1Yiwen wass, Sidna Ɛisa yella ɣef rrif n lebḥeṛ n Jiniṣaret. Lɣaci meṛṛa zzin-as-d, mčuččaɛen-d akken ad slen i wawal n Ṛebbi.
1Hangkani, bula-na Yesus mokore hi wiwi' rano Genesaret, wori' tauna mome'upi' doko' mpo'epe Lolita Alata'ala.
2Iwala snat n teflukin rrif n lebḥeṛ, iḥewwaten rsen-d iwakken ad ssirden icebbaken nsen.
2Mpohilo-i romeha' sakaya hi wiwi' rano. Nto'u toe, topebau' mencore ngkai sakaya-ra hilou hi role-na mpobohoi' jala' -ra.
3Sidna Ɛisa yuli ɣer yiwet si teflukin-nni, tin yellan n Semɛun, yenna-yas ad ibɛed acemma ɣef rrif. Yeqqim , yebda yesselmad-ed lɣaci syenna.
3Hilou-imi Yesus mpohawi' sakaya to hameha', sakaya-na Simon, pai' naperapi' bona Simon mpotoko sakaya ngkai wiwi' rano hangkedi'. Oti toe, pai' mohura-imi hi rala sakaya mpotudui' ntodea.
4Mi gfukk aselmed yenna i Semɛun : Sbeɛdet taflukt ɣer wemkan lqayen, tḍeggṛem icebbaken-nwen aț-țṣeggdem.
4Kahudu-na metudui', na'uli' mpo'uli' -ki Simon: "Toko tena hilou hi kanalaa-na, pai' tene' jala' -ni bona mporata-koi bau'."
5Semɛun yenna-yas : A Sidi, iḍ kamel nukni d aṣeggeḍ ur d-neṭṭif acemma ; lameɛna ɣef wawal-ik a nexdem akken i d-tenniḍ, a nḍeggeṛ icebbaken.
5Na'uli' Simon: "Guru, hamengia-makai ngone mobago, aga uma hama'aa ihi' jala' -kai. Aga nau' wae, kutene' moto, lawi' nuhubui-kai."
6Mi xedmen akken i sen-yenna Sidna Ɛisa, ṭṭfen-d aṭas n iselman ( lḥut ), armi qṛib ad qeṛsen icebbaken nsen.
6Ngkai ree, karatene' -na jala' -ra, wori' mpu'u-mi bau' to mesua' hi rala-na, alaa-na ntepu'u morenta-mi jala' -ra.
7Ssawalen, țwehhin i yemdukkal nsen yellan di teflukt nniḍen a d-asen a ten-ɛiwnen. Mi d-usan, ččuṛen snat-nni n teflukin armi qṛib ad ɣeṛqent.
7Mekawe-ra hi doo-ra to hi rala sakaya kahameha' -na bona tumai mengawa'. Tumai mpu'u-ramo-rawo pai' ra'ihii' -mi sakaya romehaa', duu' -na neo' matala nakeni katomo-na.
8Semɛun-Buṭrus, mi gwala ayagi, yuɣal ɣef tgecrar zdat Sidna Ɛisa, yenna-yas : Beɛɛed fell-i a Sidi axaṭer d amednub i lliɣ.
8Kanahilo-na Simon Petrus kabaraka' -na Yesus toe, powingkotu' -nami hi nyanyoa-na, na'uli': "Neo' -apa numohui', Pue'! Apa' aku' toi tauna topojeko'."
9Ikcem-it lxuf nețța d wid yellan yid-es, dehcen imi i d-ṭṭfen annect-nni n yiselman.
9Simon mololita hewa toe, apa' hi'a pai' hawe'ea doo-na wilingkoroa mpohilo kawori' bau' to nawoko' jala' -ra.
10Ula d Yeɛqub akk-d Yuḥenna, arraw n Zabadi yellan d imdukkal n Semɛun wehmen. Sidna Ɛisa yenṭeq ɣer Semɛun yenna-yas : Ur țțagad ara, sya d asawen mačči d iselman ara d-țṣeggideḍ, meɛna d imdanen.
10Wilingkoroa wo'o-ra-rawo Yakobus pai' Yohanes, rodua ana' Zebedeus to mobago dohe Simon. Ngkai ree, na'uli' Yesus mpo'uli' -ki Simon: "Neo' me'eka'. Ntepu'u wae lau, uma-poko mebau'. Kuwai' -moko pobago to bo'u: mpotudui' tauna jadi' topetuku' -ku."
11Imiren rran-d tiflukin-nsen ɣer rrif, ǧǧan kullec dinna, ddan d Sidna Ɛisa.
11Oti toe, radii' sakaya-ra hi role-na, rapalahii omea-mi, pai' mpotuku' Yesus-ramo.
12Mi gella Sidna Ɛisa deg yiwet n taddart n at Jlili, yusa-d yiwen wergaz ihelken lbeṛs, mi gwala Sidna Ɛisa, yuzzel ɣuṛ-es yeɣli ɣer iḍaṛṛen-is, yenna-yas : A Sidi, ma tebɣiḍ, tzemreḍ a yi-tesseḥluḍ.
12Hangkani, bula-na Yesus hi rala ngata, rata hadua tauna to mohaki' poko' hobo' woto-na. Kampohilo-na Yesus, powingkotu' -nami, lio-na dungku hi tana'. Merapi' -i hi Yesus, na'uli': "Pue', ane ma'ala, paka'uri' -a-kuwo!"
13Sidna Ɛisa issers afus-is fell-as, yenna-yas : Bɣiɣ ! Ili-k teḥliḍ ! Imiren kan, argaz-nni ikkes-as lbeṛs, yeṣfa weglim-is.
13Yesus mpojama-i pai' na'uli' -ki: "Ma'ala moto. Kupaka'uri' -moko!" Hampinisi mata, mo'uri' -imi.
14Sidna Ɛisa iweṣṣa-t ur iqqaṛ i yiwen ayen yedṛan yid-es. Yenna-yas : Ṛuḥ ɣer lmuqeddem a k-iwali, tefkeḍ lweɛda ɣef ṣeffu-inek, akken yura di ccariɛa n Musa. Lweɛda-nni a sen-tili d țbut ɣef ḥellu-inek.
14Oti toe, Yesus mpotagi-i, na'uli': "Neo' nulolita to jadi' tohe'i hi hema-hema. Hilou-moko ulu mpopehuwu woto-nu hi imam, bona nahilo kamo'uri' -numi, pai' keni pepue' -nu ntuku' parenta to na'uki' Musa, bona monoa' hi hawe'ea tauna kamo'uri' -nu mpu'u-mi."
15Simmal ițwassen Sidna Ɛisa, simmal țnejmaɛen-d ɣuṛ-es lɣaci iwakken ad slen i wawal-is yerna a ten-isseḥlu si lehlakat-nsen ;
15Ntaa' molele lau-midi kareba-na hiapa-apa-e, alaa-na mo'iko tauna mpotuku' Yesus doko' mpo'epe lolita-na pai' mpopepaka'uri'.
16meɛna nețța iṭeṛṛif iman-is, ițṛuḥu ɣer yimukan yexlan iwakken ad iẓẓall.
16Tapi' Yesus biasa hilou hi kawaoa' -na pai' mosampaya.
17Yiwen wass Sidna Ɛisa yella yesselmad. Llan dinna ifariziyen d lɛulama n ccariɛa, usan-d si tuddar n at Jlili, n at Yahuda akk ț-țemdint n Lquds, qqimen smeḥsisen-as. Tazmert n Sidi Ṛebbi yellan yid-es tesseḥlay imuḍan.
17Rala-na ha'eo nto'u Yesus metudui', ria ba hangkuja dua to Parisi pai' guru agama mohura hi ree. Ria-ra ngkai ngata-ngata hi tana' Galilea, Yudea, pai' ngkai ngata Yerusalem wo'o. Baraka' ngkai Pue' Ala ria hi Yesus bona mepaka'uri'.
18Atnaya kra n yemdanen wwin-d yiwen wukrif akken deg wusu-ines. ?qelliben amek ara t-skecmen iwakken a t-ssersen zdat Sidna Ɛisa.
18Nto'u toe, tumai-ra ba hangkuja tauna mpokowa' hadua topungku to turu hi rala pokowaa'. Rapali' ohea-ra mesua' hi tomi doko' mpokeni doo-ra hi Yesus.
19Imi aṭas n lɣaci i gellan, ur ufin ara ansi ara t-sɛeddin ; ulin ɣef ssqef, kksen kra n iqermuden, ṣubben-t-id s wusu-ines ɣer tlemmast n lɣaci, zdat Sidna Ɛisa.
19Aga uma-ra teliu mesua', apa' bihi' rahi tauna. Toe pai' ngkahe' tuka' -ramo mpokeni doo-ra hilou hi lolo tomi, rahungka' ata' pai' ra'ulu-i ntali pokowaa' -na hilou hi nyanyoa Yesus hi laintongo' ntodea.
20Mi gwala liman-nsen, yenna i umuḍin-nni : Ay argaz, țwaɛeffan-ak ddnubat ik !
20Kanahilo-na Yesus kabohe pepangala' -ra, na'uli' -mi hi topungku toei: "Ompi', te'ampungi-mi jeko' -nu."
21Lɛulama akk-d ifariziyen bdan țxemmimen qqaṛen : Amek yezmer a d-yini imeslayen agi ? Wagi d lekfeṛ ! Anwa i gzemren ad iɛfu ddnubat anagar Sidi Ṛebbi ?
21Mololita-ramo guru agama pai' to Parisi toera hi rala nono-ra, ra'uli': "Hema rahi-idi tauna toei mai, pai' daho' -i mpo'uli' hibalia tuwu' -na hante Alata'ala-e? Uma ria haduaa to ma'ala mpo'ampungi jeko', muntu' Alata'ala-wadi."
22Sidna Ɛisa yeẓran ayen i țxemmimen, yenna-yasen : Acuɣeṛ tețxemmimem akka deg ulawen-nwen ?
22Na'inca moto Yesus napa to hi rala nono-ra. Toe pai' na'uli' -raka: "Napa pai' nipekiri hewa tetu-e?
23D acu i gsehlen a s-t-iniɣ ? « ?waɛeffan-ak ddnubat-ik» neɣ « ekker telḥuḍ ? »
23Aku' Ana' Manusia', ria mpu'u kuasa-ku hi dunia' mpo'ampungi jeko'. Tapi' ane ku'uli' -ki topungku toei mai: `Te'ampungi-mi jeko' -nu,' uma ni'incai ba te'ampungi mpu'u-di jeko' -nae ba uma-di. Aga ane ku'uli': `Memata pai' mako' -moko,' nihilo mpai' kadupa' -na ba ka'uma-na.
24Ilaq-awen aț-țeẓrem belli Mmi-s n bunadem yesɛa tazmert ad yeɛfu ddnubat di ddunit-agi ! Yezzi ɣer wukrif-nni, yenna-yas : Kker ddem usu-inek tuɣaleḍ ɣer wexxam-ik !
24Jadi', kupopohiloi-koi karia-na kuasa-ku mpo'ampungi jeko'." Ngkai ree, kamewili' -na hi topungku toei, na'uli' -ki: "Ku'uli' -koko, memata-moko, ongko' -mi pokowaa' -nu, pai' nculii' -moko."
25Imiren kan ukrif-nni yekker zdat-sen, yeddem usu i deg yeḍleq, yuɣal ɣer wexxam-is, ițḥemmid Sidi Ṛebbi.
25Pemata-na mpu'u-mi topungku toei, rasabii' tauna to wori', na'ongko' poturua-na, pai' -i nculii' hilou hi tomi-na. Pai' hi lengko ohea ntora mpo'une' Alata'ala-imi.
26Wehmen meṛṛa lɣaci, țḥemmiden Sidi Ṛebbi, ikcem-iten lxuf qqaṛen : Ass-agi neẓra ayen werǧin neẓri !
26Konce lia hawe'ea tauna mpohilo tohe'e, pai' -ra mpo'une' Alata'ala. Hante mogalo me'eka' wo'o-ra, ra'uli': "Uma mowo kajadia' to tahilo eo toe we'i lau!"
27Mi geffeɣ Sidna Ɛisa, iwala yiwen umekkas isem-is Lewwi yeqqim di texxamt anda țxelliṣen tabzert ( leɣṛama ), iqeṛṛeb ɣuṛ-es yenna-yas : Ddu yid-i.
27Oti toe, malai-imi Yesus, pai' hi lengko ohea mpohilo-i hadua topesingara' paja' bula-na mohura hi kantoro' -na, hanga' -na Lewi. Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Tuku' -ama."
28Lewwi yekker, yeǧǧa kullec yedda yid-es.
28Pokore-nami mpalahii omea, pai' -i mpotuku' Yesus.
29Lewwi yeɛṛeḍ Sidna Ɛisa ɣer wexxam-is, ihegga-yas imensi. Aṭas n yimekkasen d yemdanen nniḍen i geqqimen yid-sen ad ččen.
29Lewi mpobabehi karamea bohe hi tomi-na, mpotorata Yesus. Wori' wo'o topesingara' paja' pai' tau ntani' -na rakio' ngkoni' dohe-ra.
30Ifariziyen d lɛulama n ukabar-nsen iɣaḍ-iten lḥal, nnan i yinelmaden is : Acuɣeṛ i tețțem, tessem akk-d imekkasen imakaren d imednuben ?
30Mpohilo toe, ba hangkuja dua pangkeni agama pai' guru agama to mpotuku' tudui' Parisi, ntora ngkunuti. Ra'uli' mpo'uli' -raka ana'guru-na Yesus: "Napa pai' ngkoni' pai' nginu-ko-koina hangkaa-ngkania hante topesingara' paja' pai' topojeko' -e?"
31Sidna Ɛisa yerra-yasen : Mačči d wid iṣeḥḥan i geḥwaǧen ṭṭbib, i t-iḥwaǧen d imuḍan.
31Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Tauna to uma peda', uma mingki' rapokulii'. Tauna to peda' -wadi-hawo to paraluu rapokulii'.
32Ur d-usiɣ ara ad ssiwleɣ i iḥeqqiyen, usiɣ-ed ɣer yimednuben iwakken a d-uɣalen ɣer webrid.
32Uma-a tumai mpokio' -ra to monoa' ingku-ra. Katumai-ku toi-le, mpokio' topojeko' -a bona medea-ra ngkai jeko' -ra."
33Nnan-as daɣen : Inelmaden n Yeḥya d wid n ifariziyen țțuẓummen acḥal d abrid yerna țẓallan, ma d inelmaden-ik tețțen tessen.
33Nto'u toe, ria to mpo'uli' -ki Yesus: "Topetuku' -na Yohanes Topeniu', jau-ra-hana mopuasa' pai' mosampaya. Wae wo'o topetuku' -ra to Parisi. Hiaa' topetuku' -nu Iko-kona, ngkoni' pai' nginu oa' -ra-wadi. Napa pai' uma-ra mopuasa' -e?"
34Sidna Ɛisa yenna yasen : Eɛni tzemrem a sen-tinim i yinebgawen n yesli ad uẓummen ass n tmeɣṛa ? Ur tezmirem ara !
34Yesus mpotompoi' -ra hante lolita rapa' toi, na'uli': "Tauna hi posusaa' poncamokoa, ha mopuasa' -ra-rana bula-ra mpo'emai' topemua'? Uma-hawo.
35Ad asen wussan i deg ara sen-ițwakkes yesli, ass-nni ad uẓummen.
35Tapi' rata mpai' tempo-na, topemua' ra'ala' ngkai laintongo' -ra. Nto'u toe-damo, pai' lako' mopuasa' -rada."
36Yerna-yasen-d lemtel-agi : Yiwen ur d-itekkes tafaweț si llebsa tajdiṭ iwakken a ț-ixiḍ ɣef llebsa taqdimt , neɣ m'ulac llebsa-nni tajdiṭ aț-țcerreg ; tafaweț-nni tajdiṭ ur d-țezgay ara ɣef llebsa-nni taqdimt.
36Oti toe, Yesus mpo'uli' lolita rapa' toi, na'uli' -raka: "Uma ria tauna to mpotai' hanceu' pontaia' ngkai baju to bo'u pai' natelepei-ki baju to hae. Apa' ane wae, narenta lau-mi baju to bo'u. Pai' uma wo'o mpai' lompe' lence-na pontaia' to bo'u toe hi baju to hae.
37Daɣen yiwen ur ismaray ccṛab ajdid ɣer yiyeddiden iqdimen , neɣ m'ulac ccṛab-nni ajdid ad icerreg iyeddiden nni ; ur d-ițɣimi ccṛab ur d-țɣimin iyeddiden.
37Wae wo'o, uma ria tauna to mpotua anggur to bo'u hi rala pontu'ua to hae. Apa' ane dede' -i mpai', mopengka lau-mi pontu'ua to hae toe, alaa-na mobowo anggur, pai' mpadaa' wo'o-mi pontu'ua-na.
38Ihi ccṛab ajdid, ilaq a t-nesmir ɣer iyeddiden ijdiden.
38Anggur to bo'u bate kana ra'ihii' hi pontu'ua to bo'u wo'o-wadi-hawo.
39Akken daɣen win yennumen d ccṛab aqdim ur issutur ara ajdid axaṭer yeqqaṛ « d aqdim i gelhan. »
39"Uma ria tauna to dota nginu anggur to bo'u ane oti-i-damo mpo'inu to hae. Apa' na'uli' mpai': `Anggur to hae to motomo'.'"