¹Quicuan jun li cuînk aj Ananías xc'aba'. Quixc'ayi jun lix ch'och' rochben lix Safira li rixakil.

¹Aga keegi mees, Hananias nimi, oli koos oma naise Safiiraga müünud omandi

²Ut que'xc'ûb ru chi ribileb rib nak yijach lix tz'ak li ch'och' tâcanâk chok' reheb. Ut li yijach chic quixc'am laj Ananías riq'uineb li apóstol ut quixye reheb: -A'an a'in chixjunil lix tz'ak li kach'och' li xkac'ayi, chan.

²ja osa saadud rahast naise teades kõrvale toimetanud, ja osa ta tõi ja pani apostlite jalgade ette.

³Laj Pedro quixye re: -At Ananías, ¿c'a'ut nak xaq'ue âcuib chirâle laj tza? ¿C'a'ut nak yôcat chixbalak'inquil li Santil Musik'ej riq'uin nak yôcat chixcanabanquil yijach lix tz'ak li ch'och' chok' âcue?

³Siis ütles Peetrus: 'Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja toimetasid kõrvale osa maatüki eest saadud rahast?

⁴¿C'a'ut nak tat-oc xmukbal xtz'ak lâ ch'och'? ¿Ma mâcua' ta bi' âcue? Cui xac'ayi lâ ch'och', ¿ma inc'a' ta bi' raj xru xcana chok' âcue lix tz'ak? Mâcua' chiku lâo yôcat chi tic'ti'ic. Chiru ban li Dios, chan.

⁴Eks see sinu käes olles olnud su oma ja müüdunagi sinu meelevallas? Mispärast sa oled selle ette võtnud oma südames? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.'

⁵Nak quirabi li âtin li quixye laj Pedro, quit'ane' laj Ananías ut camenak quicana. Ut c'ajo' nak qui-oc xxiuheb chixjunileb li que'iloc re jo'queb ajcui' li que'abin resil.

⁵Neid sõnu kuuldes langes Hananias maha ja heitis hinge. Ja suur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.

⁶Ut eb li cuînk li toj sâjeb li cuanqueb aran que'xlan li camenak, que'xpako ut que'xc'am re te'xmuk.

⁶Noormehed aga tõusid ja mässisid ta linasse, kandsid välja ja matsid maha.

⁷Ac xnume' na chic oxib ôr nak quicuulac lix Safira li rixakil. Inc'a' naxnau c'a'ru ac xc'ulman.

⁷Umbes kolme tunni pärast juhtus, et tema naine tuli sisse ega teadnud, mis oli sündinud.

⁸Laj Pedro quixye re: -Ye cue. ¿Ma jo' a'in xec'ayi cui' lê ch'och'?- Ut lix Safira quixye: -Yâl, jo'can xkac'ayi cui', chan.

⁸Peetrus küsis temalt: 'Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?' Tema ütles: 'Jah, selle hinnaga.'

⁹Ut laj Pedro quixye cui'chic re: -¿C'a'ut nak xec'ûb chêribil êrib xyalbal rix li Santil Musik'ej? Cue'queb chak li xe'mukuc chak re lâ bêlom ut tate'xc'am ajcui' lâat, chan.

⁹Peetrus ütles nüüd talle: 'Mispärast te olete ühte nõusse heitnud, et Issanda Vaimu kiusata? Ennäe, nende jalad, kes su mehe on matnud, on ukse taga ja nad kannavad välja sinugi.'

¹⁰Ut sa' ajcui' li hônal a'an lix Safira quit'ane' chi rok laj Pedro ut camenak quicana. Eb li cuînk que'oc sa' cab ut que'ril nak camenak chic. Que'risi ut coxe'xmuk chak chixc'atk lix bêlom.

¹⁰Otsekohe kukkus naine tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noormehed sisse tulid, leidsid nad ta surnud olevat ning kandsid ta välja ja matsid ta tema mehe kõrvale.

¹¹C'ajo' nak qui-oc xxiuheb chixjunileb laj pâbanel jo'queb ajcui' chixjunileb li que'abin re li resil a'in.

¹¹Ja suur kartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale, kes seda kuulsid.

¹²Rajlal neque'xch'utub ribeb sa' xmu li templo chixjunileb laj pâbanel cuan cui' li oquebâl Salomón xc'aba'. Nabal li milagro que'xbânu eb li apóstol ut nabal li sachba ch'ôlej.

¹²Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas, ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus.

¹³Usta eb li tenamit neque'xq'ue xlok'aleb laj pâbanel, abanan neque'xucuac chi xic sa' xyânkeb.

¹³Ehkki muudest inimestest ei söandanud keegi nendega lähedalt suhelda, pidas rahvas neist suurt lugu.

¹⁴C'ajo' nak yôqueb chi tâmc li yôqueb chi pâbânc re li Kâcua', jo' cuînk jo' ixk.

¹⁴Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, suurel hulgal nii mehi kui naisi,

¹⁵Ut nabaleb li que'xc'am chak lix yajeb ut que'xyocob sa' lix cuarib malaj chiru lix pôp chire be. Que'raj nak laj Pedro tixq'uirtesiheb. Eb a'an que'xc'oxla nak usta yal tânumek' chiruheb, te'q'uirâk.

¹⁵nii et nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist.

¹⁶Nabaleb li que'chal chak sa' eb li tenamit li cuanqueb chi nach' riq'uin Jerusalén. Que'xc'am chak li yaj ut eb li cuan mâus aj musik'ej riq'uineb. Ut chixjunileb quilaje'q'uirtesîc.

¹⁶Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.

¹⁷Ut li xyucua'il aj tij ut eb laj saduceo li cuanqueb rochben, c'ajo' nak que'oc xcakalinquileb li apóstol.

¹⁷Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased, saduseride erakond, muutusid kadedaks

¹⁸Jo'can nak que'xtakla xchapbaleb ut que'xq'ueheb sa' li tz'alam li neque'q'uehe' cui' yalak ani.

¹⁸ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldvanglasse.

¹⁹Abanan chiru li k'ojyîn a'an jun lix ángel li Kâcua' quixte lix puertil li tz'alam ut quirisiheb sa' tz'alam ut quixye reheb:

¹⁹Issanda ingel avas aga öösel vangimaja uksed, viis nad välja ja ütles:

²⁰-Ayukex sa' li templo ut têch'olob xyâlal chiruheb li tenamit chirix li ac' yu'am, chan reheb.

²⁰'Minge, seiske ja kõnelge rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!'

²¹Cuulajak chic nak toj ek'ela que'côeb sa' li templo eb li apóstol ut que'oc chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb li tenamit jo' quiyehe' reheb xban li ángel. Sa' ajcui' li ek'ela a'an que'cuulac li xbênil aj tij rochbeneb chixjunileb li neque'tenk'an re, ut que'xbokeb li jun ch'ol chic li neque'c'amoc be chiruheb laj judío jo'queb ajcui' li neque'taklan sa' xbêneb. Ut que'xtakla xyebal re laj ilol tz'alam nak te'c'amek' li apóstol riq'uineb.

²¹Kui apostlid seda olid kuulnud, tulid nad koidu ajal pühakotta ja hakkasid õpetama.Aga kui ülempreester ja tema kaaslased pärale jõudsid, kutsusid nad kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli rahva vanemad ning läkitasid kohtuteenrid vangimajja apostleid ära tooma.

²²Que'cuulac li takl sa' li tz'alam ut inc'a' chic que'ta'e' li apóstol aran. Jo'can nak que'suk'i chixyebal resil ut que'xye:

²²Kui need nüüd pärale jõudsid, ei leidnud nad apostleid vanglast. Nad pöördusid tagasi ja teatasid:

²³-Relic chi yâl li tz'alam tz'aptz'o chi us nak xkatau. Ut eb laj c'ac'alenel cuanqueb chire li oquebâl. Nak xkate li tz'alam, inc'a' chic xkatauheb li cuînk chi sa', chanqueb li takl.

²³'Me leidsime vangimaja küll täiesti kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel seismas, aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi.'

²⁴Nak que'rabi a'an, eb li xbênil aj tij ut eb li neque'taklan sa' xbêneb li soldado li neque'c'ac'alen sa' li templo, que'sach xch'ôleb ut que'oc chixc'oxlanquil c'a'ru tâcanâk cui' li yô chi c'ulmânc.

²⁴Neid sõnumeid kuuldes olid templipealik ja ülempreestrid nõutud - mis küll võis juhtuda?

²⁵Quichal jun ut quixye reheb: -Eb li cuînk li que'q'uehe' sa' tz'alam ecuêr cuanqueb sa' li templo ut yôqueb chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb li tenamit, chan.

²⁵Siis aga saabus keegi, kes teatas neile: 'Ennäe, mehed, kelle teie panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!'

²⁶Cô ut li jun li nataklan sa' xbêneb li soldado rochbeneb lix takl. Ut que'xc'ameb chak li apóstol sa' usilal xban nak que'xucuac. Que'xc'oxla nak mâre te'cutek' chi pec xbaneb li tenamit.

²⁶Siis läks templipealik sulastega kaasa ja tõi apostlid ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et muidu rahvas viskab nad kividega surnuks.

²⁷Que'c'ame' laj Pedro ut laj Juan ut que'xakabâc chiru li xyucua'il aj tij ut chiruheb li cuanqueb rochben. Ut li xyucua'il aj tij quiâtinac riq'uineb ut quixye reheb:

²⁷Nad tõid siis apostlid ning panid seisma Suurkohtu ette. Ja ülempreester küsis neilt:

²⁸-¿Ma inc'a' ta bi' xkaye êre nak inc'a' chic têtzoleb li tenamit sa' xc'aba' li cuînk a'an? Lâex yôquex chixc'utbal li tijleb a'an sa' chixjunil Jerusalén ut têraj xq'uebal sa' kabên lix camic li cuînk a'an, chanqueb.

²⁸'Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja tahate selle inimese vere tuua meie peale!'

²⁹Laj Pedro, jo'queb ajcui' li rech apostolil, que'chak'oc ut que'xye: -¿Ma takak'et li c'a'ru naxye li Dios ut takapâb li c'a'ru neque'xye li cuînk? Inc'a'. Tento takapâb li c'a'ru naxye li Dios.

²⁹Peetrus ja teised apostlid kostsid: 'Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna.

³⁰Li Dios li que'xlok'oni chak li kaxe'tônil yucua', a'an li quicuaclesin cui'chic re li Jesús chi yo'yo sa' xyânkeb li camenak, li queq'ue chi camsîc chiru cruz lâex.

³⁰Meie isade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle teie olete tapnud, riputades ta ristipuu külge.

³¹Li Jesús, a'an li quiq'uehe' xlok'al xban li Dios ut quiq'uehe' chi c'ojlâc sa' xnim uk' ut quiq'uehe' xcuanquil chi taklânc ut chi coloc, re nak laj Israel naru te'yot'ek' xch'ôleb te'xjal xc'a'ux ut te'cuyek' xmâqueb.

³¹Jumal on just tema oma parema käega ülendanud Juhiks ja Päästjaks, andma Iisraeli rahvale meeleparandust ja pattude andeksandmist.

³²Lâo xkil a'an riq'uin ku. Jo'can nak nakach'olob xyâlal a'in ut li Santil Musik'ej li naxq'ue li Dios reheb li neque'pâban, a'an ajcui' nac'utuc re lix yâlal a'in, chanqueb.

³²Ja meie oleme kõige selle tunnistajad ning samuti Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes on talle kuulekad.'

³³Li xyucua'il aj tij ut li cuanqueb rochben, c'ajo' nak que'josk'o' nak que'rabi li quixye laj Pedro ut que'raj raj xcamsinquileb li apóstol.

³³Kui nad seda kuulsid, lõikas see neile südamesse ja nad tahtsid apostlid hukata.

³⁴Abanan sa' xyânkeb a'an cuan jun aj fariseo aj Gamaliel xc'aba'. Li cuînk a'an aj tzolol chak'rab ut naq'uehe' xcuanquil xbaneb li tenamit. Quixakli chiruheb ut quixtakla risinquileb li apóstol junpât chirix cab.

³⁴Siis aga tõusis Suurkohtus üles üks variser, Gamaliel nimi, Moosese Seaduse õpetaja, keda kogu rahvas hindas, käskis mehed natukeseks ajaks välja viia

³⁵Ut quixye reheb: -Ex cuînk aj Israel, c'oxlahomak chi us c'a'ru têbânu riq'uineb li cuînk a'in.

³⁵ning ütles Suurkohtu liikmetele: 'Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud nende inimestega, mida te ka tahate teha!

³⁶Q'uehomak retal li c'a'ru quixc'ul laj Teudas. A'an quixye nak k'axal nim xcuanquil. Cuan na câhibak ciento chi cuînk li neque'tâken re. Aban li jun a'an quicamsîc ut chixjunileb li que'tâken re quilaje'xcha'cha'i ribeb ut que'oso' yal chi jo'can.

³⁶Sest hiljaaegu tõusis Teudas, öeldes enese kellegi olevat, ja tema poole kaldus arvult ligi nelisada meest. Ta hukati ja kõik tema pooldajad hajutati ning neist ei jäänud midagi järele.

³⁷Ut jo'can ajcui' quixc'ul laj Judas, Galilea xtenamit, nak quic'ulun sa' xk'ehil chixtz'îbanquil xc'aba'eb li tenamit. Quixbalak'iheb nabaleb li tenamit. Quicam ajcui' a'an ut chixjunileb li que'tâken re que'cha'cha'îc.

³⁷Pärast teda tõusis rahvaloenduspäevil üles galilealane Juudas ja ahvatles rahva enese järel ära taganema. Temagi hukkus ja kõik tema pooldajad pillutati laiali.

³⁸Anakcuan lâin tinye êre: Canabomakeb li cuînk a'in. Mêch'i'ch'i'iheb chic xban nak cui li c'anjel a'in yal xc'a'ux cuînk, tâosok'.

³⁸Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja laske neil olla - sest kui see nõu või tegu on inimestest, siis see läheb tühja,

³⁹Abanan cui ut re li Dios, inc'a' texrûk chixpo'bal ru. Q'uehomak retal chi us mâre anchal yôquex chi pletic riq'uin li Dios, chan laj Gamaliel.

³⁹aga kui see on Jumalast, ei suuda teie seda hävitada -, et teist ei saaks sõdijaid Jumala enese vastu!' Nad võtsidki teda kuulda

⁴⁰Ut que'xc'ul xch'ôl li quixye. Que'xbokeb li apóstol ut que'xq'ueheb chi saq'uec' ut que'xye reheb nak inc'a' chic te'âtinak sa' xc'aba' li Jesús. Ut chirix a'an, que'ach'abâc.

⁴⁰ja kutsusid apostlid sisse, peksid neid ja keelasid neil rääkida Jeesuse nimel ning lasksid nad vabaks.

⁴¹Ut eb li apóstol que'el chiruheb chi k'axal sa sa' xch'ôleb xban nak chiruheb a'an lok' xc'ulbal li raylal sa' xc'aba' li Jesús.Ut inc'a' que'xcanab xch'olobanquil xyâlal chiruheb li tenamit sa' li templo ut sa' eb li rochoch ut que'xye resil nak li Jesucristo, a'an laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios.

⁴¹Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.

⁴²Ut inc'a' que'xcanab xch'olobanquil xyâlal chiruheb li tenamit sa' li templo ut sa' eb li rochoch ut que'xye resil nak li Jesucristo, a'an laj Colonel li yechi'inbil xban li Dios.

⁴²Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.