1Ut quixye ajcuiß li ángel re laj Daniel: —Saß eb li cutan aßan tâchâlk li ángel Miguel li na-iloc reheb lâ tenamit Israel. Nabal li raylal tâcßulmânk saß eb li cutan aßan. Mâ jun cua quicßulman chi joßcan chalen chak saß xticlajic li ruchichßochß toj chalen anakcuan. Abanan lix tenamit li Dios teßcolekß, li joß qßuialeb tzßîbanbil xcßabaßeb saß li hu.
1Ja sel ajal tõuseb Miikael, see suur vürst, kes seisab su rahva laste eest. Siis on kitsas aeg, millist ei ole olnud rahvaste algusest peale kuni selle ajani; aga sel ajal päästetakse su rahvas, kõik, keda leitakse olevat raamatusse kirjutatud.
2Ut nabaleb li ac camenakeb teßcuaclîk cuißchic. Cuan li teßxcßul li yußam chi junelic ut cuan li xutânal teßxcßul nak teßxic saß li tojba mâc chi junelic.
2Ja paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad: ühed igaveseks eluks ja teised teotuseks, igaveseks põlastuseks.
3Ut eb li cuanqueb xnaßleb, li queßcßutuc re li tîquilal chiruheb li tenamit, teßqßuehekß xlokßal chi junelic. Chanchanakeb li sakße ut li chahim li nalemtzßun chiru li choxa.
3Siis paistavad mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes saadavad paljusid õiguse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.
4Abanan lâat, Daniel, cßûla saß âchßôl li cßaßru xacuil saß li visión. Tâbot ru li hu li yôcat xtzßîbanquil ut tâqßue li sello chiru re nak mâ ani tâilok re toj tâcuulak xkßehil li rosoßjiqueb li cutan. Ut nabaleb li tenamit teßchâlk teßxic yalak bar re nak teßxtau xtzßakob lix naßlebeb, chan cue li ángel.
4Aga sina, Taaniel, pea need sõnad saladuses ja pane raamat pitseriga kinni lõpuajaks! Siis uurivad seda paljud ja äratundmine süveneb.'
5Ut lâin laj Daniel queßcuil cuib chic li chanchaneb cuînk xakxôqueb saß xcaß pacßalil li nimaß.
5Ja mina, Taaniel, vaatasin, ja ennäe, veel kaks inglit seisid seal, üks jõe siinpoolsel kaldal ja teine jõe sealpoolsel kaldal.
6Ut jun reheb li cuib li xakxôqueb chire li nimaß quiâtinac riqßuin li jun lino li rakß xakxo saß xbên li haß ut quixpatzß re jokße târakekß xcßulbal chixjunil li sachba chßôlej aßin.
6Ja üks küsis linases riides mehelt, kes oli jõe vete kohal: 'Kui kaua tuleb oodata nende imede lõppu?'
7Ut li jun li lino rakß, li cuan saß xbên li haß, quixtaksi li rukß xcaßbichal ut quicuabi nak quixpatzß xcßabaß li Dios li cuan chi junelic kße cutan ut quixye nak li sachba chßôlej aßin tâcßulmânk chiru oxib chihab riqßuin media. Nak acak xsacheß xcuanquileb lix tenamit li Dios, târakekß xcßulbal chixjunil aßin, chan.
7Siis ma kuulsin linases riides meest, kes oli jõe vete kohal, kuidas ta oma paremat ja vasakut kätt taeva poole tõstes vandus selle juures, kes igavesti elab: 'Tõesti, aeg, ajad ja pool aega! Ja kui püha rahva jõu hävitus on lõpule jõudnud, siis teostuvad need kõik.'
8Quicuabi chixjunil li cßaßru quixye abanan incßaß quintau ru. Joßcan nak quinye re: Kâcuaß, ¿jokße târakekß xcßulbal chixjunil aßin?
8Ma kuulsin, aga ei mõistnud, ja ma küsisin: 'Mu isand, missugune on nende lõpp?'
9Quichakßoc ut quixye cue: —Ayu, at Daniel, xban nak ac xinye âcue nak anakcuan incßaß tâtaumânk ru chixjunil li cßaßak re ru aßin. Toj saß rosoßjiqueb li cutan tâtaumânk ru.
9Aga ta ütles: 'Mine, Taaniel, sest need sõnad jäävad saladusse ja pitseriga kinnipanduks kuni lõpuajani!
10Nabaleb teßsantobresîk xban lix nînkal raylal teßxcßul. Abanan li incßaß useb xnaßlebeb yôkeb chixbânunquil li mâusilal ut mâ jun saß xyânkeb teßxtau ru li cßaßru yôk chi cßulmânc. Caßaj cuiß eb li cuanqueb xnaßleb teßxtau ru chixjunil.
10Paljusid puhastatakse, tehakse valgeks ja sulatatakse, aga õelad teevad õelust ja ükski õel ei mõista seda; aga mõistlikud mõistavad küll.
11Nak acak xnumeß oxib chihab riqßuin cuakib po xcanabanquil li mayejac saß li Templo, tojoßnak teßrocsi li kßaxal xiu xiu rilbal saß lix Templo li Kâcuaß.
11Ja alates sellest ajast, kui kõrvaldatakse alaline ohver ja sinna pannakse hävituse koletis, on tuhat kakssada üheksakümmend päeva.
12Us xak reheb li tîqueb xchßôl li teßxcuy xnumsinquil li oxib chihab riqßuin cuukub po ut oßlaju cutan chi incßaß teßchßinânk xchßôleb.Ut lâat, at Daniel, tîcak taxak lâ yußam toj saß rosoßjic. Tatcâmk abanan tatcuaclîk cuißchic ut tâcßul lâ kßajcâmunquil saß rosoßjiqueb li cutan, chan cue li xakxo saß xbên li haß.
12Õnnis on see, kes ootab ja elab üle tuhat kolmsada kolmkümmend viis päeva.
13Ut lâat, at Daniel, tîcak taxak lâ yußam toj saß rosoßjic. Tatcâmk abanan tatcuaclîk cuißchic ut tâcßul lâ kßajcâmunquil saß rosoßjiqueb li cutan, chan cue li xakxo saß xbên li haß.
13Aga sina mine lõpule vastu ja puhka ning tõuse oma liisuosaks päevade lõpus!'