¹Cuanqueb aj pâbanel que'chal chak Judea. Que'oc chixyebal reheb laj pâbanel: -Inc'a' naru texcolek' cui inc'a' têbânu li circuncisión jo' naxye li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés, chanqueb.

¹Siis tulid mõned Juudamaalt alla ja õpetasid vendi: 'Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata, siis te ei või pääseda.'

²Riq'uin a'an que'xtiquib xcuech'inquil ribeb riq'uin laj Pablo ut laj Bernabé chirix li na'leb a'in. Ut que'xc'ûb ru nak laj Pablo ut laj Bernabé te'xic Jerusalén chixpatz'bal reheb li apóstol ut reheb laj c'amol be ma tento nak te'xc'ul li circuncisión re nak te'colek'. Cuanqueb ajcui' cuib oxib laj pâbanel côeb chirixeb.

²Et sellest tuli tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist, siis määrati nii, et Paulus, Barnabas ja mõned muud nende seast lähevad selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde.

³Que'taklâc xbaneb laj pâbanel aran Antioquía. Nak yôqueb chi numec' Fenicia ut Samaria, que'xye resil nak que'pâban li mâcua'eb aj judío. Ut c'ajo' nak que'saho' sa' xch'ôleb chixjunileb laj pâbanel rabinquil nak yôqueb chi pâbânc.

³Siis kogudus saatis nad teele ja nad läksid läbi Foiniikia ning Samaaria ja jutustasid paganate pöördumisest, tehes selle sõnumiga suurt rõõmu kõigile vendadele.

⁴Ut nak que'cuulac Jerusalén, que'c'ule' xbaneb li apóstol, eb laj c'amol be jo'queb ajcui' chixjunileb laj pâbanel. Ut que'xserak'i reheb chanru nak li Dios quixtenk'aheb riq'uin li c'anjel que'xbânu.

⁴Kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad kuulutasid, mida kõike Jumal oli teinud nende juures.

⁵Abanan cuanqueb cuib oxib laj pâbanel aj fariseo. Eb a'an que'xye: -Eb laj pâbanel li mâcua'eb aj judío, tento te'xbânu li circuncisión. Tento te'xbânu li c'a'ru naxye li chak'rab li quixq'ue ke laj Moisés, chanqueb.

⁵Aga mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid ja ütlesid: 'Neid peab ümber lõikama ja käskima pidada Moosese Seadust.'

⁶Que'xch'utub ribeb li apóstol ut eb laj c'amol be chixsic'bal c'a'ru te'xbânu riq'uin li ch'a'ajquilal a'in.

⁶Apostlid ja vanemad tulid nüüd kokku seda kõike arutama.

⁷Ut nak ac xe'xcuech'i ribeb chi us chirix li na'leb a'in, laj Pedro quicuacli ut qui-oc chi âtinac. Quixye reheb: -Ex hermân, lâex nequenau nak ac junxil quixsic' chak cuu li Dios sa' êyânk re tinye resil li colba-ib reheb li mâcua'eb aj judío re nak te'pâbânk ajcui' eb a'an.

⁷Kui siis sündis palju vaidlemist, tõusis Peetrus ja ütles neile: 'Mehed-vennad, te teate, et Jumal juba ammusest ajast on valinud teie seast minu, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja saaksid usklikuks.

⁸Li Dios naxnau c'a'ru nanume' sa' xch'ôl li junjûnk. Quixc'ut chiku nak naxraheb a'an nak quixq'ue li Santil Musik'ej reheb jo' nak quixq'ue ke lâo.

⁸Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi,

⁹Moco jalan ta chic li colba-ib li xq'ue ke lâo chiru li xq'ue reheb a'an. Quixcuy quixsach lix mâqueb xban nak xe'pâban.

⁹ja ei ole teinud mingit vahet meie ja nende vahel, olles usu läbi puhastanud nende südamed.

¹⁰Anakcuan ut ¿c'a'ut nak yôquex chixyalbal rix li Dios riq'uin xq'uebal li îk a'in sa' xbêneb laj pâbanel li mâcua'eb aj judío? ¿C'a'ut nak têpuersiheb chixbânunquil li naxye li chak'rab li inc'a' xoru chixbânunquil lâo chi moco eb li kaxe'tônil yucua'?

¹⁰Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie?

¹¹Yal xban rusilal li Kâcua' Jesús nak xopâban ut xocole' jo' eb ajcui' a'an, chan laj Pedro.

¹¹Ent meie usume end päästetud olevat Issanda Jeesuse armu läbi samal kombel nagu nemadki.'

¹²Que'xcanab âtinac chixjunileb li ch'utch'ûqueb aran ut que'oc chirabinquil nak laj Pablo ut laj Bernabé yôqueb chixserak'inquil chanru nak li Dios quixtenk'aheb chixbânunquil li milagro ut li sachba ch'ôlej sa' xyânkeb li mâcua'eb aj judío.

¹²Siis jäi kogu hulk vait ja kuulas, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, kui palju tunnustähti ja imetegusid Jumal oli teinud paganate seas nende kaudu.

¹³Nak que'rake' chi âtinac, laj Jacobo quichak'oc ut quixye: -Ex inhermân, abihomak li oc cue xyebal êre.

¹³Pärast, kui nad olid lõpetanud, hakkas Jaakobus kõnelema: 'Mehed-vennad, kuulge mind!

¹⁴Laj Simón Pedro ac xye êre chanru nak li Dios quixtiquib rosobtesinquileb li mâcua'eb aj judío. Quixsiq'ueb ru sa' xyânkeb li ani te'pâbânk re.

¹⁴Siimeon on rääkinud, kuidas Jumal algusest peale on pidanud hoolt, et koguda paganate seast endale rahvast.

¹⁵Ut a'an ajcui' li que'xtz'îba chak retalil li profeta junxil li naxye chi jo'ca'in:

¹⁵Sellega sobivad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:

¹⁶Ut chirix a'in lâin tinchâlk ut tincuaclesi cui'chic lix tenamit laj David, li t'anenak anakcuan. Tinyîb cui'chic li tz'ac li sutsu cui' ut tinyîb cui'chic li juq'uinbil. Tinq'ueheb cui'chic xcuanquil laj Israel,

¹⁶'Pärast seda ma pöördun tagasi ja ehitan üles Taaveti mahalangenud telgi ja ehitan üles selle varemed ja püstitan selle uuesti,

¹⁷re nak tine'xpâb li mâcua'eb aj judío. Tine'xpâb chixjunileb li sic'bileb ru inban chok' cualal inc'ajol, chan li Kâcua' Dios.

¹⁷et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on hüütud minu nime. Nii ütleb Issand, kes teeb seda,

¹⁸Ut li Kâcua' Dios li quiyehoc chak re a'in, a'an ajcui' li tâbânûnk re. (Amós 9:11-12)

¹⁸mis on teada igavikust alates.'

¹⁹Jo'can nak lâin ninye nak inc'a' takapuersi ruheb chixbânunquil li naxye li chak'rab li mâcua'eb aj judío li yôqueb chixpâbanquil li Kâcua'.

¹⁹Seepärast otsustan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei valmistataks raskusi,

²⁰Li tento takabânu, a'an tz'îbac riq'uineb ut xyebal reheb nak inc'a' te'xmux rib riq'uin xtzacanquil li tzacaêmk mayejanbil chiruheb li yîbanbil dios. Inc'a' te'co'bêtak te'yumbêtak. Ut inc'a' te'xtiu xtibel li yatz'bil xul chi moco te'xtzaca li quic'.

²⁰vaid neile tuleb kirja teel teatada, et nad hoiduksid ebajumalate rüvedusest ja pilastusest ning lämbunud loomadest ja verest.

²¹Jo'ca'in ajcui' naxye li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés xban li Dios. Ut chalen chak najter cuan li ani najultican re sa' eb li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío rajlal hilobâl cutan, chan laj Jacobo.

²¹Sest Moosesel on ammusest ajast kõigis linnades küllalt kuulutajaid ja teda loetakse sünagoogides igal hingamispäeval.'

²²Eb li apóstol, ut eb laj c'amol be rochbeneb chixjunileb laj pâbanel que'xsic' ruheb li te'xtakla Antioquía chirixeb laj Pablo ut laj Bernabé. Ut que'xsiq'ueb ru laj Silas ut laj Judas, aj Barsabás neque'xye ajcui' re. Eb li cuînk a'in q'uebileb xcuanquil xbaneb li rech aj pâbanelil.

²²Siis apostlid ja vanemad koos terve kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehi ja saata need Antiookiasse koos Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, hüüdnimega Barsabas, ja Siilase, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.

²³Que'xtz'îba jun li hu ut que'xtakla chirixeb laj Judas ut laj Silas. Jo'ca'in naxye sa' li hu que'xtakla: Ex hermân, li mâcua'ex aj judío, lâo li apóstol, ut eb laj c'amol be jo'queb ajcui' chixjunileb laj pâbanel nakatakla xsahil êch'ôl lâex li cuanquex sa' eb li tenamit Antioquía, Siria ut Cilicia. Sahak taxak sa' êch'ôl.

²³Nendega nad saatsid järgmise kirja: 'Apostlid ja vanemad, teie vennad, tervitavad vendi paganate seast, kes elavad Antiookias ja Süüria- ja Kiliikiamaal!

²⁴Xkabi resil nak cuanqueb li xe'el arin sa' kayânk ut xe'côeb aran sa' lê tenamit chêch'i'ch'i'inquil ut chixpo'bal êch'ôl riq'uin li c'a'ru neque'xye. Abanan moco lâo ta xotaklan reheb.

²⁴Et me oleme kuulnud, et mõned, kes meie seast on välja läinud, kuigi meie neid ei ole volitanud, on oma kõnedega teid rahutuks teinud ja teie hinged kitsikusse viinud,

²⁵Jo'can nak xkach'utub kib ut xkac'ûb ru nak takasic' ruheb li ani takatakla êriq'uin chirixeb laj Bernabé ut laj Pablo, li rarôqueb kaban.

²⁵siis oleme meie üksmeelselt arvanud heaks valida mehi ja saata need teie juurde koos meie armsate Barnabase ja Paulusega,

²⁶Eb li kahermân a'in ac xe'xk'axtesi ribeb chi câmc sa' xc'aba' li Kâcua' Jesucristo.

²⁶meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast.

²⁷Ut xkasic' ruheb laj Judas ut laj Silas ut xkataklaheb êriq'uin re nak te'xch'olob chêru li c'a'ru xkatz'îba sa' li hu a'in.

²⁷Nii me siis läkitasime Juuda ja Siilase, et need teile ka suusõnal teataksid sedasama.

²⁸Xc'ul xch'ôl li Santil Musik'ej jo' ajcui' lâo nak inc'a' texkapuersi chixbânunquil chixjunil li naxye sa' li chak'rab. Ca'aj cui' eb li na'leb a'in tento têbânu.

²⁸Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna ühtegi muud koormat kui need hädavajalikud -

²⁹Inc'a' têtzaca li tzacaêmk mayejanbil chiru li yîbanbil dios chi moco têtzaca li quic' chi moco têtzaca xtibel li yatz'bil xul. Ut inc'a' têmux êrib riq'uin co'bêtac yumbêtac. Cui têcol êrib chiru chixjunil a'in, us têbânu. Cherilak êrib, chan laj Jacobo.

²⁹hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest ning pilastusest. Teete hästi, kui te neist hoidute! Jääge terveks!'

³⁰Eb li cuînk li que'taklâc côeb Antioquía. Que'xch'utub chixjunileb laj pâbanel ut que'xk'axtesi reheb li hu li que'xc'am.

³⁰Nii nad saadeti teele ja nad tulid Antiookiasse, kutsusid kokku rahvahulga ja andsid kirja edasi.

³¹Nak que'ril xsa' li hu, c'ajo' nak que'saho' sa' xch'ôleb laj pâbanel ut que'c'ojla xch'ôleb riq'uin li c'a'ru quitaklâc xyebal reheb.

³¹Kui nood olid selle läbi lugenud, rõõmustasid nad saadud julgustuse pärast.

³²Laj Judas ut laj Silas q'uebileb xmâtan chixch'olobanquil xyâlal li râtin li Dios. Que'xch'olob xyâlal chiruheb li ch'utch'ûqueb aran ut que'xq'ue xcacuilal xch'ôleb ut que'xc'ojob xch'ôleb riq'uin li âtin li que'xye reheb.

³²Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid vendi mitmete sõnadega ja kinnitasid neid.

³³Najt que'cana sa' xyânkeb. Mokon chic que'chak'rabîc re nak te'suk'îk cui'chic Jerusalén riq'uineb laj pâbanel li que'taklan reheb Antioquía. Ut que'xtz'âma rusilal li Dios sa' xbêneb.

³³Aga kui nad seal mõnda aega olid viibinud, lasksid vennad nad rahuga minema nende juurde, kes neid olid läkitanud.

³⁴Abanan laj Silas toj quiraj canâc aran.

³⁴[Siilas arvas aga heaks jääda nende juurde.]

³⁵Laj Pablo ut laj Bernabé que'cana ajcui' aran Antioquía. Yôqueb chixc'utbal li râtin li Dios ut yôqueb chixch'olobanquil xyâlal li colba-ib. Ut cuanqueb ajcui' nabaleb li que'tenk'an reheb.

³⁵Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades koos paljude teistega Issanda evangeeliumi sõna.

³⁶Mokon chic laj Pablo quixye re laj Bernabé: -Toxic cui'chic sa' eb li tenamit conume' cui' chak chixyebal râtin li Dios re takil chanru cuanqueb laj pâbanel li cuanqueb sa' eb li na'ajej a'an, chan.

³⁶Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: 'Läki jälle vaatama vendi kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib.'

³⁷Ut laj Bernabé quiraj raj xc'ambal chirixeb laj Juan li neque'xye ajcui' Marcos re.

³⁷Barnabas andis nõu võtta kaasa ka Johannes, keda kutsutakse Markuseks.

³⁸Abanan inc'a' quixc'ul xch'ôl laj Pablo xban nak junxil laj Juan Marcos quixjach rib riq'uineb aran Panfilia ut inc'a' chic cô chirixeb chixbânunquil li c'anjel.

³⁸Aga Paulus pidas õigeks mitte võtta enesega kaasa teda, kes neist Pamfüülias oli lahkunud ega olnud nendega koos tööle läinud.

³⁹Que'xcuech'i ribeb laj Pablo ut laj Bernabé ut que'xcanab ribeb. Laj Bernabé cô aran Chipre chiru ha' ut quixc'am laj Juan Marcos chirix.

³⁹Sellest tekkis nii suur tüli, et nad teineteisest lahkusid. Barnabas võttis enesega Markuse ja purjetas Küprosele.

⁴⁰Laj Pablo quixsic' ru laj Silas re tixc'am chirix. Eb laj pâbanel li cuanqueb aran Antioquía que'xk'axtesiheb laj Pablo ut laj Silas sa' ruk' li Kâcua' nak que'el aran.Quilaje'xbeni li na'ajej Siria ut Cilicia. Que'xch'olob xyâlal chiruheb laj pâbanel ut que'cacuu xch'ôleb sa' xpâbâleb.

⁴⁰Paulus valis aga Siilase ja läks teele, ning vennad andsid ta Issanda armu hooleks.

⁴¹Quilaje'xbeni li na'ajej Siria ut Cilicia. Que'xch'olob xyâlal chiruheb laj pâbanel ut que'cacuu xch'ôleb sa' xpâbâleb.

⁴¹Ja ta käis läbi Süüria- ja Kiliikiamaa, kinnitades kogudusi.