1Sidna Ɛisa iteddu yețbecciṛ lexbaṛ n lxiṛ n tgeldit n Ṛebbi si temdint ɣer tayeḍ, si taddart ɣer tayeḍ. Tnac-nni yinelmaden-is ddan yid-es,
1Oti toe, Yesus mpodaoi' wori' ngata mpopalele Kareba Lompe', na'uli': "Neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'." Ana'guru-na to hampulu' rodua mpodohei-i.
2ddant daɣen kra n tilawin i gesseḥla si lehlakat-nsent, tid iwumi yessufeɣ leǧnun. Tella gar-asent Meryem iwumi qqaṛen tamagdalit ițwasellken si sebɛa leǧnun,
2Ria wo'o ba hangkuja dua tobine to mpodohei-ra. Tobine toera, tobine to napaka'uri' Yesus ngkai haki' -ra ba ngkai anudaa' to mpohawi' -ra. To hadua, Maria to biasa-na rahanga' Magdalena. Ria-i hangkani Yesus mpopalai pitu anudaa' ngkai Maria toei.
3akk-d Yunna tameṭṭut n Cuza lewkil n ugellid Hiṛudus, Suzana akk ț-țilawin nniḍen i ten-ițɛawanen s wayen sɛant.
3To hadua wo'o, Yohana tobine-na Khuza, topohawa' hi rala tomi Magau' Herodes. Ria wo'o Susana, pai' wori' -pidi tobine ntani' -na. Tobine toera mpake' doi-ra moto mpotulungi Yesus pai' ana'guru-na.
4Lɣaci usan-d seg waṭas n tudrin. Mi d-nnejmaɛen ɣuṛ-es, Sidna Ɛisa yewwi-yasen-d lemtel-agi :
4Uma ria kaputua tauna ngkai ngata ntani' -na tumai hi Yesus. Wori' -mi tauna to morumpu, Yesus mpololitai-ra hante lolita rapa' toi, na'uli':
5Yiwen ufellaḥ iffeɣ ad izreɛ irden. Mi gzerreɛ, kra n iɛeqqayen ɣlin ɣer webrid , țwaṛekḍen yerna ččan-ten yefṛax n igenni.
5"Ria hadua topohawu' hilou mohawu'. Rala mpohawu' -na toe, ria hawua' -na monawu' hi mata ohea, alaa-na rapopongko tauna pai' natilo' danci.
6Amur nniḍen n zzerriɛa yeɣli ger yedɣaɣen , mi d-temɣi teqquṛ imi xuṣṣen waman.
6Ria wo'o to monawu' hi tana' to watua. Tuwu' moto hinawu' toe, aga kaliliu molaju apa' bangi tana' -na.
7Amur nniḍen yeɣli daɣen ger isennanen , mi d-temɣi zzerriɛa mɣin-d yid-es isennanen, ɣummen-ț.
7Ria wo'o to monawu' hi laintongo' rui. Tuwu' rui hangkaa-ngkania hante hinawu', alaa-na rui mpo'upi' hinawu' duu' -na mate.
8Amur nniḍen daɣen yeɣli deg wakal lɛali ; mi d-mɣin, mkul aɛeqqa yefka-d meyya. Mi d-yenna ayagi, iɛeggeḍ yenna : Win yesɛan imeẓẓuɣen isel-ed !
8Ria wo'o hawua' to monawu' hi tana' to morudu'. Tuwu' hinawu' toe, morudu' lia, wua' -na ha'atu ngkani ngkai hinawu' -na." Oti lolita rapa' -na toe, na'uli' -mi Yesus: "Hema-koi to tilingaa, pe'epei lompe'!"
9Inelmaden-is ssutren-as d acu i d lmeɛna n lemtel-agi.
9Ana'guru-na mpekune' Yesus ba napa-i batua lolita rapa' toe.
10Yerra-yasen : Kunwi yețțunefk-awen-d aț țissinem lbaḍna n tgeldit n Ṛebbi, ma d wiyaḍ ițțunefk-asen-d a ț-issinen s lemtul kan iwakken ɣas ad ẓren s wallen-nsen ur țwalin ara, ɣas ma slan ur fehhmen ara.
10Na'uli' Yesus: "Owi, Alata'ala ko'ia mpopo'incai manusia' beiwa-i mpai' jadi' Magau' hi dunia'. Aga hewa toe lau, napopo'incai-mokoi tudui' toe. Aga ane ntodea-hana, kutudui' -ra hante lolita rapa', bona madupa' lolita Buku Tomoroli' to mpo'uli': `Pe'epe moto-ra, aga uma oa' ra'incai batua-na. Pehilo moto-ra, aga hewa to uma oa' monoto rahilo.'
11Atah lmeɛna n lemtel-agi : zzerriɛa d awal n Ṛebbi.
11"Tohe'i-mi batua lolita rapa' -ku we'i: Hawua' to rahawu', tetu-mi Lolita Alata'ala.
12Llan kra n yemdanen țemcabin ɣer webrid-nni anda teɣli zzerriɛa, m'ara slen i wawal, Cciṭan a d-yas a t-iqleɛ seg ulawen-nsen iwakken ur țțamnen ur țwasellaken.
12Hawua' to monawu' hi mata ohea mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala, aga Magau' Anudaa' mpohilingai' nono-ra, alaa-na uma-ra mepangala', pai' uma-ra tebahaka ngkai huku' jeko' -ra.
13Wiyaḍ țemcabin ɣer wakal yeččuṛen d idɣaɣen. M'ara slen i wawal a t-qeblen s lfeṛḥ lameɛna ur t-țaǧǧan ara ad iger izuṛan ; imiren kan ad amnen, m'ara d-yas lweqt n ujeṛṛeb țțuɣalen ɣer deffir.
13"Hawua' to monawu' hi watu mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala pai' ratarima hante goe' nono-ra. Mepangala' moto-ra, aga pepangala' -ra tetu uma moroho, hewa hinu'a to uma morali'. Toe pai' ane rata-damo pesori, mo'ungkere' -ramo, uma-rapa mepangala'.
14Ayen yeɣlin ger isennanen, d wid isellen i wawal meɛna m'ara d-imɣi ur igemmu ara deg-sen axaṭer țțaǧan anezgum d rrbeḥ akk-d zzhu n ddunit ad iɣumm awal-nni.
14"Hawua' to monawu' hi laintongo' rui mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala, aga ntora mpenonoi katuwu' -ra hi rala dunia', doko' mo'ua' pai' doko' mporata kagoea'. Hawe'ea toe mposesei' -ra, alaa-na uma-ra kaliliu mpotuku' Lolita Alata'ala, pai' uma ria kalaua-na hi katuwu' -ra.
15Ma d ayen yețwazerɛen deg wakal lɛali, d wid isellen i wawal s wul yeṣfan d neyya ḥerzen-t yerna țțaǧan-d lxiṛ s ṣṣbeṛ-nsen.
15"Hawua' to monawu' hi tana' to morudu' mpobatuai tauna to mpo'epe Lolita Alata'ala, pai' lolita toe rakakamu hante kanoa' pai' karoli' nono-ra. Ntaha-ra mpotuku' Lolita Alata'ala, duu' -na ria kalaua-na hi katuwu' -ra.
16Yiwen ur iceɛɛel taftilt iwakken a ț-iɣum s lḥila neɣ a ț-issedreg; lameɛna a ț-issers ɣef lmeṣbeḥ iwakken kra n win ara d-ikecmen ad iwali tafat.
16"Uma ria tauna to mposuwe palita pai' napopoi' ba natu'u hi une' poturua. Palita bate natu'u hi pontu'ua-na bona hini-na rahilo tauna to mesua'.
17Kra n wayen yeffren a d-iban, kra n wayen yellan di ṭṭlam a t-id-tesban tafat.
17Apa' hawe'ea to tewuni kana rapopehuwu. Pai' hawe'ea to kalerua kana rahungke pai' jadi' kahiloa.
18Ɛasset iman-nwen ihi ɣef wayen i tsellem, axaṭer win i gḥerzen ayen yesɛa a s-nernu, ma d win ur nḥerrez ara a s-ițwakkes ula d ayen i gɣil yesɛa-t.
18"Toe pai' ku'uli', pelompehi-koie' beiwa-koi mpo'epe Lolita Alata'ala. Apa' tauna to mpotarima Lolita Alata'ala, ranotohi nono-ra bona kawoo-woria' to ra'inca. Aga tauna to uma dota mpotarima Lolita Alata'ala, nau' ria hangkedi' to ra'inca, ra'alai' lau-ra."
19Yemma-s d watmaten n Sidna Ɛisa usan-d a t-ẓren, meɛna ur zmiren ara ad qeṛṛben ɣuṛ-es imi aṭas n lɣaci i gellan dinna.
19Hangkani, tina pai' ompi' -na Yesus tumai doko' mpohirua' -ki, aga uma-ra teliu apa' wori' rahi tauna.
20Ssawḍen-as lexbaṛ nnan-as : A Sidi, yemma-k d watmaten-ik atnan di beṛṛa, bɣan a k-ẓren.
20Ria hadua to mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, tina-nu pai' ompi' -nu, oe-ra ria hi mali-na, doko' mpohirua' -koko."
21Sidna Ɛisa yerra-yasen : Yemma d watmaten-iw d widak ismeḥsisen i wawal n Ṛebbi yerna ttabaɛen-t.
21Tapi' Yesus mpo'uli' -raka: "Ane to kupotina pai' to kupo'ompi' -le, tauna to mpo'epe pai' mpotuku' Lolita Alata'ala."
22Yiwen wass, Sidna Ɛisa yuli ɣer yiwet n teflukt nețța d yinelmaden-is. Yenna-yasen : Eyyaw a nzegret ɣer tama nniḍen n lebḥeṛ n Jlili. Dɣa ṛuḥen.
22Rala-na ha'eo, Yesus hante ana'guru-na mohawi' sakaya. Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka: "Hilou-tamo hi dipo rano." Me'ongko' -ramo.
23Mi teddun ɣef waman, Sidna Ɛisa yeṭṭes. Yekker-ed waḍu iǧehden di lebḥeṛ, taflukt tebda tețțačaṛ d aman, ikcem-iten lxuf ameqqran.
23Bula-ra mosakaya, leta' -imi Yesus. Muu-mule' rata-mi ngolu' bohe hi rano mporumpa' -ra. Sakaya-ra napesua' ue, alaa-na neo' matala-ramo.
24Inelmaden qeṛṛben ɣuṛ-es, sekkren-t-id nnan-as : A Sidi, a Sidi, atan a neɣṛeq. Yekker-ed, dɣa yumeṛ i waḍu d lemwaji ad ḥebsen, imiren kan ters-ed talwit.
24Ana'guru-na hilou hi Yesus mpolike-i, ra'uli': "Guru! Guru! Mate-ta toi-e!" Pemata-nami Yesus pai' -i mpotagi ngolu' pai' balumpa to mekoroi' toe. Mento'o-mi ngolu', pai' rano molino nculii'. Rodo omea-mi.
25Sidna Ɛisa yenna-yasen : Anida-t liman-nwen ? Tɛeǧǧben, țergigin, qqaṛen wway gar-asen : Anwa-t wagi ? Izmer ad yefk lameṛ i waḍu d lebḥeṛ yerna țțaɣen as awal !
25Ngkai ree, na'uli' -mi Yesus hi ana'guru-na: "Napa pai' uma-a nipangala' -e?" Konce pai' me'eka' -ramo, pai' momepololitai-ramo, ra'uli': "Hema mpu'u-idi tau toii-e? Bangku' ngolu' pai' balumpa nahawai', ratuku' mpu'u-diki-hana hawa' -nae!"
26Wwḍen ɣer tama nniḍen n lebḥeṛ, ɣer tmurt n ijiṛaziyen iqublen tamurt n Jlili.
26Kaliliu-ramo mosakaya, duu' -na rata hi tana' Gerasa to hi dipo rano ngkai tana' Galilea.
27Mi d-yers Sidna Ɛisa, ataya yusa-d ɣuṛ-es yiwen wergaz n taddart nni, melken-t waṭas n leǧnun ; acḥal ur yelsi llebsa, ur yezdiɣ axxam, yețɛici di tmeqbeṛt ger iẓekwan.
29Ria hi ree hadua pue' ngata to rapesuai' seta to wori'. Mahae-imi tauna toei uma moheai pai' uma-i mo'oha' hi tomi. Hi daeo' -wadi po'ohaa' -na. Jau-i kahawia'. Nau' rahilu' -i hante koloro pai' rante pai' radongo ncuu, ma'ala oa' nadupe' pohilu' -na pai' metibo' hilou hi kawaoa' -na, apa' nakeni karoho seta to mpohawi' -i. Nto'u Yesus mehompo ngkai sakaya hilou hi role-na, tumai-imi tauna to kahawia' toei mpohirua' -ki. Kampohilo-na Yesus, pe'au-nami pai' -i mowingkotu' hi nyanyoa-na. Yesus mpohubui seta toera malai. Na'uli' tau toei mpesukui: "Ee Yesus, Ana' Alata'ala to hi suruga! Napa-di-kona pai' tumai-koe? Kuperapi' bona neo' -a-kuwo nusesa'!"
28Mi gwala Sidna Ɛisa, yeɣli ɣer iḍaṛṛen-is iɛeggeḍ yenna : D acu i tebɣiḍ ɣuṛ-i a Ɛisa Mmi-s n Ṛebbi ɛlayen ? Di leɛnaya-k ur iyi-țɛețțib ara.
30Yesus mpekune' -i: "Hema hanga' -nu?" Natompoi': "Legion." ("Legion" tohe'e, batua-na "moncobu," apa' wori' seta to mpohawi' -i.)
29Yenna-yas-d akka axaṭer Sidna Ɛisa yefka lameṛ i uṛuḥani i t-izedɣen ad iffeɣ seg-s. Acḥal d abrid i s-cudden ifassen d iḍaṛṛen s ssnasel, nețța isseɣṛas-itent yerna aṛuḥani-nni yezzuɣuṛ-it ɣer yimukan yexlan.
31Raperapi' mpu'u seta toera bona neo' -ra nawuso hilou hi rala wulou'laa to uma tepetudu kanala-na.
30Sidna Ɛisa isteqsa-t yenna-yas : Isem-ik ? yerra-yas : Tarbaɛt. Yenna-yas-d akka axaṭer aṭas n leǧnun i t-izedɣen.
32Uma molaa ngkai ree, ria wori' wawu mojume hi panapa bulu'. Seta toera merapi' hi Yesus, ra'uli': "Piliu-ka-kaiwo mesua' hi wawu toera mai." Napiliu moto-ra.
31?ḥellilen Sidna Ɛisa ur ten-ițceggiɛ ara ɣer yimukan n ṭṭlam.
33Malai mpu'u-ramo seta ngkai rala tauna toei, kaliliu mesua' hi wawu. Pesua' -ra hi wawu toe, mparampuli-ramo-rawo wawu hilou mengkajuala' hi rano, mate bonga-ramo hi rala ue.
32Tella dinna yiwet n tqeḍɛit tameqqrant n yilfan kessen deg yiwet n tiɣilt. Leǧnun-nni țḥellilen Sidna Ɛisa a ten-yeǧǧ ad kecmen deg yilfan-nni ; Sidna Ɛisa iserreḥ-asen.
34Karahilo-na to mpodoo wawu kajadia' toe, mokeno-ramo hilou hi ngata pai' bonea to mohu' mpoparata kajadia' toe.
33Imiren ffɣen seg wergaz-nni, kecmen deg yilfan, grarben seg ixef n tiɣilt ɣer lebḥeṛ, ɣeṛqen.
35Toe pai' tumai-ramo pue' ngata doko' mpohilo napa to jadi'. Karata-ra hi Yesus, rahilo-rawo tauna to biasa-na napesuai' seta, mohura rodo-imi hi ncori Yesus. Moheai-i pai' monoto-mi nono-na. Me'eka' -ramo.
34Imeksawen-nsen mi walan ayen yedṛan uzzlen ɣer taddart d lexlawi ad ssiwḍen lexbaṛ.
36Tauna to mpohilo kajadia' toe mpotutura beiwa Yesus mpaka'uri' tauna to kahawia'.
35Usan-d lɣaci ɣer Sidna Ɛisa, ufan-d argaz-nni i seg d-ffɣen leǧnun yeqqim ɣer iḍaṛṛen-is, yuɣal-ed ɣer leɛqel-is, yelsa llebsa. Wehmen akk, tekcem-iten tugdi.
37Ngkai ree, hawe'ea tauna hi tana' Gerasa toe merapi' hi Yesus bona malai-imi ngkai ngata-ra, apa' me'eka' lia-ra. Jadi' mohawi' sakaya-imi nculii' hilou hi dipo-na.
36Wid iḥedṛen i wayen yedṛan, ḥkan amek yețwasellek umeǧnun-nni.
38Ane tauna to napaka'uri' Yesus, merapi' -i bona ma'ala-i hilou dohe-na. Tapi' uma-i napiliu, na'uli' -ki:
37Imezdaɣ n tmurt uggaden, dɣa ssutren i Sidna Ɛisa ad ibɛed fell-asen. Sidna Ɛisa yuli ɣer teflukt iwakken ad iṛuḥ.
39"Nculii' -moko hilou hi tomi-nu pai' uli' -raka retu napa to nababehi Alata'ala hi iko." Hilou mpu'u-imi mpopalele hi rala ngata napa to nababehi Yesus hi woto-na.
38Argaz-nni i seg d-ffɣen leǧnun, issuter a t-yeǧǧ ad yeddu yid-es, meɛna Sidna Ɛisa yenna-yas :
40Karata-na Yesus nculii' hi dipo rano, goe' -ramo tauna to wori' mpotomu-i, apa' hawe'ea-ra ntora mpopea-i.
39Uɣal ɣer wexxam-ik, teḥkuḍ ayen akk i k-ixdem Ṛebbi. Argaz-nni iṛuḥ, ikcem ɣer taddart, yeḥka meṛṛa wayen i s-ixdem Sidna Ɛisa.
41Nto'u toe, rata hadua pangkeni tomi posampayaa hi ngata toe, hanga' -na Yairus. Mowingkotu' -i hi nyanyoa Yesus, naperapi' bona hilou-i hi tomi-na.
40Mi d-yuɣal Sidna Ɛisa, lɣaci meṛṛa i t-ițṛaǧun mmugren-t-id.
42Apa' ria ana' -na tobine hadudua-wadi, umuru-na hampulu' rompae, peda' neo' mate. Hilou mpu'u-i Yesus dohe-na. Bula-ra momako' hilou hi tomi-na Yairus, mome'upi' -damo tauna to wori' mpo'upi' Yesus.
41Yewweḍ-ed yiwen wergaz isem-is Jayrus, d ameqqran n lǧameɛ, yeɣli ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa, yețḥellil deg-s iwakken ad iddu ɣer wexxam is
43Hi olo' ntodea, ria hadua tobine, hampulu' rompae-imi ntora moraa', pai' uma ria katontoa' -na, nau' wori' -mi to mpokulii' -i.
42axaṭer yesɛa yelli-s tnac yiseggasen di leɛmeṛ-is, tețmețțat yerna anagar nețțat i gesɛa. Akken ițeddu Sidna Ɛisa ɣer dinna, ḥeṛsen-t-id lɣaci si mkul lǧiha.
44Tumai-imi tobine toei mpomohui' Yesus ngkai tilingkuria-na pai' naganga wuntu baju-na. Hampinisi mata mentoda' -mi poraa' -na.
43Tella dinna yiwet n tmeṭṭut ihelken, tnac iseggasen nețțat tessaq d idammen. Texṣeṛ ayen akk i tesɛa ɣer ṭṭebba, yiwen ur ț-isseḥla.
45Mepekune' -imi Yesus: "Hema to mpoganga-ae?" Mancapu omea-ra. Na'uli' Petrus: "Guru, apa' wori' rahi tauna mpotipuhi-ta, mome'iho' -ra-damo mpo'upi' -ko."
44Tekka-d deffir Sidna Ɛisa, teḍleq afus-is, tennul iri n ubeṛnus-is, imiren kan teḥla ḥebsen idammen-nni.
46Na'uli' Yesus: "Bate ria-di to mpoganga-ae! Ku'inca-le, apa' ria kabaraka' to malai ngkai woto-ku."
45Sidna Ɛisa yenṭeq yenna : Anwa akka i yi-d-innulen ? Imi ssusmen meṛṛa, Buṭrus yenna yas : A Sidi, lɣaci yezzi-yak-d yerna iḥṛes-ik-id si mkul tama, kečč teqqaṛeḍ anwa i k-id-innulen !
47Na'inca tobine toei ka'uma-na tewunii' babehia-na. Jadi' moridi' -i tumai mowingkotu' hi nyanyoa Yesus. Napangaku' hi ntodea kahi'a-na to mpoganga baju Yesus pai' kamo'uri' -nami ngkai haki' -na.
46Sidna Ɛisa yerra-yas : Yella yiwen i yi-d-innulen axaṭer ḥusseɣ i kra n tezmert teffeɣ seg-i.
48Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Ana' -ku, mo'uri' -moko sabana pepangala' -nu hi Aku'. Nculii' -moko hante kalompea' tuwu' -nu."
47Tameṭṭut-nni imi twala ulamek ara teffer, tusa-d tețțergigi teɣli ɣer yiḍaṛṛen n Sidna Ɛisa, teḥka-d zdat lɣaci meṛṛa acuɣeṛ i t-tennul d wamek teḥla imiren kan si lehlak-is.
49Bula-na Yesus mololita-pidi, rata-mi suro ngkai tomi Yairus to mpo'uli' -ki Yairus: "Mate-mi ana' -nu. Neo' -pi mposusai' Guru."
48Sidna Ɛisa yenna-yas : A yell-i, imi tumneḍ yis-i teḥliḍ ! Ṛuḥ di talwit.
50Kana'epe-na Yesus lolita toe, na'uli' mpo'uli' -ki Yairus: "Neo' mere' nono-nu. Pangala' -mi-hana, mo'uri' moto-i mpai' ana' -nu."
49Mazal-it iheddeṛ, ataya yiwen wergaz yusa-d seg wexxam n Jayṛus, yewwi-yas-d lexbaṛ-agi : Yelli-k temmut ! Ur țɛețțib ara Sidna Ɛisa.
51Karata-ra hi tomi Yairus, Yesus uma mpiliu kabua' -bua' tauna mesua' dohe-na. Muntu' Petrus, Yohanes, Yakobus hante tina pai' tuama ana' toei-wadi to ma'ala mesua'.
50Sidna Ɛisa mi s-yesla i wergaz-nni, yenna i Jayṛus : Ur țțagad ara ! Amen kan, yelli-k aț-țeslek.
52Hawe'ea tauna to morumpu hi tomi Yairus geo' pai' motantangi', mpotantangii' ana' to mate toei. Na'uli' Yesus: "Neo' -pi-hawo geo'. Uma-ile mate-e, leta' -i-wadi-hawo."
51Mi gewweḍ ɣer wexxam, ur yeǧǧi yiwen ad ikcem yid-es anagar Buṭrus, Yuḥenna, Yeɛqub akk-d baba-s d yemma-s n teqcict-nni.
53Mpo'epe toe, rapotawai-i-wadi, apa' ra'inca kamate-na mpu'u-mi.
52Wid yellan dinna țrun akk, țɣerriden ( țmeǧǧiden ) fell-as. Sidna Ɛisa yenna-yasen : Beṛka-kkun imeṭṭawen ! taqcict ur temmut ara ! D iḍes i teṭṭes.
54Oti toe, Yesus mpokamu pale-na ana' toei pai' na'uli' -ki: "Memata-moko ana'!"
53Nutni ugin a s-d-ḥessen imi ẓran taqcict temmut.
55Mo'inoha' nculii' -imi ana' toei, pai' kaliliu memata-imi. Na'uli' Yesus: "Wai' -i pongkoni'."
54Sidna Ɛisa yeṭṭef-iț-id seg wufus yenna-yas s taɣect ɛlayen : A taqcict, ekker !
56Konce mpu'u-ramo totu'a-na. Aga Yesus mpotagi-ra, bona neo' ra'uli' hi hema-hema napa to jadi' toe.
55Imiren kan yuɣal-iț-id ṛṛuḥ, tekker-ed. Sidna Ɛisa yumeṛ a s-fken ayen ara tečč.
56Imawlan-is wehmen. Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten ur țɛawaden i yiwen ayen yedṛan.