¹Qui-ala saß xchßôl li rey Darío xxakabanquil jun ciento riqßuin jun may chi cuînk re tixqßue xcuanquileb chi taklânc saß chixjunil li naßajej.

¹Ja meedlane Daarjaves sai kuningriigi enesele, kui ta oli kuuskümmend kaks aastat vana.

²Ut quixxakabeb oxibeb chic li cuînk re nak eb aßan teßtaklânk saß xbêneb li jun ciento riqßuin junmay chi cuînk li ac quixxakabeb. Laj Daniel aßan jun saß xyânkeb li oxib li queßxakabâc re nak teßril ma tzßakal re ru lix cßanjeleb li jun ciento riqßuin junmay ut re ajcuiß nak teßril chi us li cßaßru cuan re li rey.

²Daarjaves arvas heaks seada kuningriigi üle sada kakskümmend asehaldurit, et neid oleks kogu kuningriigis,

³Laj Daniel kßaxal cuißchic us quixbânu chiruheb li cuib chic chi gobernador joßqueb ajcuiß chixjunileb li nequeßtaklan xban nak kßaxal cuißchic châbil xnaßleb chiruheb chixjunileb. Joßcan nak li rey quixcßoxla xqßuebal laj Daniel chi taklânc saß xbêneb chixjunileb li tenamit.

³ja nende üle kolm ametikandjat, kellest üks oli Taaniel, kellele need asehaldurid pidid aru andma, et kuningale ei sünniks kahju.

⁴Ut eb li gobernador ut eb li nequeßtaklan saß li tenamit, queßoc chixcakalinquil laj Daniel. Queßoc chixsicßbal chanru nak tâpaltok re nak târûk teßjitok chirix chiru li rey. Abanan incßaß queßxtau chanru nak teßjitok chirix xban nak laj Daniel tîc xchßôl ut mâcßaß xmâc, chi moco quixbalakßiheb li tenamit.

⁴Taaniel oli silmapaistvam kui teised ametikandjad ja asehaldurid, sellepärast et temas oli eriline vaim; ja kuningas kavatses tema tõsta üle kogu kuningriigi.

⁵Tojoßnak eb li cuînk aßan queßxye: —Mâcßaß târûk tojitok cuiß chirix laj Daniel cui incßaß takabânu saß xcßabaß lix pâbanquil xchakßrab lix Dios, chanqueb.

⁵Siis need ametikandjad ja asehaldurid otsisid ettekäänet, et leida Taanielile kuningriigivastast süüd; aga nad ei suutnud leida ühtegi ettekäänet ega midagi halba, sellepärast et ta oli ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud.

⁶Ut eb li gobernador joßqueb ajcuiß li nequeßtaklan saß xbêneb li tenamit queßxchßutub ribeb chiru li rey ut queßxye re: —At rey Darío, chicuânk taxak lâ yußam chi junelic.

⁶Siis ütlesid need mehed: 'Me ei leia selle Taanieli vastu ühtegi ettekäänet, kui me ei leia seda ühenduses tema Jumala seadusega.'

⁷Chikajunilo lâo li gobernador ut eb li capitán, eb li comisionado ut eb li nînk xcuanquileb, xkacßûb ru chi kibil kib nak lâat tâqßue jun li chakßrab ut tâxakab xcuanquil. Tâchakßrabiheb li tenamit nak chiru li lajêb xcaßcßâl cutan li tâchâlk mâ ani naru tâtzßâmânk chiru lix Dios chi moco chiru junak cuînk. Caßaj cuiß châcuu lâat târûk teßtzßâmânk. Ut cui cuan junak naxkßet lâ chakßrab, li jun aßan tâcutekß saß xyânkeb li cakcoj.

⁷Siis need ametikandjad ja asehaldurid tormasid kuninga juurde ja ütlesid temale nõnda: 'Kuningas Daarjaves elagu igavesti!

⁸Tâqßue li chakßrab aßin ut tâtzßîba lâ cßabaß chiru re nak tâxakabâk xcuanquil ut mâ ani târûk tâjalok ru. Aßanak lix chakßrabeb laj Medo ut eb laj Persia ut mâ ani târûk tâsachok re xcuanquil, chanqueb re li rey.

⁸Kõik kuningriigi ametikandjad, maavalitsejad ja asehaldurid, nõunikud ja maavanemad on pidanud nõu, et kuningas annaks korralduse ja jõustaks keelu, et igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku.

⁹Joßcan nak li rey Darío quixqßue li chakßrab ut quixtzßîba lix cßabaß chiru.

⁹Nüüd, kuningas, avalda keeld ja kirjuta kiri, mida meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse tõttu ei tohi tühistada!'

¹⁰Nak quixnau nak li rey quixqßue li chakßrab aßan, laj Daniel cô saß rochoch. Ut quixcanab chi teto lix ventanil lix cuaribâl li cuan saß xjayal li tenamit Jerusalén. Joß cßaynak xbânunquil laj Daniel, quixcuikßib rib aran ut oxib sut chiru li cutan quitijoc ut quibantioxin chiru li Kâcuaß lix Dios joß naxbânu rajlal.

¹⁰Ja kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu.

¹¹Ut eb li xicß nequeßiloc re laj Daniel queßxchßutub ribeb chiru lix ventana ut queßril nak laj Daniel yô chi tijoc ut yô chi tzßâmânc chiru lix Dios.

¹¹Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis läks ta oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud.

¹²Ut queßcôeb saß junpât riqßuin li rey ut queßâtinac riqßuin chirix li chakßrab li quixqßue ut queßxye re: —¿Ma incßaß ta biß xaqßue li chakßrab nak chiru lajêb xcaßcßâl cutan mâ ani tâtzßâmânk chiru lix Dios, malaj ut chiru junak cuînk cui mâcuaß âcuiqßuin lâat, at rey? ¿Ma incßaß ta biß caye nak li ani tâtzßâmânk chiru lix Dios, li jun aßan tâcutekß saß xnaßajeb li cakcoj? chanqueb. Quichakßoc li rey ut quixye: —Yâl nak joßcan. Aßan lix chakßrabeb laj Medo ut eb laj Persia ut mâ ani naru tâjalok re aßan, chan.

¹²Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees.

¹³Ut queßxye re li rey: —Laj Daniel li ralal xcßajoleb laj judío li queßchapeß ut queßcßameß chak arin, aßan incßaß naxqßue âcuanquil, at rey, chi moco naxpâb li chakßrab li xaqßue. Oxib sut chiru li cutan natzßâman chiru lix Dios, chanqueb.

¹³Seejärel astusid nad kuninga ette ja küsisid kuninga keelu kohta: 'Kas sa pole mitte kirjutanud keeldu, et iga inimene, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõvide auku?' Kuningas kostis ja ütles: 'Asi on kindel meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse järgi!'

¹⁴Cßajoß nak quirahoß xchßôl li rey nak quirabi cßaßru queßxye eb aßan. Ut aßan quixcßoxla saß xchßôl nak tixcol laj Daniel. Ut quixyal xkße xsicßbal chanru nak tixcol toj chalen nak qui-ecuu.

¹⁴Siis nad kostsid ja ütlesid kuninga ees: 'Taaniel, kes on Juuda vangide hulgast, ei hooli sinust, kuningas, ega keelust, mille sa oled kirjutanud, vaid ta palvetab kolm korda päevas oma palvet.'

¹⁵Eb li cuînk queßsukßi cuißchic riqßuin li rey ut queßxchßutub rib riqßuin ut queßxye re: —At rey, lâat nacanau nak lix chakßrab eb laj Medo ut eb laj Persia naxye nak mâ ani naru najaloc ru li chakßrab xakabanbil xcuanquil xban junak rey, chanqueb.

¹⁵Kui kuningas seda kuulis, siis oli see temale väga ebameeldiv ja ta oli mures Taanieli pärast, kuidas teda päästa; ja ta nägi vaeva tema päästmiseks kuni päikeseloojakuni.

¹⁶Joßcan nak li rey quixtakla xcßambal chak laj Daniel ut quixye re: —Aß taxak li Kâcuaß lâ Dios li nacacßanjela ru junelic, aßan taxak chicolok âcue saß rukßeb li cakcoj, chan re. Ut queßxcut laj Daniel saß xyânkeb li cakcoj.

¹⁶Siis need mehed tormasid kuninga juurde ja ütlesid kuningale: 'Tea, kuningas, et meedlaste ja pärslaste seaduseks on, et ühtegi kuninga antud keeldu või korraldust ei tohi muuta!'

¹⁷Ut queßxcßam jun li nimla pec ut riqßuin aßan queßxtzßap li oquebâl re lix naßajeb li cakcoj. Ut li rey quixqßue li sello chiru li pec riqßuin lix matkßab ut riqßuin ajcuiß lix matkßab eb laj cßanjel chiru. Aßan li retalil nak mâ ani tâtehok re.

¹⁷Siis kuningas andis käsu ja Taaniel toodi ning visati lõvide auku. Kuningas rääkis ja ütles Taanielile: 'Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!'

¹⁸Tojoßnak li rey cô saß li palacio ut quixyocob rib saß xchßât chi incßaß quicuaßac, chi moco quichßeßeß li cuajb re xqßuebal xsahil xchßôl. Ut incßaß quicuar li rey xban xcßaßux.

¹⁸Siis toodi kivi ja pandi augu suule, ja kuningas pitseeris selle oma pitserisõrmusega ja oma suurnike pitserisõrmustega, et Taanieli asjas ei oleks muutust.

¹⁹Sakêuc re nak quicuacli li rey ut cô saß junpât saß lix naßajeb li cakcoj.

¹⁹Siis läks kuningas oma paleesse ja veetis öö paastudes ega lasknud mänguriistu enese ette tuua, ja tal ei olnud und.

²⁰Nak yô chi nachßoc aran, chi ra saß xchßôl, li rey quixbok laj Daniel ut quixye re: —At Daniel, lâat aj cßanjel chiru li yoßyôquil Dios. ¿Ma xatxcol lâ Dios li junelic nacacßanjela ru? ¿Ma xatxcol chiruheb li cakcoj? chan re.

²⁰Koiduajal, kui valgeks oli läinud, kuningas tõusis ja läks kiiresti lõvide augu juurde.

²¹Laj Daniel quichakßoc ut quixye re: —At rey, chicuânk taxak lâ yußam chi junelic.

²¹Ja kui ta jõudis augu juurde, kus Taaniel oli, hüüdis ta kurva häälega; ja kuningas rääkis ning ütles Taanielile: 'Taaniel, elava Jumala sulane! Kas su Jumal, keda sa lakkamata oled teeninud, on suutnud sind päästa lõvide küüsist?'

²²Lin Dios quixtakla chak lix ángel ut aßan quitzßapoc re lix tzßûmal reheb li cakcoj re nak incßaß tineßxcamsi xban nak chiru li Dios mâcßaß inmâc chi moco châcuu lâat xinbânu li incßaß us, chan re li rey.

²²Siis Taaniel kõneles kuningaga: 'Kuningas elagu igavesti!

²³Cßajoß nak quisahoß xchßôl li rey xban nak quicoleß laj Daniel ut quixtakla risinquil saß xnaßajeb li cakcoj. Ut mâcßaß quixcßul laj Daniel xban nak cßojcßo xchßôl riqßuin lix Dios.

²³Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõvide suud, ja need ei teinud mulle kurja, sellepärast et mind leiti olevat tema ees süütu; ja nõnda ei ole ma ka sinu ees, kuningas, kurja teinud.'

²⁴Ut li rey quixtakla lix takl re nak teßcßamekß riqßuin chixjunileb li cuînk li queßjitoc re laj Daniel. Ut queßcuteß saß xyânkeb li cakcoj rech xiquic li rixakileb joßqueb ajcuiß lix cocßaleb. Ut toj mâjiß ajcuiß nequeßnak saß lix naßajeb li cakcoj nak queßchapeß xbaneb ut queßtokîc lix bakeleb.

²⁴Siis oli kuningas tema pärast väga rõõmus ja käskis Taanieli august välja tuua; ja Taaniel toodi august välja ning tema küljes ei leitud ühtegi viga, sellepärast et ta oli uskunud oma Jumalasse.

²⁵Tojoßnak li rey Darío quitzßîbac riqßuineb chixjunileb li tenamit cuanqueb saß chixjunil li ruchichßochß ut riqßuineb li jalan jalânk râtinobâleb ut quixye reheb: —Chinumtâk taxak li tuktûquil usilal êriqßuin.

²⁵Ja kuningas käskis tuua need mehed, kes olid Taanieli süüdistanud, ja visata lõvide auku, nemad, nende lapsed ja naised; ja nad ei olnud veel jõudnud augu põhja, kui lõvid võtsid nende üle võimust ja murdsid kõik nende kondid.

²⁶Lâin yôquin chixqßuebal êre li chakßrab aßin yalak bar saß eb li naßajej li nintaklan cuiß. Chixjunileb teßxxucua ru ut teßxlokßoni li Kâcuaß Dios li naxlokßoni laj Daniel, xban nak aßan li yoßyôquil Dios li cuan chi junelic kße cutan. Aßan li nataklan chi junelic ut lix cuanquilal incßaß tâosokß. Tâcuânk ban chi junelic.

²⁶Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal: 'Teie rahu olgu suur!

²⁷Li Kâcuaß Dios, aßan li na-achßaban ut aßan li nacoloc. Aßan li nabânun re li milagro ut li sachba chßôlej joß saß choxa joß ajcuiß saß ruchichßochß. Aßan li quicoloc re laj Daniel. Incßaß quixcanab chi camsîc xbaneb li cakcoj, chan.Ut kßaxal cuißchic quiqßueheß xcuanquil laj Daniel nak laj Darío cuan chokß rey ut quiqßueheß ajcuiß xcuanquil nak laj Ciro aj Persia qui-oc chokß rey.

²⁷Minu poolt on antud käsk, et kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb karta Taanieli Jumalat. Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti. Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe.

²⁸Ut kßaxal cuißchic quiqßueheß xcuanquil laj Daniel nak laj Darío cuan chokß rey ut quiqßueheß ajcuiß xcuanquil nak laj Ciro aj Persia qui-oc chokß rey.

²⁸Tema päästab ja vabastab, tema teeb tunnustähti ja imesid taevas ja maa peal, tema, kes päästis Taanieli lõvide küüsist.'

²⁹Ja Taanieli käsi käis hästi Daarjavese kuningriigis ja pärslase Koorese kuningriigis.