¹Saß xbên li chihab nak laj Darío cuan chokß xreyeb laj Medo, lâin quintaklâc chixtenkßanquil aßan. Lâin quinqßuehoc re lix cacuilal ut lix cuanquil.

¹Ja ma seisin meedlase Daarjavese esimesel aastal temale toeks ning kaitseks.

²Ut anakcuan lâin ajcuiß tinyehok âcue lix yâlal li tâcßulmânk. Teßcuânk oxib lix reyeb laj Persia ut lix câ reyeb, aßan kßaxal nabal xbiomal tâcuânk chiruheb li oxib li teßcuânk. Tixcacuubresi rib riqßuin lix biomal ut tâoc chi pletic riqßuin li tenamit Grecia.

²Ja nüüd ma annan sulle teada tõe: vaata, veel kolm kuningat tõuseb Pärsias ja neljas soetab suurema rikkuse kui kõik muud; ja kui ta oma rikkuse tõttu on saanud vägevaks, paneb ta kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu.

³Ut aran Grecia tâcuânk jun li rey kßaxal cau rib. Aßan tâtaklânk riqßuin xnimal lix cuanquil ut tixbânu li cßaßru naraj.

³Siis tõuseb kangelaskuningas, valitseb suure võimuga ja teeb, mida tahab.

⁴Abanan nak ac xakxôk chic chi tzßakal lix cuanquilal, tâsachekß lix cuanquil ut lix tenamit câhib jachal tâêlk. Ut incßaß teßoc chokß rey li ralal xcßajol chi moco teßcuânk xcuanquil joß xcuanquil aßan xban nak tâsachekß lix cuanquil ut jalaneb chic teßêchanînk re.

⁴Aga niipea kui ta on tõusnud, murdub ta kuningriik ja jaguneb taeva nelja tuule poole, aga mitte tema järglastele ja mitte selle võimuga, millega ta valitses; sest tema kuningriik kistakse ära ja saab teistele, aga mitte neile.

⁵Ut li rey li cuan saß li sur (Egipto), aßan kßaxal nimâk xcuanquil. Abanan jun reheb li nequeßcßanjelac chiru tânimânk xcuanquil ut aßan chic li kßaxal nimâk xcuanquil chiru aßan.

⁵Ja Lõuna kuningas saab vägevaks, samuti üks tema vürstidest; aga see saab temast vägevamaks ja valitseb: tema valitsus on suur.

⁶Nak acak xnumeß cuib oxib chihab teßxbânu jun li contrato. Lix rabin li rey li cuan saß li sur tâsumlâk riqßuin li rey li cuan saß li norte (Siria) yal re nak teßxcßam rib saß usilal li cuib chi tenamit. Abanan incßaß najt teßcuânk saß usilal. Li rey li cuan saß li norte tixkßet li contrato ut incßaß târabi râtin li rixakil xban nak li ixakilbej mâcßaßak xcuanquil chiru. Joßcan nak tâcamsîk li ixakilbej rochben lix yum ut rochbeneb ajcuiß li quixcßameb chirix nak cô aran saß li norte, ut tâcamsîk ajcuiß lix bêlom.

⁶Ja aastate pärast teevad nad liidu ja Lõuna kuninga tütar läheb Põhja kuninga juurde rahu tegema; aga tema käsivarrel ei ole jõudu ning tema ja ta sugu ei jää püsima, vaid ta antakse ära, tema ja ta saatjaskond, tema sigitaja ja see, kes teda kosis.

⁷Abanan jun reheb li rechßalal li ixakilbej tâcuânk xcuanquil. Aßan tixcßameb chak lix soldado re teßpletik riqßuin li rey li cuan saß li norte. Teßoc saß li tenamit ut teßnumtâk saß xbêneb.

⁷Sel ajal tõuseb üks võsu tema juurest ta asemele ja tuleb sõjaväe vastu ning tungib Põhja kuninga kindlustesse, talitab nendega, nagu tahab, ja saab vägevaks.

⁸Ut teßxcßam saß li sur chixjunil li cuan saß li norte. Teßcßamekß lix dioseb li yîbanbil riqßuin chßîchß ut teßcßamekß ajcuiß li cßaßak chic re ru yîbanbil riqßuin oro ut plata. Ut li cuanqueb saß li norte teßcuânk rubel xcuanquil laj Egipto chiru nabal chihab.

⁸Nende jumaladki ja nende valatud kujud ning hõbedast ja kullast ihaldusväärsed asjad viib ta saagina Egiptusesse; siis ta jätab Põhja kuninga mõneks aastaks rahule.

⁹Nak acak xnumeß cuib oxib chihab, li cuanqueb saß li norte teßxic saß li sur ut teßxyal numtâc saß xbêneb, abanan incßaß teßrûk. Teßsukßîk cuißchic saß lix tenamiteb.

⁹See tuleb küll Lõuna kuninga riiki, ent peab omaenese maale tagasi minema.

¹⁰Abanan eb li ralal xcßajol lix reyeb li cuanqueb saß li norte, kßaxal cuißchic teßjoskßok ut teßxtiquib xcauresinquil ribeb re pletic. Teßxchßutub nabaleb lix soldado ut teßxic cuißchic chi pletic. Chanchanakeb jun li nimaß nak teßoc ut tâcuânk cuißchic jun nimla plêt nak teßxyal numtâc saß xbêneb li cuanqueb saß li sur.

¹⁰Aga tema pojad varustavad ja koguvad suuri sõjaväehulki; ja üks neist tuleb temale kallale, ujutab maa üle ja käib läbi; siis ta tuleb uuesti ja tungib kuni tema kindluseni.

¹¹Cßajoß nak tâjoskßok li rey li cuan saß li sur. Aßan tâêlk chak saß lix naßaj ut tâpletik riqßuineb li cuanqueb saß li norte. Ut chixjunileb li qßuila okßob chi soldado re li norte teßtßanekß saß rukßeb li cuanqueb saß li sur.

¹¹Siis vihastab Lõuna kuningas ja läheb ning sõdib temaga, Põhja kuningaga; too ajab kokku suure väehulga, aga see väehulk antakse Lõuna kuninga kätte.

¹²Ut kßaxal cuißchic tixnimobresi rib li rey li cuan saß li sur nak tânumtâk saß xbêneb li cuanqueb saß li norte xban nak târêchaniheb. Ut tixqßueheb nabal chi camsîc. Abanan incßaß chic najt tâcuânk saß lix cuanquil.

¹²Ja kui see väehulk on võetud, siis läheb ta süda ülbeks; ta tapab palju tuhandeid, aga võitu ei saa.

¹³Mokon chic li rey li cuan saß li norte tixchßutubeb ut tixcauresiheb lix soldado ut kßaxal cuißchic nabal chiru li queßpletic junxil. Nak tâcuulak xkßehil tâxic cuißchic saß li sur riqßuin lix qßuila soldado ut cuânk lix châbil cßanjelebâl re pletic.

¹³Ja jälle ajab Põhja kuningas kokku väehulga, mis on suurem kui endine, ja mõne aasta pärast tuleb ta temale kallale suure sõjaväe ja rikkaliku vooriga.

¹⁴Ut nabaleb li tenamit teßxjunaji ribeb riqßuineb li cuanqueb saß li norte re nak teßnumtâk saß xbêneb li cuanqueb saß li sur. Ut cuânkeb ajcuiß li cuînk li incßaß useb xnaßleb saß xyânkeb laj Israel. Eb aßan teßxjunaji ribeb riqßuineb li cuanqueb saß li norte joß quicßutbesîc châcuu saß li visión. Abanan eb aßan incßaß ajcuiß teßxcuy saß rukßeb li cuanqueb saß li sur.

¹⁴Ja sel ajal tõusevad paljud Lõuna kuninga vastu; ja sinu oma rahvast tõuseb vägivallamehi, et nägemus läheks tõeks, nad ise aga langevad.

¹⁵Tojoßnak li rey li cuan saß li norte tixchap jun li tenamit cau rib chi pletic ut tixsut saß tzßac re xrambaleb. Ut incßaß chic teßxcuy pletic li soldado re li sur, usta kßaxal cauhak ribeb.

¹⁵Ja Põhja kuningas tuleb ja kuhjab piiramisvalli ning vallutab kindlustatud linna; Lõuna sõjaväed ei pea vastu ega ole ta valitute väel püsimiseks jõudu.

¹⁶Ut li rey li cuan saß li norte tixbânu li cßaßru naraj riqßuineb. Ut tâcanâk saß li châbil naßajej yechißinbil reheb laj Israel ut chixjunil tâcanâk saß rukß aßan ut mâ ani târûk tâcolok reheb.

¹⁶Ja see, kes tuleb tema vastu, talitab oma heaksarvamise järgi ja ükski ei suuda seisma jääda tema ees; ta asub ilusale maale ja lõpp on tema käe läbi.

¹⁷Ut li rey li cuan saß li norte tixtiquib xcßûbanquil chanru nak tixchapeb li cuanqueb saß li sur. Joßcan nak tixbânu jun li contrato riqßuineb re tânumtâk saß xbêneb. Ut tixsumub jun lix rabin riqßuin li rey li cuan saß li sur, abanan incßaß us tâêlk chiru li tixcßoxla xbânunquil xban nak lix rabin incßaß tâoquênk chirix lix yucuaß.

¹⁷Siis ta pöörab oma näo, et Lõuna kuningas võiks tulla kogu oma kuningriigi võimsusega; ja ta mõtted on õiged ja ta teostab nad, ning annab temale naiseks oma tütre, et seda maad hävitada; aga see ei toimu ega lähe tal korda.

¹⁸Mokon chic li rey li cuan saß li norte tixyal xkße chi numtâc saß xbêneb li tenamit cuanqueb chire li nimla palau ut târêchani nabal. Abanan jun cuînk nim xcuanquil tixcuy pletic riqßuin ut tixcut xxutân li rey li cuan saß li norte nak tânumtâk saß xbêneb.

¹⁸Siis ta pöörab oma näo saarte poole ja vallutab paljud; aga üks väepealik teeb ta pilkamisele lõpu, tõesti, ta tasub temale ta pilkamise eest.

¹⁹Ut li rey li cuan saß li norte tâêlelik chiru ut yôk raj chi sukßîc saß lix tenamit. Abanan tâcuânk xchßaßajquilal saß be ut incßaß tâcuulak.

¹⁹Siis ta pöörab näo tagasi maa kindluste poole, aga ta komistab ja langeb ning teda ei ole enam.

²⁰Ut li jun li tâoc chokß rêkaj tixtaklaheb laj titzßol toj saß lix tenamiteb laj Israel re nak tâbiomokß. Ut incßaß najt tâcuânk saß xcuanquil xban nak tâcamsîk abanan moco saß plêt ta tâcamsîk.

²⁰Ja tema asemele tõuseb keegi, kes paneb maksunõudja kõige suursugusemat kuningriiki läbi käima, aga mõne aja pärast ta murdub, ent mitte viha ega sõja läbi.

²¹Li jun chic li tâoc chokß rey, aßan jun cuînk kßaxal yibru xnaßleb ut mâcuaß xcomoneb li nequeßoc chokß rey. Aßan tâoc chokß rey xban nak tixbalakßiheb li tenamit ut tixmuk chiruheb li cßaßru cuan saß xcßaßux.

²¹Ja tema asemele tõuseb üks kõlvatu, kellele ei ole antud kuninglikku väärikust; aga ta tuleb ootamatult ja haarab libekeelsusega kuningriigi enesele.

²²Li ani teßxyal numtâc saß xbên, teßsachekß. Chanchan tâchâlk butß saß xbêneb nak tixsacheb. Li cuînk aßan tixsach ru li jun li quibânun re li contrato riqßuin.

²²Sõjaväed uhutakse sootuks tema eest ja murtakse, nõndasamuti ka lepinguvürst.

²³Nak acak xeßxbânu li contrato riqßuin, tixbalakßiheb. Kßaxal cuißchic tânimânk xcuanquil usta moco nim ta lix tenamit.

²³Niipea kui temaga on tehtud leping, teeb ta pettust; ja ta läheb ning saab vähese rahvaga vägevaks.

²⁴Chi mâcßaß saß xchßôleb li tenamit li cuanqueb saß xyâlal, li cuînk aßan tâoc saß eb li châbil naßajej. Ut tixbânu li mâ jun sut queßxbânu lix xeßtônil yucuaß saß eb li tenamit aßan. Tixchap lix biomal ut tixjeqßui saß xyânkeb li nequeßtâken re. Us tâêlk nak tixchap li nînki tenamit abanan incßaß najt tâcuânk saß cuanquil.

²⁴Ootamatult tungib ta maa viljakamasse ossa ja teeb, mida ta isad ja isade isad ei ole teinud; pillub omadele kokkuröövitud saaki ja vara. Ja ta sepitseb plaane kindlustatud linnade vastu, aga ainult pisut aega.

²⁵Târecßa nak cauhak chic rib ut nimak chic xcuanquil li rey li cuan saß li norte. Tâxic chi pletic riqßuineb li cuanqueb saß li sur. Usta kßaxal nabaleb li soldado li cuanqueb saß li sur, abanan incßaß ajcuiß teßxcuy pletic xban nak cuanqueb saß li sur li teßxbalakßi lix reyeb ut teßxcßayi lix tenamiteb reheb li cuanqueb saß li norte.

²⁵Ja ta õhutab oma jõudu ning julgust, et minna Lõuna kuninga vastu suure sõjaväega; ka Lõuna kuningas valmistub sõjaks suure ja väga tugeva sõjaväega, aga see ei suuda vastu panna, sest tema vastu sepitsetakse vandenõu.

²⁶Aßaneb ajcuiß li nequeßcuaßac saß mêx rochben li rey li teßcßûbânk re chanru nak teßxsach ru lix cuanquil. Nabaleb lix soldado teßcamsîk ut nabaleb teßêlelik.

²⁶Need, kes ta lauas söövad, murravad tema, ta sõjavägi uhutakse ära ja paljud langevad mahalööduina.

²⁷Li cuib chi rey teßcßojlâk chi cuaßac saß jun li mêx, abanan junes raylal teßxcßoxla xbânunquil chi ribileb rib. Junes ticßtiß teßxye chi ribileb rib. Ut mâ jun reheb târûk tixbânu li cßaßru tixcßoxla xbânunquil xban nak toj mâjiß nacuulac xkßehil.

²⁷Mõlemad kuningad mõtlevad südames kurja ja räägivad valet ühes lauas istudeski. Aga see ei õnnestu, sest lõpp tuleb alles määratud ajal.

²⁸Ut li rey li cuan saß li norte tâsukßîk cuißchic saß lix tenamit ut tixcßam nabal li biomal riqßuin li tixmakß chiruheb li cuanqueb saß li sur. Ut xicß târil li contrato li quixbânu li Dios riqßuineb laj Israel. Ut tixbânu li joß qßuial târaj aßan nak yôk chi sukßîc saß xtenamit.

²⁸Ja ta läheb tagasi oma maale suure varandusega, aga ta süda on püha lepingu vastu; ta teeb, mida tahab, ja läheb tagasi oma maale.

²⁹Nak tâcuulak xkßehil li ac yebil, tâxic cuißchic saß li sur chi pletic. Abanan saß li plêt aßan incßaß us tâêlk.

²⁹Määratud ajal tuleb ta jälle Lõunasse, aga teisel korral ei sünni nõnda nagu esimesel korral.

³⁰Moco joß ta nak queßpletic xbên cua xban nak nabaleb li soldado teßchâlk Quitim saß li nînki jucub re pletic ut teßxram xbeheb chiruheb. Ut mâcßajoß nak teßxucuak ut teßsukßîk cuißchic saß lix tenamiteb. Ut li rey kßaxal cuißchic xicß târileb laj Israel lix tenamit li Dios. Cuanqueb laj Israel teßxtzßektâna li santil contrato ut teßkßaxônk saß xyânkeb li cuanqueb saß li norte. Ut aßanakeb chic teßqßuehok xnaßleb li rey re xbânunquil li incßaß us.

³⁰Sest kittide laevad tulevad tema vastu ja ta lööb kartma ning läheb tagasi, sajatades püha lepingut; ja ta jätkab tegutsemist ning pöördub nende poole, kes loobuvad pühast lepingust.

³¹Ut eb li soldado teßxmux ru lix Templo li Dios joß ajcuiß li tzßac li sutsu cuiß. Ut tâqßuehekß aran saß li templo li kßaxal xiu xiu rilbal. Ut incßaß chic teßrûk teßmayejak saß li templo rajlal cutan lix tenamit li Dios.

³¹Ja tema poolt saadetud sõjaväed tulevad ja teotavad pühamut, kindlat linna; nad kõrvaldavad alalise ohvri ja panevad sinna hävituse koletise.

³²Ut li rey li cuan saß li norte tixbalakßiheb laj Israel li ac queßxtzßektâna li santil contrato ut eb aßan teßoquênk chirix. Abanan li tzßakal xtenamit li Dios teßxcacuubresi ribeb chixcolbal ribeb chiru li rey.

³²Ja oma libekeelsusega ta hukutab lepingurikkujaid, aga see rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.

³³Eb li cuanqueb xnaßleb saß xyânkeb laj Israel teßxchßolob lix yâlal chiruheb nabal. Abanan cuan teßcamsîk riqßuin chßîchß, cuan teßcßatekß, cuan teßelkßâk cßaßru reheb, ut cuan teßchapekß ut teßcßamekß saß jalan naßajej. Abanan incßaß najt teßrahobtesîk.

³³Ja mõistlikud rahva hulgast õpetavad paljusid, kuigi neid mõnda aega jälitatakse mõõga ja tulega, vangipanekuga ja riisumisega.

³⁴Nak yôkeb chixcßulbal li raylal, cuan junjûnk teßtenkßânk reheb ut cuânkeb ajcuiß nabal li teßxjunaji rib riqßuineb re xtenkßanquileb chi pletic yal xban nak cuan cßaßru teßraj teßrêchani.

³⁴Sel ajal, kui neid jälitatakse, saavad nad vähest abi, ja paljud hoiduvad libekeelsuses nende poole.

³⁵Ut cuanqueb ajcuiß saß xyânkeb li nequeßqßuehoc naßleb saß li tenamit teßcamsîk. Tâcßulmânk chi joßcan yal re xtenkßanquileb li jun chßol chic ut re ajcuiß nak tâcßutûnk li ani tzßakal tîc xchßôl saß xyânkeb re nak tzßakalakeb re ru nak tâcuulak xkßehil nak târakekß li raylal li yôqueb chixcßulbal joß yebil chak xban li Dios.

³⁵Ja mõistlikest langevad mõned, et neid sulatada ja puhastada ja valgeks teha lõpuajaks, sest määratud aeg viibib veel.

³⁶Li rey li cuan saß li norte tixbânu li cßaßru târaj. Tixnimobresi rib ut tixye nak aßan kßaxal nim xcuanquil chiru yalak cßaßru chi diosil. Ut tixye ajcuiß nak aßan kßaxal nim xcuanquil chiru li tzßakal Dios. Ut chixjunil us tâêlk chiru toj tâcuulak xkßehil nak li Dios tixqßue chixtojbal rix lix mâc xban nak ac chßolchßo nak joßcan tâcßulmânk.

³⁶Ja kuningas teeb, mida tahab, ja ta ülistab ennast ning suurustab iga jumala ees, isegi jumalate Jumala vastu räägib ta kuulmatuid asju; ja see õnnestub tal, kuni viha on teostunud, sest mis on otsustatud, see sünnib.

³⁷Li rey li cuan saß li norte tixtzßektânaheb lix dioseb lix xeßtônil yucuaß ut tixtzßektâna ajcuiß li dios li nequeßxlokßoni li ixk. Mâ jun li dios tixqßue xcuanquil xban nak tixcßoxla nak caßaj cuiß aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb chixjunileb.

³⁷Ja ta ei hooli oma vanemate jumalaist, ka mitte sellest, keda naised armastavad, ja ta ei hooli ühestki muust jumalast, vaid suurustab nende kõigi ees

³⁸Aßan tixlokßoni jun li jalanil dios li mâ jun cua queßxlokßoni lix xeßtônil yucuaß xban nak aßan tixcßoxla nak li dios aßan tâqßuehok xmetzßêuheb saß li plêt. Tixmayeja chiru li dios aßan li oro, li plata, li tertôquil pec ut li cßaßak chic re ru terto xtzßak.

³⁸ja austab selle asemel kindluste jumalat; jumalat, keda ta vanemad ei tundnud, austab ta kulla ja hõbedaga, kalliskivide ja väärtasjadega.

³⁹Ut eb li nequeßxlokßoni li jalanil dios aßan, aßaneb li teßxakabâk xban li rey re nak teßxcol rix lix naßaj ut tixqßue xlokßaleb li nequeßxcanab rib rubel xcuanquil. Tixqßueheb xcuanquil ut tixjeqßui li chßochß reheb chokß xkßajcâmunquileb.

³⁹Ja ta teeb kindlustatud linnu koos võõra jumalaga; kes teda tunnustavad, neid austab ta väga ja paneb valitsema paljude üle ning jagab neile tasuks maad.

⁴⁰Nak acak cuulac re rosoßjic lix cuanquil li rey li cuan saß li norte, li rey li cuan saß li sur tâxic chi pletic riqßuin. Chanchan xmetzßêu li câk-sut-ikß nak eb li soldado li teßchâlk saß li norte teßoc chi pletic. Riqßuin xnimal xcuanquileb teßpletik riqßuin lix cacuây ut lix carruaje ut lix jucub. Chanchan li butß nak naxhel rib saß li chßochß nak teßnumtâk saß xbêneb nabal chi tenamit.

⁴⁰Aga lõpuajal põrkab Lõuna kuningas temaga kokku ja Põhja kuningas tormab temale kallale sõjavankrite, ratsanike ja paljude laevadega; ta tungib tema maadesse, ujutab need üle ja käib neist läbi.

⁴¹Nak yôkeb chi xic saß li sur, li soldado li teßchâlk saß li norte teßoc saß nabal chi tenamit chi pletic. Ut teßoc aran Israel saß li naßajej yechißinbil reheb lix tenamit li Dios. Ut teßxcamsi nabaleb laj Israel. Abanan eb li tenamit Edom ut Moab ut lix qßuialeb li ralal xcßajol laj Amón teßxcol ribeb chiruheb.

⁴¹Ja ta tungib ilusale maale ning kümned tuhanded langevad. Aga Edom, Moab ja suurem osa ammonlastest pääsevad tema käest.

⁴²Nabaleb chic li tenamit teßoc cuiß chi pletic ut incßaß teßxcuy xcolbaleb rib chiruheb li soldado li teßchâlk saß li norte. Ut chi moco eb laj Egipto târûk teßxcol rib chiruheb.

⁴²Ja ta sirutab käe maade järele ja Egiptusemaa ei pääse.

⁴³Ut eb li soldado li teßchâlk saß li norte teßxmakß chixjunil lix biomaleb laj Egipto, joß lix oro ut lix plata ut li cßaßak chic re ru terto xtzßak. Ut teßnumtâk ajcuiß saß xbêneb li tenamit Libia ut Etiopía.

⁴³Ja ta valitseb kulla ja hõbeda varandusi ja kõiki Egiptuse väärtasju; ja liibüalased ja etiooplased on tema saatjaskonnas.

⁴⁴Ut chirix aßan tâcuulak esil riqßuin li rey li cuan saß li norte. Li esil aßan tâchâlk chak saß li este ut saß li norte. Nak târabi cßajoß nak tâoc xcßaßux xban. Ut cßajoß nak tâchâlk xjoskßil ut tâxic chixcamsinquil nabal li tenamit ut chixsachbaleb ru.Tixyîb lix muhebâl saß xyânkeb li cuib chi palau nachß riqßuin li tzûl bar cuan cuiß lix Templo li Kâcuaß. Ut tâcuulak xkßehil nak tâosokß li rey. Ut aran tâcâmk ut mâ ani chic tâtenkßânk re.

⁴⁴Aga sõnumid idast ja põhjast teevad talle hirmu ja ta läheb ära suures vihas, hukkama ja hävitama paljusid.

⁴⁵Tixyîb lix muhebâl saß xyânkeb li cuib chi palau nachß riqßuin li tzûl bar cuan cuiß lix Templo li Kâcuaß. Ut tâcuulak xkßehil nak tâosokß li rey. Ut aran tâcâmk ut mâ ani chic tâtenkßânk re.

⁴⁵Ja ta lööb oma toredad telgid üles mere ja püha ilumäe vahele; aga tema lõpp tuleb ja ükski ei aita teda.