¹Toj yôqueb ajcui' chi âtinac laj Pedro ut laj Juan nak que'cuulac laj tij riq'uineb. Rochbeneb laj tij cuan li nataklan sa' xbêneb li soldado li neque'c'ac'alen re li templo ut rochbeneb ajcui' laj saduceo.

¹Sellal kui apostlid rahvale rääkisid, astusid nende juurde preestrid ja templipealik ja saduserid.

²Yôqueb xjosk'il xban nak laj Pedro ut laj Juan yôqueb chixc'utbal lix yâlal chiruheb li tenamit ut yôqueb chixch'olobanquil xyâlal chiruheb chirix lix cuaclijiqueb li camenak chi yo'yo sa' xc'aba' li Jesús.

²Neid ärritas, et apostlid õpetasid rahvast ja kuulutasid surnuist ülestõusmist Jeesuses.

³Xbaneb xjosk'il que'xchap laj Pedro ut laj Juan ut que'xq'ue sa' tz'alam toj sa' li cutan jun chic xban nak ac x-ecuu.

³Nad võtsid Peetruse ja Johannese kinni ja panid nad hommikuni vangimajja, sest oli juba õhtu.

⁴Abanan nabaleb li que'pâban re li âtin li yôqueb chixyebal laj Pedro ut laj Juan. Cuanqueb na ôbak mil li cuînk li que'pâban.

⁴Aga paljud neist, kes olid Sõna kuulnud, hakkasid uskuma, ja mehi sai arvult umbes viis tuhat.

⁵Sa' li cutan jun chic que'ch'utla Jerusalén eb li xbênil aj tij, ut eb li neque'taklan sa' xbêneb laj judío, jo'queb ajcui' laj tz'îb.

⁵Hommikul sündis, et nende ülemad ja vanemad ja kirjatundjad tulid Jeruusalemma kokku,

⁶Cuanqueb ajcui' aran laj Anás li xyucua'il laj tij, ut laj Caifás, ut laj Juan, ut laj Alejandro jo'queb ajcui' li jun ch'ol chic lix comoneb li xyucua'il aj tij.

⁶ka ülempreester Hannas ja Kaifas ja Johannes ja Aleksandros ja niipalju kui neid oli ülempreestri soost.

⁷Que'xtakla xc'ambal laj Pedro ut laj Juan. Que'xakabâc chiruheb ut que'xye reheb: -¿Ani xq'uehoc êcuanquil? Ut, ¿ani sa' aj c'aba' yôquex chixbânunquil li milagro a'in? chanqueb.

⁷Ja nad panid apostlid endi keskele seisma ja pärisid: 'Missuguse väega või millise nime abil te olete seda teinud?'

⁸Ut laj Pedro qui-oc chi âtinac riq'uin xcuanquil li Santil Musik'ej ut quixye reheb: -Lâex li nequextaklan sa' xbêneb laj judío ut lâex li nequexc'amoc be chiruheb, abihomak li oc cue xyebal,

⁸Siis Peetrus, täis Püha Vaimu, ütles neile: 'Rahva ülemad ja vanemad!

⁹xban nak yôquex chixtz'ilbal âtin sa' kabên riq'uin li usilal li xc'ul li cuînk a'in. Yôquex chixpatz'bal ke chanru nak quiq'uirtesîc li cuînk a'in.

⁹Kui meid täna üle kuulatakse vigasele inimesele tehtud heateo pärast, mille läbi ta päästeti,

¹⁰Takaye lix yâlal êre re nak tênau nak li cuînk a'in xq'uira sa' xc'aba' li Jesucristo laj Nazaret li queq'ue lâex chi camsîc chiru cruz. Ut a'an li quicuaclesîc cui'chic chi yo'yo xban li Dios sa' xyânkeb li camenak. Sa' xc'aba' a'an xq'uira li cuînk a'in li yôquex chirilbal arin anakcuan.

¹⁰siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et see sündis Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nime abil, kelle teie lõite risti, aga kelle Jumal on üles äratanud surnuist. Sellesama tõttu seisab see inimene siin teie ees tervena.

¹¹Li Jesús a'an chanchan li châbil pec tz'ektânanbil xbaneb laj cablanel. Lâex xetz'ektâna li Jesús. Chanchanex laj cablanel li que'tz'ektânan re li châbil pec li quiq'uehe' chok' xxuc li cab mokon.

¹¹Jeesus on 'kivi, mille teie, ehitajad, olete tunnistanud kõlbmatuks, mis on saanud nurgakiviks'.

¹²Ut mâ ani chic aj iq'uin târûk takatau kacolbal, xban nak mâc'a' chic junak c'aba'ej sa' chixjunil li ruchich'och' q'uebil ta ke re târûk tocolek' cui', chan laj Pedro.

¹²Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.'

¹³Que'ril nak cauheb xch'ôl laj Pedro ut laj Juan chi âtinac. Que'xq'ue retal nak moco tzolbileb ta ut mâc'a'eb xcuanquil. Ut que'xsach xch'ôleb chirabinquil li c'a'ru que'xye. Ut que'xq'ue retal nak eb li cuînk a'in que'bêc chak rochben li Jesús.

¹³Nähes Peetruse ja Johannese kartmatust ja teada saades, et nad on õppimata ja lihtsad mehed, panid nad seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.

¹⁴Ut mâc'a' chic naru neque'xye xban nak yôqueb chirilbal li cuînk li quiq'uirtesîc xakxo chixc'atkeb laj Pedro ut laj Juan.

¹⁴Ja kui nad nägid tervendatud meest nende juures seisvat, ei olnud neil midagi vastu ütelda.

¹⁵Jo'can nak que'xtakla risinquil chirix cab laj Pedro ut laj Juan. Ut que'oc chixc'ûbanquil chi ribileb rib c'a'ru te'xbânu riq'uineb.

¹⁵Siis nad käskisid neid Suurkohtust välja minna ja pidasid omavahel nõu:

¹⁶Ut que'xye: -¿C'a'ru takabânu riq'uineb li cuînk a'in? Chixjunileb li tenamit arin Jerusalén neque'xnau nak tz'akal milagro que'xbânu re li cuînk. Lâo inc'a' naru takaye nak inc'a' yâl a'an.

¹⁶'Mis me peaksime nende inimestega tegema? Sest see, et nende läbi on sündinud silmapaistev tunnustäht, on teada kõigile jeruusalemlastele ja me ei saa seda salata.

¹⁷Takase'besiheb re nak inc'a' chic te'xye resil li na'leb a'in sa' eb li tenamit. Takaye reheb nak chalen anakcuan inc'a' chic te'âtinak sa' xc'aba' li Jesús, chanqueb.

¹⁷Kuid et nad sellest nimest ei räägiks enam ühelegi inimesele, siis ähvardagem neid kõvasti.'

¹⁸Ut nak que'boke' cui'chic laj Pedro ut laj Juan, que'xye reheb nak inc'a' chic târûk te'âtinak chi moco târûk chic te'xtzoleb li tenamit sa' xc'aba' li Jesús.

¹⁸Ja nad kutsusid apostlid sisse ning keelasid neil üldse rääkida ja õpetada Jeesuse nimel.

¹⁹Ut que'chak'oc laj Pedro ut laj Juan ut que'xye reheb: -C'oxlahomak chi us bar cuan li us chiru li Dios. ¿Ma us nak texkapâb lâex malaj ut us nak takapâb li Dios?

¹⁹Peetrus ja Johannes vastasid aga neile: 'Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat?

²⁰Lâo inc'a' naru takacanab xyebal resil li c'a'ru xkil ut xkabi, chanqueb.

²⁰Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud.'

²¹Nak ac xe'xse'besiheb riq'uin cacuil âtin, que'rach'abeb. Mâc'a' que'ru xbânunquil reheb xban nak chixjunileb li tenamit yôqueb chixlok'oninquil li Dios riq'uin li c'a'ru quic'ulman.

²¹Nemad aga, veel rohkem ähvardades, lasksid apostlid vabaks, sest rahva pärast nad ei leidnud viisi, kuidas apostleid nuhelda, kuna kõik ülistasid Jumalat toimunu eest.

²²Ac numenak ca'c'âl chihab cuan re li cuînk li quiq'uirtesîc riq'uin milagro.

²²Sest inimene, kellele see paranemise tunnustäht oli sündinud, oli üle neljakümne aasta vana.

²³Ut nak ac xe'ach'abâc laj Pedro ut laj Juan, que'côeb riq'uineb li rech aj pâbanelil. Que'xserak'i reheb chixjunil li que'xye eb li xbênil aj tij ut eb li neque'taklan.

²³Pärast vabanemist tulid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutustasid, mida ülempreestrid ja vanemad neile olid öelnud.

²⁴Nak que'rabi a'an, chixjunileb laj pâbanel que'tijoc chiru li Dios sa' comonil ut que'xye: -At Kâcua' at nimajcual Dios, lâat catyîban re li choxa, li ruchich'och', ut li palau. Lâat catyîban re chixjunil li c'a'ru cuan.

²⁴Aga seda kuuldes tõstsid need ühel meelel häält Jumala poole, öeldes: 'Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees,

²⁵Riq'uin li Santil Musik'ej caye re li rey David laj c'anjel châcuu nak tixye chi jo'ca'in: ¿C'a'ut nak yôqueb xjosk'il li tenamit li inc'a' neque'xpâb li Dios? Ut, ¿c'a'ut nak yôqueb xc'ûbanquil ribeb chixbânunquil li yal mâc'a' na-oc cui'?

²⁵kes sa oled meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu Püha Vaimu läbi öelnud: 'Miks paganad möllavad ja rahvad taotlevad tühja?

²⁶Eb li rey que'josk'o' riq'uin li c'a'ru quixbânu li Kâcua'. Ut que'xch'utub rib chixc'ûbanquil chanru nak te'risi sa' xcuanquil li Mesías li xakabanbil chak xban li Dios. (Sal. 2:1-2)

²⁶Ilmamaa kuningad on astunud siia ja vürstid on kogunenud ühte paika Issanda vastu ja tema Messia vastu.'

²⁷At Kâcua', yâl ajcui' nak que'xch'utub ribeb sa' li tenamit a'in laj Herodes ut laj Poncio Pilato rochbeneb li tenamit aj Israel jo'queb ajcui' li mâcua'eb aj Israel ut que'xc'ûb ru chanru nak te'xbânu raylal re li Jesús lâ Santil Alal li sic'bil ru âban xban nak xic' que'ril.

²⁷Sest tõepoolest, selles linnas on Heroodes ja Pontius Pilaatus kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu püha sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud,

²⁸Jo'ca'in que'xbânu xban nak ac jo'can chak sa' âch'ôl lâat. Ut ac yebil chak âban nak jo'can tâc'ulmânk.

²⁸et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima.

²⁹Ut anakcuan, at Kâcua', chaq'ue taxak retal li kase'besinquil yôqueb, ut choâtenk'a lâo aj c'anjel châcuu re nak takaye lâ cuesilal chi cau kach'ôl.

²⁹Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna,

³⁰Ut riq'uin taxak xnimal lâ cuanquil, tâq'uirtesiheb li yaj ut chabânu li sachba ch'ôlej ut milagro sa' xc'aba' li Jesús lâ Santil Alal, chanqueb sa' lix tijeb.

³⁰sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi.'

³¹Nak ac xe'rake' chi tijoc, qui-ec'asîc li na'ajej li ch'utch'ûqueb cui'. Ut chixjunileb li cuanqueb aran que'nujac riq'uin li Santil Musik'ej. Ut cauheb xch'ôl chixyebal li râtin li Dios.

³¹Ja nende palve järel kõikus paik, kus nad olid koos, ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ja nad kõnelesid Jumala sõna julgesti.

³²Ut chixjunileb li que'pâban junajeb chic xch'ôleb ut junajeb chic xc'a'uxeb. Ut mâ ani quixye nak junes re a'an li c'a'ru cuan re. Reheb ban sa' comonil chixjunil li c'a'ru cuan reheb.

³²Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine.

³³Eb li apóstol cauheb xch'ôl chixch'olobanquil xyâlal lix cuaclijic cui'chic chi yo'yo li Jesucristo sa' xyânkeb li camenak. Ut li Dios quirosobtesiheb chixjunileb chi nabal.

³³Ja apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal.

³⁴Mâ jun sa' xyânkeb mâc'a' ta cuan re xban nak chixjunileb li cuanqueb xch'och' ut li cuanqueb rochocheb que'xc'ayi ut que'xk'axtesi reheb li apóstol lix tz'ak li que'xc'ayi.

³⁴Nende seas ei olnud keegi puuduses, sest kõik, kes olid maade või majade omanikud, tõid müümisel saadud raha

³⁵Coxe'xq'ue li tumin reheb re te'xjeq'ui a' yal jo' q'uial tâc'anjelak chiru li junjûnk.

³⁵ja panid apostlite jalge ette. Igaühele jagati siis sedamööda, kuidas keegi vajas.

³⁶Quicuan jun li cuînk aj José xc'aba'. Eb li apóstol que'xq'ue Bernabé chok' xcab xc'aba'. Chi jalbil ru naraj naxye "Aj C'ojobanel Ch'ôlej". A'an xcomoneb li neque'tenk'an reheb laj tij. Chipre xtenamit.Cuan jun xch'och' quixc'ayi. Quixc'am lix tz'ak ut quixq'ue reheb li apóstol.

³⁶Näiteks Joosep, Küprose saarelt pärit leviit, keda apostlid hüüdsid lisanimega Barnabaseks, mis tähendab Julgustuse poeg,

³⁷Cuan jun xch'och' quixc'ayi. Quixc'am lix tz'ak ut quixq'ue reheb li apóstol.

³⁷müüs ära oma põllu ning tõi raha ja pani apostlite jalge ette.