¹Aßan aßin li quicßutbesîc chiru laj Abdías saß li visión xban li Dios chirixeb laj Edom: Xkabi resil li quixye li Kâcuaß. Jun li takl cô saß eb li jalan tenamit chixyebal reheb: —Cauresihomak êrib ut yôkeb chi pletic riqßuineb laj Edom.

¹Alguses lõi Jumal taeva ja maa.

²Li Kâcuaß Dios quixye reheb laj Edom li ralal xcßajol laj Esaú: —Lâin tincuisi lê cuanquil chiruheb li jalan tenamit. Ut tzßektânanbilakex chic xbaneb.

²Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.

³Xebalakßi êrib êjunes xban lê kßetkßetil. Xeyîb lê naßaj toj saß xbên li tzûl saß xyânkeb li nînki pec ut nequeye saß êchßôl, ¿Ani ta biß târûk tâtaßok ke arin? Arin mâ ani tânumtâk saß kabên, chanquex.

³Ja Jumal ütles: 'Saagu valgus!' Ja valgus sai.

⁴Usta nequeyîb lê naßaj toj takecß joß nak naxyîb xsoc li cßuch, abanan toj aran texintau chak. Ut usta têyîb lê naßaj toj saß xyânkeb li chahim, abanan toj aran texincubsi chak, chan li Kâcuaß.

⁴Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest.

⁵Li Kâcuaß quixye: —Us raj chokß êre nak aj êlkß ta teßchâlk chiru kßojyîn chi elkßâc êriqßuin. Teßxcßam raj caßaj cuiß li joß qßuial teßraj. Ut cui teßxsicß li ru li uvas, ¿ma incßaß ta biß teßxcanab raj caßchßinak chic êre? Abanan, eb li xicß nequeßiloc êre, teßchâlk ut teßxsach êru chi junaj cua.

⁵Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik - esimene päev.

⁶Chixjunil tâmakßekß chêru lâex li ralal xcßajol laj Esaú. Usta mukmûk raj êban li kßaxal lokß chêru, abanan teßxsicß toj retal teßxcßam chêru chixjunil.

⁶Ja Jumal ütles: 'Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!'

⁷Eb li xnînkal ru tenamit li queßtenkßan êre junxil, xicß chic texril ut aßaneb ajcuiß teßisînk êre saß lê tenamit. Lê ramîg li nequeßcuaßac êriqßuin, xicß chic texril. Cßojcßo raj êchßôl riqßuineb, abanan aßaneb ajcuiß teßqßuehok li raßal re nak texchapekß chi incßaß têqßue retal.

⁷Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal.

⁸Li Kâcuaß quixye: —Nak tebinqßue chixtojbal rix lix mâqueb laj Edom, tinsach ruheb li cuanqueb xnaßleb saß xyânkeb aßan. Lâin tinsach ruheb laj qßuehol naßleb li cuanqueb saß li tzûl saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Esaú.

⁸Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. Siis sai õhtu ja sai hommik - teine päev.

⁹Sicsotkeb xbaneb xxiu li cauheb rib chi pletic saß li tenamit Temán. Ut telajeßsachekß ruheb chixjunileb li cuanqueb saß li tzûl saß lix naßajeb li ralal xcßajol laj Esaú.

⁹Ja Jumal ütles: 'Veed kogunegu taeva all ühte paika, et kuiva näha oleks!' Ja nõnda sündis.

¹⁰Lâex aj Edom, ralal xcßajolex laj Esaú, tâcßutekß êxutân ut texsachekß chi junaj cua xban li mâusilal li quebânu reheb li ralal xcßajol laj Jacob, li rîtzßin lê xeßtônil yucuaß.

¹⁰Ja Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

¹¹Li queßchal saß jalan tenamit, li xicß nequeßiloc reheb, queßxtßan li oquebâl re li tenamit Jerusalén ut queßnumta saß xbêneb. Lâex cuanquex aran ut mâcßaß quebânu re xtenkßanquileb laj Judá. Chanchan ajcuiß lâex jun saß xyânkeb li xicß nequeßiloc reheb xban nak incßaß quetenkßaheb nak queßmakßeß chiruheb li cßaßru cuan reheb.

¹¹Ja Jumal ütles: 'Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi maa peale!' Ja nõnda sündis:

¹²Incßaß raj xsahoß êchßôl saß li cutan nak li ralal xcßajol li rîtzßin lê xeßtônil yucuaß yôqueb chixcßulbal li raylal. Incßaß raj xsahoß saß êchßôl chirilbaleb laj Judá nak queßrahobtesîc. Ut incßaß raj xehobeb nak xeßnumta li xicß nequeßiloc reheb saß xbêneb.

¹²maa laskis võrsuda haljast rohtu, seemet kandvaid taimi nende liikide järgi, ja viljapuid, mille viljas on nende seeme, nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

¹³Incßaß raj xex-oc Jerusalén saß xtenamiteb li cualal incßajol saß eb li cutan nak yôqueb chixcßulbal li raylal. Incßaß raj xsahoß saß êchßôl nak queßsacheß. Ut incßaß raj xerelkßa li cßaßruheb re nak xeßxcßul li raylal.

¹³Siis sai õhtu ja sai hommik - kolmas päev.

¹⁴Incßaß raj xexakab êrib saß xâla be chixrambaleb li yôqueb chi êlelic. Ut incßaß raj xecamsiheb. Incßaß raj xechapeb li queßcana ut incßaß raj xekßaxtesiheb cuißchic saß rukßeb li xicß nequeßiloc reheb saß li cutan nak yôqueb chixcßulbal li raylal.

¹⁴Ja Jumal ütles: 'Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid,

¹⁵Joß xebânu reheb laj Judá, joßcan ajcuiß têcßul lâex. Lâex têcßul lê kßajcâmunquil. Cuulac re xkßehil nak lâin li Kâcuaß tinrakok âtin saß xbêneb chixjunileb li jalanil tenamit. Ut tinrakok ajcuiß âtin saß êbên lâex.

¹⁵olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks maale!' Ja nõnda sündis:

¹⁶Joß nak xerecßa xcßahil li rahobtesîc lâex saß lin tzûl Sión, joßcan ajcuiß nak teßrecßa xcßahil li rahobtesîc chixjunileb li tenamit toj retal teßosokß.

¹⁶Jumal tegi kaks suurt valgust: suurema valguse valitsema päeval ja väiksema valguse valitsema öösel, ning tähed.

¹⁷Abanan eb li cuanqueb saß li tzûl Sión teßcolekß. Ut teßsantobresîk. Ut eb li ralal xcßajol laj Jacob teßrêchani cuißchic lix naßajeb.

¹⁷Ja Jumal pani need taevalaotusse, et nad valgustaksid maad

¹⁸Eb li ralal xcßajol laj Jacob chanchanakeb li xam. Eb li ralal xcßajol laj José chanchanakeb li rakß xam. Ut eb li ralal xcßajol laj Esaú chanchan nak nacßat li qßuim nak teßosokß. Teßsachekß ruheb chi junaj cua li ralal xcßajol laj Esaú. Mâ jun saß xyânkeb teßcolekß. Lâin li Kâcuaß xinyehoc re aßin.

¹⁸ja valitseksid päeval ja öösel ja eraldaksid valguse pimedusest. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

¹⁹Eb laj Israel li cuanqueb aran Neguev, aßaneb li teßêchanînk re li tzûl saß lix naßajeb laj Esaú. Ut eb laj Israel li cuanqueb saß li ru takßa Sefela, aßaneb li teßêchanînk re lix chßochßeb laj filisteo. Ut aßaneb ajcuiß li teßêchanînk re lix chßochßeb laj Efraín ut lix chßochßeb laj Samaria. Ut eb li ralal xcßajol laj Benjamín, aßaneb li teßêchanînk re li naßajej Galaad.

¹⁹Siis sai õhtu ja sai hommik - neljas päev.

²⁰Eb laj Israel li queßchapeß ut queßcßameß chi najt, aßaneb li teßêchanînk re lix chßochßeb laj cananeo. Tâcuulak toj saß li tenamit Sarepta. Ut eb laj Jerusalén li queßchapeß, li cuanqueb aran Sefarad, aßaneb li teßêchanînk reheb li tenamit li cuanqueb Neguev.Ut eb laj Israel li queßnumta saß xbêneb laj Edom teßxic saß li tzûl Sión chi taklânc saß xbêneb li cuanqueb saß xyânkeb li tzûl saß lix chßochß laj Esaú. Ut li Kâcuaß, aßan tâcuânk xcuanquil saß xbêneb.

²⁰Ja Jumal ütles: 'Vesi kihagu elavaist olendeist, ja maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!'

²¹Ut eb laj Israel li queßnumta saß xbêneb laj Edom teßxic saß li tzûl Sión chi taklânc saß xbêneb li cuanqueb saß xyânkeb li tzûl saß lix chßochß laj Esaú. Ut li Kâcuaß, aßan tâcuânk xcuanquil saß xbêneb.

²¹Ja Jumal lõi suured mereloomad ja kõiksugu elavad olendid, kellest vesi kihab, nende liikide järgi, ja kõiksugu tiibadega linnud nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

²²Ja Jumal õnnistas neid ja ütles: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke mere vesi, ja lindusid saagu palju maa peale!'

²³Siis sai õhtu ja sai hommik - viies päev.

²⁴Ja Jumal ütles: 'Maa toogu esile elavad olendid nende liikide järgi, kariloomad ja roomajad ja metsloomad nende liikide järgi!' Ja nõnda sündis:

²⁵Jumal tegi metsloomad nende liikide järgi, ja kariloomad nende liikide järgi, ja kõik roomajad maa peal nende liikide järgi. Ja Jumal nägi, et see oli hea.

²⁶Ja Jumal ütles: 'Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!'

²⁷Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.

²⁸Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: 'Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!'

²⁹Ja Jumal ütles: 'Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!

³⁰Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.' Ja nõnda sündis.

³¹Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.