Kabyle: New Testament

Uma: New Testament

Luke

9

1Sidna Ɛisa isnejmaɛ-ed tnac yinelmaden-is, yefka-yasen tazmert d lḥekma s wacu ara ssufɣen leǧnun, ara sseḥlun imuḍan.
1Yesus mpokio' ana'guru-na to hampulu' rodua morumpu, pai' nawai' -ra kuasa pai' kabaraka' mpopalai hawe'ea seta pai' mpaka'uri' topohaki'.
2Iceggeɛ-iten ad beccṛen tageldit n Ṛebbi, yerna ad sseḥlun imuḍan.
2Napahawa' -ra hilou mpaka'uri' topeda' pai' mpopalele kareba-na: "Neo' rata-mi tempo-na Alata'ala jadi' Magau' hi dunia'."
3Yenna-yasen : Ur țțawit acemma yid-wen d aɛwin, ur țțawit aɛekkaz neɣ agrab (aqwrab), ur țțawit aɣṛum neɣ idrimen, ur țțawit ara daɣen sin yiqendyaṛ.
3Kako'ia-ra me'ongko', na'uli' -raka: "Neo' -koi ngkeni napa-napa hi pomakoa' -ni. Neo' ngkeni boku ba pongkoni' ba doi. Neo' ngkeni rontonga' baju ba lua'.
4Kra n win ara yestṛeḥben yis wen, qqimet deg wexxam-is alamma tṛuḥem.
4Ane ratarima-koi hi rala tomi hantomi, mo'oha' hi ree-mokoi duu' -ni kaliliu hilou hi ngata ntani' -na.
5Ma d anda ur stṛeḥben ara yis-wen, m'ara teffɣem si taddart-nni, zwit ula d aɣebbaṛ-is seg yiḍaṛṛen nwen, iwakken aț-țcehdem fell-asen belli d nutni i kkun-yugin.
5Ane rata-koi hi ngata pai' uma-koi ratarima, wae kanipalahii-na ngata tetu, tonta awu to mentaka' hi palanta' witi' -ni, tanda kanahuku' -ra mpai' Alata'ala."
6Ṛuḥen, țeddun si taddart ɣer tayeḍ, țbecciṛen lexbaṛ n lxiṛ, sseḥlayen imuḍan di mkul amkan.
6Ka'oti-na Yesus mpotudui' -ra, me'ongko' -ramo hilou hi ngata-ngata. Hiapa pomakoa' -ra, mpokeni-ra Kareba Lompe' pai' mpaka'uri' topeda'.
7Hiṛudus lḥakem n tmurt n Jlili, yeɛweq mi gesla s wayen yedṛan meṛṛa, axaṭer kra n yemdanen qqaṛen : « d Yeḥya i d-iḥyan si ger lmegtin ! »
7Nto'u toe, topoparenta hi Galilea, Herodes Antipas. Kana'epe-na Herodes hawe'ea to nababehi Yesus toe, napoka'ingu' lau-mi. Apa' ria to mpo'uli': "Yesus toei lou, Yohanes Topeniu' tuwu' nculii' -imi."
8Wiyaḍ qqaṛen : « d Sidna Ilyas i d-yuɣalen ! » Neɣ : « ahat d yiwen si lenbiya n zik i d-iḥyan ! »
8Ria wo'o to mpo'uli' Yesus toei nabi Elia owi mehupa' nculii'. Ria wo'o to mpo'uli' Yesus toei hadua nabi to owi memata nculii'.
9Lameɛna Hiṛudus yeqqaṛ : « Yeḥya kkseɣ-as aqeṛṛuy ! Anwa-t ihi wagi i ɣef selleɣ annect-agi ? » Dɣa ițqellib ad iẓer Sidna Ɛisa.
9Na'uli' Herodes: "Ane Yohanes Topeniu', kuhubui-mi wengi tauna mpopata' wuroko' -na. Hiaa' Yesus toe-e lou, hema mpu'u-i-hawo? Wori' -mi ku'epe to mpotompo'wiwi-i." Toe pai' Herodes doko' mpohirua' -ki Yesus.
10Mi d-uɣalen ṛṛusul n Sidna Ɛisa, bdan ḥekkun-as ayen akk i xedmen. Yewwi-ten yid-es ɣer yiwen wemkan, ɣer tama n taddart n Bitsayda akken ad qqimen weḥḥed-sen.
10Rata nculii' -ramo suro Yesus to hampulu' rodua toera, pai' ratutura-ki Yesus hawe'ea to rababehi. Oti toe, Yesus mpo'ema' -ra hilou hi kawaoa' -na mohu' hi ngata Betsaida.
11Mi slan anda yella lɣaci tebɛen-t. Nețța yesteṛḥeb yis-sen, yebda iheddeṛ-asen ɣef tgeldit n Ṛebbi, yesseḥla daɣen wid ihelken.
11Ntaa' ra'inca-di ntodea kahilou-rae. Toe pai' metuku' -ramo mpotuku' Yesus. Karata-ra hi Yesus, natarima moto-ra pai' natudui' -ra tudui' to mpotompo'wiwi Kamagaua' -na Alata'ala. Pai' hema-hema to mohaki' napaka'uri'.
12Akken qṛib ad yeɣli yiṭij, tnac-nni n ṛṛusul usan-d ɣer Sidna Ɛisa nnan-as : Serreḥ i lɣaci ad ṛuḥen ɣer temdinin ț-țudrin iqeṛben iwakken ad afen ayen ara ččen d wanda ara ṭsen, axaṭer aql-aɣ deg wemkan yexlan.
12Neo' limpa-mi eo, rata-ramo ana'guru-na to hampulu' rodua mpo'uli' -ki Yesus: "Guru, agina tahubui-ramo ntodea toera lau hilou mpali' pongkoni' -ra pai' poturua-ra hi ngata pai' bonea to mohu'. Apa' wao' -hana hi rehe'i lau."
13Sidna Ɛisa yenna-yasen : Fket-asen kunwi s yiman-nwen ayen ara ččen. Erran-as : ?uṛ-nneɣ anagar xemsa teḥbulin n weɣṛum d sin yiselman. Neɣ tebɣiḍ a nṛuḥ nukni a d-naɣ ayen ara ččen lɣaci-agi ?
13Na'uli' Yesus: "Koi' -mi to mpopokoni' -ra." Ra'uli' ana'guru-na: "Beiwa-mi-kaina! Apa' muntu' lima meha' roti pai' rongkaju bau' uru-wadi to ria hi kai' -e. Ha kana hilou-kai mpo'oli pongkoni' to rapokoni' -raka tauna to wori' toera lau?"
14Llan dinna azal n xemsa alaf n yergazen. Sidna Ɛisa yenna i yinelmaden-is : Feṛqet lɣaci ț-țirebbaɛ n xemsin xemsin, tesɣimem-ten.
14(Kawori' -ra kira-kira lima ncobu paka' tomane-pidi.) Na'uli' Yesus mpo'uli' -raka ana'guru-na: "Hubui-ra mohura mopantuda-ntuda, nte lima mpulu' tauna hantuda."
15Ṛuḥen sɣimen-ten akken i sen-d yenna.
15Ratuku' -mi ana'guru-na napa to nahubui-raka Yesus.
16Sidna Ɛisa yerfed allen-is ɣer yigenni, yeḥmed Ṛebbi icekkeṛ-it, yeddem-ed xemsa-nni teḥbulin n weɣṛum d sin-nni iselman yebḍa-ten, yefka-ten i inelmaden-is a ten- feṛqen i lɣaci.
16Mohura-ra omea, na'ala' -mi Yesus roti to lima meha' pai' uru to rongkaju, pai' -i ngkongoa' hi langi' mosampaya. Oti toe napihe-pihe-mi roti pai' nabibe' -bibe' bau', pai' nawai' -raka ana'guru-na bona rabagi hi ntodea.
17?čan akk armi ṛwan, yerna ččuṛen tnac yiḍellaɛen s wayen i d-yugran.
17Ngkoni' omea-ramo duu' -ra bohu. Ka'oti-ra ngkoni', ana'guru-na mporumpu toro koni'. Metoro-pi hampulu' roluncu.
18Yiwen wass Sidna Ɛisa yeqqim weḥd-es yețẓalla. Inelmaden-is qeṛṛben ɣuṛ-es dɣa isteqsa-ten yenna-yasen : D acu-yi ɣer lɣaci ?
18Rala-na ha'eo, Yesus mosampaya hadudua-na, pai' rata ana'guru-na dohe-na. Napekune' -ra, na'uli': "Ntuku' ponguli' ntodea, hema-a Aku' toi-e?"
19Rran-as : Kra qqaṛen d Yeḥya aɣeṭṭas ; wiyaḍ d Sidna Ilyas i d-yuɣalen ; ma d kra nniḍen qqaṛen d yiwen si lenbiya n zik i d-iḥyan si ger lmegtin.
19Ratompoi': "Ria to mpo'uli' Yohanes Topeniu' -ko tuwu' nculii'. Aga ria wo'o to mpo'uli' nabi Elia-ko. Ria wo'o to mpo'uli' Iko hadua nabi to owi tuwu' nculii'."
20Yenna-yasen : I kunwi, d acu-yi ɣuṛ-wen ? Yenṭeq Buṭrus yenna-yas : D kečč i d Lmasiḥ n Ṛebbi.
20Napekune' tena-ra: "Hiaa' koi' -koiwo mpo'uli', hema-a Aku' toi-e?" Natompoi' Petrus: "Iko-mi Magau' Topetolo' to najanci Alata'ala!"
21Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten ur qqaṛen i yiwen belli d nețța i d Lmasiḥ.
21Ngkai ree, Yesus mpotagi mpu'u-ra, na'uli': "Neo' ulu ni'uli' hi hema-hema ka'Aku' -na Magau' Topetolo'."
22Yenna-yasen daɣen : Ilaq Mmi-s n bunadem ad yeɛteb aṭas. A t-nekkṛen lecyux d lmuqedmin imeqqranen akk-d lɛulama n ccariɛa yerna a t-nɣen, lameɛna ass wis tlata a d-iḥyu si ger lmegtin.
22Na'uli' wo'o-mi: "Aku' Ana' Manusia' kana mporata wori' kaparia. Rasapuaka-a mpai' totu'a ngata, imam pangkeni hante guru agama. Rapatehi-a mpai', aga hi eo katolu-na tuwu' nculii' moto-a."
23Yenna daɣen i lɣaci : Win yebɣan ad iddu yid-i ur ilaq ara ad ixemmem ɣef tudert-is ; ilaq ad iqbel ad yenɛețțab yal ass ɣef ddemma n yisem-iw yerna ad yetbeɛ abrid-iw.
23Ngkai ree, Yesus mpololitai hawe'ea tauna, na'uli': "Hema to doko' mpotuku' -a kana mpobahaka konoa-na moto, pai' kana napaha'a kaju parika' -na butu eo-na-- batua-na: kana natuku' hawa' -ku nau' napopate-ki. Oti toe-di pai' lako' ma'ala-i mpotuku' -a.
24Axaṭer win yebɣan ad isellek tudert-is a s-tṛuḥ. Ma d win iwumi ara tṛuḥ ɣef ddemma-w ad yuɣal a ț-yaf.
24Hema to mpentaei konoa-na moto, uma-i mpai' mporatai katuwua' to lompe'. Aga hema to mpobahaka konoa-na moto sabana petuku' -na hi Aku', nau' napopate-ki, hi'a-mi mpai' to mporata katuwua' to lompe' duu' kahae-hae-na.
25D acu i d lfayda n wemdan ara irebḥen ddunit meṛṛa ma yesṛuḥ tudert-is neɣ issenger iman-is ?
25Napa kalaua-na tarumpu hawe'ea ka'uaa' dunia', tapi' kao' -ta moto morugi apa' uma taratai katuwua' to lompe' hi eo mpeno-na.
26Atan win issetḥan yis-i neɣ s yimeslayen iw, ad issetḥi yis Mmi-s n bunadem m'ara d-yas di tmanegt-is ț-țmanegt n Baba Ṛebbi akk-d lmalayekkat iqedsen.
26"Hema to me'ea' mpangaku' petuku' -na hi Aku' pai' mpoka'ea' tudui' -ku, Aku' wo'o mpai' me'ea' mpangaku' kahi'a-na topetuku' -ku ane rata-apa mpai' ngkai suruga. Nto'u toe mpai', Aku' Ana' Manusia' mana'u tumai hante mala'eka-mala'eka to moroli', mehini-a hante baraka' -ku pai' hante baraka' -na Tuama-ku.
27A wen-d-iniɣ tideț, llan gar-awen wid ur nețmețțat ara alamma walan Tageldit n Ṛebbi.
27Pe'epei to ku'uli' -kokoi tohe'i: ria-koi mpai' hi rehe'i to ko'ia mate kako'ia-na nihilo Alata'ala jadi' Magau'."
28Ɛeddan azal n tmanya wussan segmi i d-yenna imeslayen-agi. Sidna Ɛisa yewwi yid-es Buṭrus, Yuḥenna d Yeɛqub, yuli ɣer wedrar ad iẓẓall.
28Kira-kira hamingku ngkai pololita-na toe, Yesus mpobawai Petrus, Yohanes pai' Yakobus manake' hilou hi lolo bulu', lou mosampaya.
29Mi gella ideɛɛu yenbeddal wudem-is, llebsa-s tuɣal ț-țamellalt tețfeǧǧiǧ am yiṭij.
29Bula-na Yesus mosampaya, mobali' -mi lence-na, pai' pohea-na mewali mengea' meringkila'.
30Taswiɛt kan bedden-d ɣuṛ-es sin yergazen heddṛen yid-es : d Sidna Musa akk-d Sidna Ilyas.
30Muu-mule' ria rodua tauna to mpololitai-i, hira' nabi Musa pai' Elia.
31Banen-ed di tafat tameqqrant, țmeslayen yid-es ɣef lmut-is ara yedṛun di temdint n Lquds.
31Mehini pai' ncola wo'o-ra-rawo to rodua toera. Mololita-ra, mpotompo'wiwi kamate-na Yesus to napadupa' mpai' hi ngata Yerusalem.
32Buṭrus d yimdukkal-is yewwi ten yiḍes. Mi d-endekwalen, walan tamanegt n Sidna Ɛisa akk-d wid yellan yid-es.
32Nto'u toe, Petrus pai' doo-na leta' luru'. Kamolike-ra, rahilo-rawo Yesus mehini ncola hante tauna to rodua to dohe-na.
33Mi kkren ad ṛuḥen sin-nni yergazen, yenṭeq Buṭrus ɣer Sidna Ɛisa yenna : A Sidi, acḥal yelha m'akka nella dagi ! Ma tebɣiḍ a nesbedd tlata yiqiḍunen, yiwen i kečč, yiwen i Sidna Musa wayeḍ i Sidna Ilyas. Yenna-d akka, axaṭer ur yeẓri d acu i d-iqqaṛ !
33Kaneo' -ra me'ongko' -mi to rodua toera, na'uli' Petrus: "Guru, lompe' lia-ta mo'oha' hi rehe'i! Agina kibabehi-damo tolu bamaru' hi rehe'i. Hameha' bagia-nu Guru, hameha' bagia-na Musa, pai' hameha' wo'o bagia-na Elia." (Aga uma-hawo na'incai kahompoa lolita-na.)
34Mazal-it iheddeṛ mi ten-id-tɣumm yiwet n tagut. Buṭrus d imdukkal-is ikcem-iten lxuf d ameqqran.
34Bula-na mololita-pidi Petrus, rata-mi limu' mpokamoui-ra. Me'eka' -ramo mpohilo limu' to mpoputu' -ra.
35Iffeɣ-ed yiwen n ṣṣut si tagut-nni yenna-d : Wagi d Mmi, d nețța i xtaṛeɣ, smeḥsiset-as.
35Mpo'epe-ra topololita ngkai rala limu' to mpo'uli': "Hi'a toi-mi Ana' -ku to kupelihi. Pe'epei-mi lolita-na!"
36Mi geḥbes ṣṣut-nni, walan anagar Sidna Ɛisa. Deg ussan-nni, inelmaden ur ḥkin i yiwen ayen ẓran.
36Kamolino-na topololita, rahilo-rawo ana'guru-na, hadudua-na Yesus-damo. Pana'u-ra ngkai bulu' toe, ana'guru-na to tolu toera mengkalino-wadi, uma-ra ulu mpololita hi hema-hema napa to rahilo hi lolo bulu' toe.
37Azekka-nni mi d-ṣubben seg wedrar, aṭas n lɣaci i d-immugren Sidna Ɛisa.
37Kamepulo-na mana'u-ramo ngkai lolo bulu', pai' wori' tauna mpohirua' -ki Yesus.
38Atah yiwen wergaz iɛeggeḍ-ed si ger lɣaci yenna : A Sidi, di leɛnaya-k muqel-ed ɣer mmi, ala nețța i sɛiɣ !
38Ria hadua tomane hi laintongo' tauna to wori' to mekio', na'uli': "Guru! Tulungi-a! Pehiloi-ka-kuwo ana' -ku. Hadudua hi'a-wadi-ka-kuwo ana' -ku.
39Ikcem-it uṛuḥani, tiswiɛin m'ara t-ițhuccu, yețɛeggiḍ alamma ffɣent-ed tkufta seg imi-s, ur as-ițserriḥ ara alamma yerẓa-t akk.
39Ane napesuai' anudaa' -i, kaka'au-au-i pai' kakapadi-padi-i, duu' -na mowura' nganga-na. Neo' uma ria palaia-na anudaa' toe mpopedahi-i.
40?elleleɣ inelmaden-ik a t-ssufɣen seg-s, lameɛna ur zmiren ara.
40Kuperapi' -ramo ana'guru-nu mpopalai anudaa' toe, aga uma rakulei'."
41Sidna Ɛisa yenṭeq yenna : A lǧil ijehlen iɛewjen, ar melmi ara yiliɣ yid-wen, ara wen-sebṛeɣ ? Awi-d mmi-k ɣer dagi !
41Na'uli' Yesus: "Uma mowo-koie'! Ko'ia oa' -tano mepangala' -koie! Mesapuaka oa' -pidi-koi mposapuaka konoa Alata'ala! Ni'uli' -koina hangkuja tena-pi kahae-ku dohe-ni, hangkuja tena-pi kahae-na kupengkatarii kalente pepangala' -nie! Keni tumai ana' -nu!"
42Akken i d-iqeṛṛeb weqcic-nni, aṛuḥani isseglallez-it di lqaɛa armi i d-țeffɣent tkufta seg yimi-s. Sidna Ɛisa yefka lameṛ i uṛuḥani-nni iwakken a t-iffeɣ. Aqcic-nni yeḥla, Sidna Ɛisa yerra-t i baba-s.
42Bula-na ana' toei momako' hilou hi Yesus, modungka-imi napakeni seta to mpohawi' -i, pai' kakapadi-padi woto-na. Yesus mpopetibo' anudaa', pai' mpaka'uri' ana' toei. Oti toe na'uli' -ki tuama-na: "Ala' -mi ana' -nu. Mo'uri' -imi."
43Lɣaci meṛṛa wehmen di tezmert n Sidi Ṛebbi. Imi tɛeǧǧben akk s wayen i gxeddem, Sidna Ɛisa yenṭeq ɣer yinelmaden-is yenna :
43Konce omea-ramo tauna mpohilo baraka' Alata'ala to bohe tohe'e.
44?esset-ed mliḥ i wayen ara wen-d-iniɣ tura : « Mmi-s n bunadem ad ițțusellem ger ifassen n yemdanen. »
44"Penonoi lompe' -e' lolita-ku toi: Aku' Ana' Manusia' bate ratonu mpai' hi kuasa manusia'."
45Inelmaden-is ur fhimen ara imeslayen-agi, lmeɛna-ines tețwaffer fell-asen iwakken ur t-fehmen ara yerna kukran a t-steqsin.
45Aga ana'guru-na uma mpo'incai patuju-na, apa' tewunii' -raka batua-na, alaa-na uma rapaha. Hiaa' uma wo'o-ra daho' mpekune' -i ba napa batua lolita-na toe.
46Inelmaden țmeslayen wway gar-asen, țmesteqsayen anwa i d ameqqran deg-sen.
46Ana'guru-na Yesus momehono', ba hema-ra to meliu kabohe tuwu' -ra.
47Sidna Ɛisa yeẓran ayen țxemmimen deg ulawen-nsen, ikker yeddem-ed yiwen weqcic isbedd-it zdat-es,
47Na'inca Yesus napa to hi rala nono-ra. Toe pai' na'ala' hadua ana' to kedi' napopokore hi ncori-na,
48yenna-yasen : Win iqeblen aqcic am wagi ɣef ddemma n yisem-iw d nekk i geqbel, win i yi-qeblen, yeqbel win i yi-d iceggɛen. Win yessimẓiyen iman-is gar-awen d nețța i d ameqqran.
48pai' na'uli' -raka: "Hema to mpotarima ana' to kedi' toi sabana petuku' -na hi Aku', batua-na Aku' -mi to natarima. Pai' hema to mpotarima-a, mpotarima wo'o-imi Pue' Ala to mposuro-a. Hema-koi to tuwu' mengkadingki', hi'a-mi to bohe mpu'u tuwu' -na."
49Yuḥenna yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, neẓra yiwen wergaz yessuffuɣ leǧnun s yisem-ik, nebɣa a s-neqḍeɛ imi ur k-itbiɛ ara am nukni.
49Na'uli' Yohanes: "Guru, ria kihilo hadua tauna mpopalai seta hante hanga' -nu, aga kitagi-i apa' bela-i topetuku' -ta."
50Sidna Ɛisa yerra-yas : Ur s-țțagit ara ! Win ur wen-d neffiɣ ara d aɛdaw, yid-wen i gella !
50Na'uli' Yesus: "Neo' -i ratagi, apa' tauna to uma mpo'ewa-ta, batua-na hira' -mi to tono' hi kita'."
51Mi qṛib a d-awḍen wussan i deg ara yețwarfed ɣer igenwan, Sidna Ɛisa yeqsed ad iṛuḥ ɣer temdint n Lquds.
51Mohu' -mi tempo-na Yesus me'ongko' hilou hi suruga, napomonoa' -mi bate mpotoa' -i Yerusalem.
52Yessezwer imceggɛen zdat-es iwakken a s-heggin ayen ilaqen. Kecmen ɣer yiwet n taddart n yisamariyen,
52Nahubui ba hangkuja dua topetuku' -na meri'ulu ngkai Hi'a. Mesua' -ra to rahubui toera hi ngata to Samaria bona mporodo hawe'ea-na kako'ia-na Yesus rata.
53lameɛna ugin ad stṛeḥben yis imi slan ɣer temdint n Lquds i gteddu.
53Aga pue' ngata toera, oja' -ra mpotarima Yesus, apa' ra'inca kampotoa' -na Yerusalem.
54Yeɛqub d Yuḥenna mi ẓran ayagi, nnan : A Sidi, tebɣiḍ a nefk lameṛ i tmes n yigenni a d-teɣli fell-asen a ten tessenger ?
54Yakobus pai' Yohanes mpo'epe karapoka'oja' -ra pue' ngata toera. Toe pai' ra'uli' -ki Yesus: "Pue', ane nupokono, kiperapi' apu ngkai langi' mpomampuhi pue' ngata toera lau!"
55Sidna Ɛisa yezzi ɣuṛ-sen, iɛeggeḍ fell-asen yenna : Acuɣeṛ i tețxemmimem akka ?
55Tapi' Yesus mpe'ili' -ra pai' mpotagi-ra.
56Mmi-s n bunadem ur d-yusi ara ad issenger imdanen lameɛna yusa-d a ten-isellek. Dɣa ṛuḥen ɣer taddart nniḍen.
56Oti toe, kaliliu-ramo hilou hi ngata ntani' -na.
57Mi teddun deg webrid, yiwen wergaz yenna i Sidna Ɛisa : A Sidi, anda teddiḍ ad dduɣ !
57Hi pomakoa' -ra toe, ria hadua tauna to mpo'uli' -ki Yesus: "Hiapa kahiloua-nu Pue', doko' kutuku' -ko."
58Sidna Ɛisa yerra-yas : Uccanen ɣuṛ-sen lɣiṛan, ifṛax n yigenni sɛan leɛcuc, ma d Mmi-s n bunadem ur yesɛi ara anda ara yessers aqeṛṛuy-is.
58Yesus mpotompoi' -i, na'uli': "Bangko' ria pulo'u-ra, pai' danci ria peta-ra, aga Aku' Ana' Manusia' uma-kuna ria tomi-ku kupoturui."
59Dɣa yenna i yiwen nniḍen : Eyya-d aț-țedduḍ yid-i. Yerra-yas : A Sidi, serreḥ-iyi uqbel ad ṛuḥeɣ ad meḍleɣ baba.
59Oti toe, pai' na'uli' Yesus hi kahadua-na: "Tuku' -a." Aga natompoi' tau toei: "Pue', piliu-a-kuwo ulu nculii' hi tomi-ku. Ane mate-damo tuama-ku pai' -i ratana, bo kutuku' -moko."
60Sidna Ɛisa yenna-yas : Eǧǧ wid yemmuten ad meḍlen lmegtin-nsen, ma d kečč eyya-d aț-țbecṛeḍ tageldit n Ṛebbi.
60Yesus mpotompoi' -i hante walatu toi, na'uli': "Pelele' moto-ramo tomate mpotana hingka tomate-ra. Aga iko-kona, hilou-moko mpopalele kareba Kamagaua' Alata'ala."
61Wayeḍ yenṭeq yenna-yas : Ad dduɣ yid-ek a Sidi, lameɛna eǧǧ-iyi ad ṛuḥeɣ ad sellmeɣ ɣef wat wexxam-iw.
61Ria wo'o kahadua-na mpo'uli' -ki Yesus: "Pue', dota moto-a mpotuku' -ko. Aga piliu-a ulu nculii' mpalakana hi ompi' -ku."
62Sidna Ɛisa yerra-yas : Kra n win yeṭṭfen lmaɛun, yețmuqul ɣer deffir, ur yenfiɛ ara i tgelda n Ṛebbi.
62Na'uli' Yesus mpo'uli' -ki: "Tauna to ntepu'u-mi mopajeko', uma-hawo lompe' ane kaka'ili' -ili' -i. Tauna to hewa toe kehi-ra, uma-ra natao jadi' topobago hi rala Kamagaua' -na Alata'ala."