¹Laj Amós quixye: —Chanchan matqßuenbil quinbânu nak quicuil li Kâcuaß xakxo chiru li artal. Quixye cue: —Tâjucß li templo. Tâcuecßasi li rokechal toj retal tâtßanekß saß xbêneb li tenamit. Ut eb li incßaß teßcâmk, lâin tinqßuehok reheb chi camsîc riqßuin chßîchß saß li plêt re nak mâ ani chic tâcolekß.

¹Ma nägin, et Issand seisis altari juures ja ütles: 'Löö sambanupu peale, nõnda et piidad vabiseksid, ja lõhu nad katki, et nad variseksid nende kõikide pähe! Siis ma tapan mõõgaga viimsedki neist. Ükski neist ei saa põgenema ja keegi neist ei pääse pakku.

²Usta teßxyal chak xmukbal ribeb toj saß xchamal li xbalba, toj aran toxebintau lâin. Ut usta teßxic toj saß choxa chixmukbal ribeb, lâin tebintau aran.

²Kuigi nad poeksid peitu surmavalda, rebiks mu käsi nad sealtki esile; ja kuigi nad läheksid üles taevasse, tooksin ma nad sealtki alla.

³Ut cui ta teßxyal xmukbal ribeb saß xbên li tzûl Carmelo toxebinsicß aran ut tebinchap. Ut cui ta teßxyal xmukbal ribeb saß xchamal li palau, tintakla li nimla xul li cuan saß li haß chixtiubaleb.

³Kuigi nad poeksid peitu üles Karmeli tippu, ma otsiksin ja võtaksin nad ära ka sealt; ja kuigi nad läheksid mu silma eest varjule mere põhja, käsiksin ma maol neid sealgi salvata.

⁴Ut cui ta teßchapekß ut teßcßamekß xbaneb li xicß nequeßiloc reheb, tintakla xcamsinquileb riqßuin chßîchß. Lâin tebinsach ut incßaß tincoleb, chan li Kâcuaß.

⁴Kuigi nad sammuksid oma vaenlaste ees vangidena, käsiksin ma mõõka neid sealgi tappa. Ja ma pööran oma silmad nende vastu: kurjaks, aga mitte heaks.'

⁵Li Kâcuaß, li nimajcual Dios, aßan li na-ecßasin re li ruchichßochß ut nahaßoß. Ut chixjunileb li tenamit teßyâbak xban xrahil xchßôleb. Nak teßsachekß chanchan nak nasachoc li nimaß Nilo li cuan Egipto nak nabutßin.

⁵Issand, vägede Jumal, kelle puudutusest maa väriseb, nõnda et kõik selle elanikud leinavad, nõnda et see kõik tõuseb jõena ja alaneb jälle nagu Egiptuse Niilus,

⁶Li Kâcuaß quixyîb lix naßaj saß choxa ut quixyîb ajcuiß lix sahob ru li choxa. Aßan li nachßutuban ru li haß li cuan saß li palau ut riqßuin aßan naxtßakresi li ruchichßochß. Kâcuaß lix cßabaß.

⁶tema, kes ehitab oma hoone taevasse ja püstitab maa kohale oma võlvi, kes kutsub mereveed ja valab need maa peale - Issand on tema nimi.

⁷Joßcaßin naxye li Kâcuaß reheb laj Israel: —Chicuu lâin, lâex juntakßêtex riqßuineb laj Etiopía. ¿Ma mâcuaß ta biß lâin quin-isin chak êre aran Egipto? Ut, ¿ma mâcuaß ta biß lâin quin-isin reheb laj filisteo saß li naßajej Creta ut eb laj arameo saß li naßajej Kir? chan li Kâcuaß Dios.

⁷Eks ole teie, Iisraeli lapsed, mulle etiooplastega üheväärsed? Eks ole mina toonud Iisraeli Egiptusemaalt, vilistid Kaftoorist ja süürlased Kiirist?

⁸Lâin yôquin chirilbal li mâusilal li yôqueb chixbânunquil lin tenamit. Lâin tinsach ruheb saß li ruchichßochß. Abanan incßaß tinsacheb chixjunileb li ralal xcßajol laj Jacob.

⁸Vaata, Issanda Jumala silmad on patuse kuningriigi vastu ja ma hävitan selle maapinnalt. Ometi ei hävita ma Jaakobi sugu sootuks, ütleb Issand.

⁹Tincanabeb laj Israel chi chapecß xbaneb li jalan xtenamit. Chanchan nak nachikßeß li ru li trigo saß li naßajej li natzßilman cuiß ut mâ jun li ru châbil natzßekeß saß chßochß.

⁹Sest vaata, ma annan käsu ja sõelun Iisraeli sugu kõigi paganate seas, nõnda nagu sõelaga sõelutakse: ivagi ei pudene maha.

¹⁰Teßcamsîk riqßuin chßîchß chixjunileb laj mâc saß xyânkeb lin tenamit Israel. Teßcamsîk li nequeßxye chi joßcaßin: Mâcßaß takacßul lâo, chi moco toloxtau li raylal toj arin, chanqueb.

¹⁰Mõõga läbi surevad kõik mu rahva patused, kes ütlevad: 'Õnnetus ei tule meile ega taba meid.'

¹¹Li Kâcuaß naxye: —Tâcuulak xkßehil nak lâin tincuaclesîk cuißchic lix tenamit laj David, li tßanenak anakcuan. Tinyîb cuißchic li tzßac li sutsu cuiß ut tinyîb cuißchic li juqßuinbil. Tinyîb chi chßinaßus joß nak quicuan junxil.

¹¹Sel päeval taastan ma jälle Taaveti lagunenud koja, müürin kinni ta praod, koristan ta varemed ja ehitan ta üles, nagu ta oli muistseil päevil,

¹²Ut eb lin tenamit Israel teßnumtâk cuißchic saß xbêneb laj Edom. Ut teßrêchani cuißchic li naßajej li ac qßuebil reheb junxil inban lâin, chan li Kâcuaß. Ut li Kâcuaß li quiyehoc re aßin, aßan li tâbânûnk re.

¹²et nad saaksid pärida Edomi jäägi ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Issand, kes seda teeb.

¹³Li Kâcuaß naxye chi joßcaßin: —Tâcuulak xkßehil nak li acuîmk tixqßue chi nabal li ru. Mâjißak ajcuiß nequeßrakeß chi kßoloc nak teßoc cuißchic chi âuc. Ut toj mâjißak ajcuiß nequeßrakeß chixyatzßbal li ru li uvas nak teßoc cuißchic chi âuc. Ut li uvas li cuanqueb yalak bar saß eb li tzûl teßûchînk chi us ut nabal li xyaßal tâêlk.

¹³Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil kündja jõuab järele lõikajale ja viinamarjasõtkuja seemne külvajale; siis tilguvad mäed värsket veini ja kõik künkad sulavad.

¹⁴Ut tincßameb cuißchic lin tenamit Israel saß lix naßajeb. Ut teßxyîb cuißchic lix tenamiteb li qui-osoß ut aran teßcuânk. Teßâuk cuißchic uvas ut teßrucß lix yaßal. Teßrau cuißchic li racuîmk ut teßxtzaca li ru li naxqßue.Lâin tinqßueheb cuißchic chi cuânc saß li naßajej li quinqßue reheb junxil ut mâ ani chic tâisînk reheb saß lix naßajeb, chan li Kâcuaß Dios.

¹⁴Siis ma pööran oma Iisraeli rahva vangipõlve, nad ehitavad üles hävitatud linnad ja elavad neis; nad istutavad viinamägesid ja joovad nende veini, nad rajavad rohuaedu ja söövad nende vilja.

¹⁵Lâin tinqßueheb cuißchic chi cuânc saß li naßajej li quinqßue reheb junxil ut mâ ani chic tâisînk reheb saß lix naßajeb, chan li Kâcuaß Dios.

¹⁵Ma istutan nad nende oma maale ja enam ei kitkuta neid ära nende maalt, mille ma neile olen andnud, ütleb Issand, sinu Jumal.'