¹Laj Pablo quicuulac sa' eb li tenamit Derbe ut Listra. Ut aran quixtau jun aj pâbanel aj Timoteo xc'aba'. Lix na', a'an jun aj pâbanel aj judío ut lix yucua', a'an aj griego. Mâcua' aj judío.

¹Paulus saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli jünger, uskliku juudi naise poeg, aga kreeka isast, Timoteos nimi,

²Châbil neque'xye chirix laj Timoteo eb laj pâbanel li cuanqueb Listra ut Iconio.

²kelle kohta Lüstra ja Ikoonioni vennad andsid hea tunnistuse.

³Laj Pablo quiraj xc'ambal laj Timoteo chirix. Jo'can nak quixbânu li circuncisión re. Inc'a' quiraj nak te'ch'inânk xch'ôleb laj judío li cuanqueb sa' eb li na'ajej aran xban nak chixjunileb que'xnau nak lix yucua' laj Timoteo mâcua' aj judío.

³Paulus tahtis teda enesega teele kaasa. Ja ta võttis ning lõikas tema ümber kohalike juutide pärast, sest need kõik teadsid, et Timoteose isa oli olnud kreeklane.

⁴Ut nak yôqueb chi numec' sa' li junjûnk chi tenamit, yôqueb chixyebal reheb laj pâbanel nak tento te'xbânu li c'a'ru que'xc'ûb ru eb li apóstol jo'queb ajcui' laj c'amol be li cuanqueb aran Jerusalén.

⁴Kui nad siis linnu mööda käisid, andsid nad kogudustele täitmiseks need korraldused, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.

⁵Jo'ca'in nak yôqueb chi q'uîc laj pâbanel sa' xpâbâleb. Ut rajlal cutan yôqueb chi tâmc.

⁵Nõnda siis kinnitati kogudusi usus ja nende arv kasvas päevast päeva.

⁶Li Santil Musik'ej quixc'ut chiruheb nak inc'a' te'xic chixch'olobanquil resil li colba-ib sa' li na'ajej Asia. Jo'can nak que'côeb Frigia ut que'nume' ajcui' sa' li na'ajej Galacia.

⁶Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias.

⁷Nak que'cuulac Misia, que'raj raj xic Bitinia. Abanan li Santil Musik'ej inc'a' quixcanabeb re te'xic aran.

⁷Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud.

⁸Jo'can nak yal que'nume' Misia ut côeb Troas.

⁸Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse.

⁹Nak cuanqueb aran sa' jun li k'ojyîn quic'ute' jun li visión chiru laj Pablo. Jun li cuînk aj Macedonia xakxo chiru nak quiril. Yô chixtz'âmanquil chiru ut quixye re: -Châlkat sa' katenamit Macedonia ut choâtenk'a, chu'ux re nak quiril.

⁹Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: 'Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!'

¹⁰Ut nak ac xc'ute' li visión chiru laj Pablo, sa' junpât quikacauresi kib lâo chi xic Macedonia. Kanau chi tz'akal nak li Dios yô chi taklânc ke aran chixyebal resil li colba-ib reheb li cuanqueb aran.

¹⁰Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.

¹¹Co-el aran Troas ut tîc côo chiru ha' toj Samotracia. Ut cuulajak chic cocuulac Neápolis.

¹¹Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse

¹²Chirix a'an côo Macedonia sa' li nimla tenamit Filipos. Li tenamit a'an cuan xcuênt Roma. Cocuan cuib oxib cutan sa' li tenamit a'an.

¹²ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.

¹³Ut sa' li hilobâl cutan côo chire li tenamit cuan cui' jun li nima' sa' li na'ajej li neque'tijoc cui' eb laj judío. Coc'ojla ut co-oc chixyebal resil li colba-ib reheb li ixk li que'ch'utla aran.

¹³Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.

¹⁴Jun reheb li ixk a'an xLidia xc'aba'. Tiatira xtenamit. A'an nac'ayin châbil t'icr. Naxpâb li Dios ut yô chi abînc xban nak li Dios quixc'ut chiru nak tixq'ue retal li yô chixyebal laj Pablo.

¹⁴Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.

¹⁵Quixc'ul li cubi ha' rochbeneb chixjunileb li cuanqueb sa' rochoch, ut quixye ke: -Cui nequepâb nak lâin xinpâb li Kâcua' chi anchal inch'ôl, naru nequexcana chi hilânc sa' li cuochoch, chan ke. Ut quirelaji ku chi canâc.

¹⁵Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: 'Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!' Ja ta käis meile peale.

¹⁶Sa' jun li cutan yôco chi xic chi tijoc nak kac'ul jun li xka'al aj k'e. Cuan mâus aj musik'ej riq'uin. A'an jun môs ut naxsic' nabal xtumin lix patrón riq'uin k'ehînc.

¹⁶Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.

¹⁷Li xka'al a'an yô chikatâkenquil. Japjo re chixyebal: -Eb li cuînk a'in a'an xmôseb li nimajcual Dios. Yôqueb chixch'olobanquil chiku chanru nak târûk tocolek', chan.

¹⁷Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: 'Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.'

¹⁸Nabal cutan quixbânu chi jo'can. Nak ac xtitz' chirabinquil, laj Pablo quixxakab rib, ut quiril li xka'al, ut quixye re li mâus aj musik'ej: -Sa' xc'aba' li Kâcua' Jesucristo, tinye âcue: Elen riq'uin li xka'al a'in, chan. Ut sa' ajcui' li hônal a'an, li mâus aj musik'ej qui-el riq'uin.

¹⁸Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: 'Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!' Ja vaim läks välja samal tunnil.

¹⁹Nak que'xq'ue retal lix patrón li xka'al nak inc'a' chic târûk tixsic' xtumineb, que'xchap laj Pablo ut laj Silas ut que'xc'am sa' pôpol chiruheb laj rakol âtin.

¹⁹Kui nüüd orjatari isandad nägid, et nende kasulootus on kustunud, haarasid nad Pauluse ja Siilase ning vedasid nad turule ülemate juurde.

²⁰Nak que'xxakab chiru laj rakol âtin, que'xye: -Eb li cuînk a'in, a'aneb aj judío ut yôqueb chikach'i'ch'i'inquil sa' li katenamit.

²⁰Nad viisid nad võimukandjate ette ja ütlesid: 'Need inimesed tekitavad meie linnas segadust. Nad on juudid

²¹Yôqueb chixc'utbal jalan na'leb sa' li katenamit. Lâo inc'a' naru nakac'ul chi moco naru takabânu li neque'xye xban nak lâo aj Roma, chanqueb.

²¹ja kuulutavad kombeid, mida meie kui roomlased ei tohi omaks võtta ega järgida.'

²²Ut que'xtûb rib li tenamit chixjitbaleb. Eb laj rakol âtin que'xk'ichi li rak'eb laj Pablo ut laj Silas ut que'xtakla xsac'baleb riq'uin che'.

²²Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta.

²³Nak ac xe'tacuasîc chi us, que'q'uehe' sa' tz'alam. Ut eb laj rakol âtin que'xye reheb laj ilol tz'alam nak te'ril chi us laj Pablo ut laj Silas re nak inc'a' te'êlelik.

²³Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata.

²⁴Ut nak quiyehe' chi jo'can, que'c'ame' ut que'q'uehe' sa' tz'alam sa' jun li na'ajej li cuan toj chi sa' ut que'nat'e' li rok sa' che'.

²⁴Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku.

²⁵Tuktu chic k'ojyîn nak laj Pablo ut laj Silas yôqueb chi tijoc ut yôqueb chi bichânc re xlok'oninquil li Dios. Ut eb li cuanqueb chi prêxil yôqueb chi abînc.

²⁵Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.

²⁶Mâc'a' sa' xch'ôleb nak quichal jun nimla hîc. Qui-ec'asîc chi cau li tz'alam, ut quilaje'teli lix puertil. Ut quilaje'hite' li cadena li bac'bôqueb cui' li prêx.

²⁶Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.

²⁷Ut nak qui-aj ru laj ilol tz'alam, quiril nak teto lix puertil li tz'alam. Quixchap lix ch'îch' ut oc raj re chixcamsinquil rib. Sa' xch'ôl a'an nak xe'êlelic chixjunileb li prêx.

²⁷Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.

²⁸Ut laj Pablo quixjap re chi cau ut quixye: -Mâcamsi âcuib. Chikajunilo cuanco arin, chan.

²⁸Paulus hüüdis aga valju häälega: 'Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!'

²⁹Ut laj ilol tz'alam quixpatz' lix xam ut qui-oc chi sa' li tz'alam chirilbal. Nasicsot xban xxiu nak quixcut rib chi rokeb laj Pablo ut laj Silas.

²⁹Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,

³⁰Laj ilol tz'alam quirisiheb xjuneseb laj Pablo ut laj Silas ut quixye reheb: -¿C'a'ru us tinbânu re nak tincolek'?

³⁰tõi nad välja ning ütles: 'Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?'

³¹Eb a'an que'xye: -Pâb li Kâcua' Jesucristo. Tatcolek' lâat jo'queb ajcui' li cuanqueb sa' lâ cuochoch, chan laj Pablo.

³¹Aga nemad ütlesid: 'Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!'

³²Ut quixch'olob xyâlal li râtin li Kâcua' chiru a'an jo' ajcui' chiruheb li jo' q'uial li cuanqueb sa' li rochoch.

³²Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.

³³Ut sa' ajcui' li hônal a'an laj ilol tz'alam quirisiheb sa' tz'alam laj Pablo ut laj Silas. Quixch'aj ru lix toch'oleb xban nak que'saq'ue'. Ut ticto quicubsîc xha' laj ilol tz'alam rochbeneb chixjunileb li cuanqueb sa' li rochoch.

³³Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.

³⁴Quixc'ameb laj Pablo ut laj Silas sa' rochoch ut quixq'ueheb xtzacaêmk. C'ajo' nak quisaho' sa' xch'ôl nak quixpâb li Dios rochbeneb li cuanqueb sa' rochoch.

³⁴Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.

³⁵Nak quisakêu, eb laj rakol âtin que'xtakla xyebal re laj ilol tz'alam nak tixcanabeb chi xic eb li cuînk a'an.

³⁵Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: 'Lase need inimesed vabaks!'

³⁶Laj ilol tz'alam quixye reheb: -Eb laj rakol âtin xe'xtakla chak xyebal nak tex-ach'abâk. Jo'can nak ayukex chi mâc'a' êc'a'ux, chan.

³⁶Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: 'Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!'

³⁷Laj Pablo quixye reheb: -Inc'a'. Xosaq'ue' chiruheb li tenamit chi mâji' que'xrak âtin sa' kabên. Xoe'xq'ue sa' tz'alam usta lâo aj Roma. Ut anakcuan, te'raj toe'risi chi mukmu. Inc'a' naru chi jo'can. Châlkeb ban a'an ut choe'risihak, chan.

³⁷Paulus aga vastas neile: 'Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!'

³⁸Ut eb li takl que'côeb chixyebal re laj rakol âtin li c'a'ru quixye laj Pablo. C'ajo' nak que'xucuac nak que'rabi nak laj Pablo ut laj Silas, a'aneb aj Roma.

³⁸Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma

³⁹Nak que'cuulac, que'xk'unbesiheb ut que'xtz'âma chiruheb nak te'êlk sa' li tenamit.Nak que'el sa' tz'alam laj Pablo ut laj Silas, coxe'ocak sa' rochoch lix Lidia. Nak ac xe'ril ruheb laj pâbanel, que'xq'ue xcacuilal xch'ôleb ut que'côeb.

³⁹ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.

⁴⁰Nak que'el sa' tz'alam laj Pablo ut laj Silas, coxe'ocak sa' rochoch lix Lidia. Nak ac xe'ril ruheb laj pâbanel, que'xq'ue xcacuilal xch'ôleb ut que'côeb.

⁴⁰Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.