai' memata-i mpolayani-ra.
40Tameddit mi geɣli yiṭij, kra n win yesɛan amuḍin n mkul aṭan, yewwi-yas-t-id. Mkul win i ɣef yessers afus-is yeḥla ! Yesseḥla-ten meṛṛa !
40Limpa-mi eo, wori' tauna tumai hi Yesus, mpokeni hawe'ea ompi' -ra to peda' hante wori' nyala haki' -ra. Naganga-ra butu dua-na pai' napaka'uri' -ra.
41Llan daɣen leǧnun i d-ițeffɣen seg waṭas n yemdanen, țɛeggiḍen qqaṛen : « Kečč d Mmi-s n Ṛebbi ! » Lameɛna Sidna Ɛisa ițɛeggiḍ fell- asen, ur ten-ițțaga ara a d-hedṛen, axaṭer nutni ẓran d nețța i d Lmasiḥ.
41Pai' wori' wo'o seta napopalai ngkai tauna to rapesuai'. Seta to napopalai toera, kaka'au-au-ra, ra'uli': "Iko-mi Ana' Alata'ala!" Aga natagi mpu'u-ra bona neo' -ra mololita, apa' ra'inca Kahi'a-na Magau' Topetolo'.
42Mi guli wass, iffeɣ si temdint, yerra ɣer yiwen wemkan yexlan. Aṭas n lɣaci ṛuḥen țqelliben fell-as. Mi t-ufan, ḥellelen-t iwakken ad yeqqim ɣuṛ-sen, ur ițṛuḥu ara.
42Kamepulo-na, malai-imi Yesus ngkai ngata toe, hilou hi kawaoa' -na. Wori' tauna mpali' -i, duu' -na rarua' -i. Merapi' -ra bona neo' -ipi mpalahii-ra.
43Lameɛna nețța yenna-yasen : Ilaq-iyi ad ṛuḥeɣ ad beccṛeɣ lexbaṛ n lxiṛ n tgeldit n Ṛebbi i temdinin nniḍen ! ?ef wayagi i d țțuceggɛeɣ !
43Tapi' na'uli' mpo'uli' -raka: "Kana hilou wo'o-a hi ngata-ngata ntani' -na, mpoparata-raka kareba lompe' to mpo'uli' neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'. Apa' toe-mi patuju-na Alata'ala mposuro-a tumai."
44Imiren iṛuḥ ițbecciṛ di leǧwameɛ n tmurt n Yahuda.
44Ngkai ree, Yesus hilou mpokeni Lolita Pue' hi tomi posampayaa hobo' hi tana' Yudea.