¹Li rey Belsasar quixcßub jun li ninkße re cuaßac ut quixbokeb jun mil chi cuînk li nequeßcßanjelac chiru. Ut qui-oc chi ucßac vino li rey chiruheb li jun mil chi cuînk cuanqueb aran.

¹Kuningas Belsassar tegi suure peo oma tuhandele suurnikule ja jõi veini selle tuhande ees.

²Ut xban xcalajic, li rey Belsasar quixtakla risinquil li secß oro ut plata, li quixcßam chak laj Nabucodonosor lix yucuaß saß li templo aran Jerusalén. Quixtakla xcßambal chak li secß oro ut li secß plata re teßucßak cuiß li rey, joßqueb ajcuiß li nequeßcßanjelac chiru, joß eb ajcuiß li rixakil ut eb lix concubina.

²Veini mõjul käskis Belsassar tuua kuld- ja hõberiistad, mis tema isa Nebukadnetsar Jeruusalemma templist oli toonud, et kuningas ja tema suurnikud, tema naised ja liignaised, saaksid neist juua.

³Joßcan nak quicßameß chak li secß oro li queßcuan saß lix templo li Dios li quicuan Jerusalén. Ut queßoc chi ucßac li rey joß eb ajcuiß li nequeßcßanjelac chiru, joßqueb ajcuiß li rixakil ut eb lix concubina.

³Siis toodi need kuldriistad, mis olid toodud templist, Jumala kojast Jeruusalemmast, ja kuningas ning tema suurnikud, tema naised ja liignaised jõid nende seest.

⁴Queßucßac vino ut queßxlokßoniheb li dios yîbanbil riqßuin oro, plata, bronce, chßîchß, cheß ut pec.

⁴Nad jõid veini ja ülistasid kuld-, hõbe-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid.

⁵Ut saß ajcuiß li hônal aßan quicßutun aran li rußuj rukß jun li cuînk yô chi tzßîbac chiru li tzßac nachß cuan cuiß li candil li cuan saß li cab. Ut li rey yô chirilbal li ukßej nak yô chi tzßîbac chiru tzßac.

⁵Selsamal tunnil ilmusid inimkäe sõrmed ja kirjutasid kuninga palee lubjatud seinale, lambijala kohale; ja kuningas nägi kirjutavat kätt.

⁶Ut quisakquirinoß li rilobâl li rey xban xxiu ut qui-oc xcßaßux ut nasicsot xban xxiu toj retal nequeßxtochß rib li xbên rak.

⁶Siis kahvatas kuninga näojume ja ta mõtted kohutasid teda; ta niudeliigesed lõdisesid ja ta põlved pekslesid teineteise vastu.

⁷Li rey quixjap re chi cau ut quixye nak teßcßamekß chak riqßuin chixjunileb laj qßuehol naßleb ut eb laj Caldea ut eb laj kße. Ut li rey quixye reheb: —Li ani târûk xtaubal ru li âtin aßin ut tixye cue cßaßru lix yâlal, lâin tinqßue li caki akß chirix retalil lix cuanquil. Tinqßue lix kßol oro chi xcux ut aßanak li rox chi taklânc saß xbên li tenamit, chan.

⁷Kuningas hüüdis valjusti, et toodaks nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Paabeli tarkadele: 'Kes iganes oskab seda kirja lugeda ja seletab mulle selle tähenduse, see riietatakse purpurisse, temale pannakse kuldkee kaela ja ta saab kolmandaks valitsejaks kuningriigis!'

⁸Ut queßchal chixjunileb laj qßuehol naßleb saß rochoch li rey. Abanan mâ jun quitaßoc ru li tzßîbanbil chiru li tzßac ut incßaß queßru xyebal re li rey cßaßru lix yâlal.

⁸Siis tulid kõik targad, aga need ei osanud kirja lugeda ega selle seletust kuningale teatavaks teha.

⁹Ut kßaxal cuißchic quisakquirinoß li rilobâl li rey Belsasar ut qui-oc chi cßoxlac xban xxiu. Ut queßoc ajcuiß chi cßoxlac li nequeßcßanjelac chiru.

⁹Siis kohkus kuningas Belsassar väga ja ta näojume kahvatas, ja ta suurnikud sattusid segadusse.

¹⁰Ut li rixakil li rey quirabi nak yô chixjapbal re li rey joß eb ajcuiß li nequeßcßanjelac chiru. Joßcan nak qui-oc aran cuan cuiß li rey ut quixye re: —At rey, chicuânk taxak lâ yußam chi junelic. Matxucuac chi moco tatsakquirinokß xban âxiu.

¹⁰Kuninga ja tema suurnike sõnade peale tuli kuninga ema pidusaali. Kuninga ema hakkas rääkima ja ütles: 'Kuningas elagu igavesti! Ärgu kohutagu sind su mõtted ja ärgu kahvatagu su näojume!

¹¹Rubel lâ cuanquil cuan jun li cuînk qßuebil xnaßleb xbaneb lix dios santo. Nak toj cuânk lâ yucuaß chokß rey quixqßue retal nak aßan cuan xnaßleb ut naxtau ru li incßaß natauman ru. Lix naßleb aßan chanchan lix naßlebeb li dios. Ut lâ yucuaß quixqßue xcuanquil saß xbêneb chixjunileb laj qßuehol naßleb ut eb laj kße ut eb laj Caldea joßqueb ajcuiß li nequeßtzoloc chirix li chahim.

¹¹Sinu kuningriigis on mees, kelles on pühade jumalate vaim. Su isa päevil leidus temal arusaamist, taipu ja tarkust otsekui jumalate tarkust, ja kuningas Nebukadnetsar, su isa, tõstis tema ennustajate, nõidade, Kaldea teadjate ja tähetarkade ülemaks - kuningas, su isa -,

¹²Li cuînk aßan cuan xnaßleb ut naxnau xyebal cßaßru xyâlal li matcß ut naxnau xsicßbal xyâlal li jaljôquil ru âtin ut naxtau ru li chßaßaj xtaubal ru. Aßan laj Daniel. Beltsasar quiqßueheß chokß xcßabaß xban li rey Nabucodonosor. Takla xbokbal laj Daniel re nak aßan tâyehok âcue cßaßru naxye li tzßîbanbil chiru li tzßac, chan.

¹²sellepärast et temas, Taanielis, kellele kuningas oli pannud nimeks Beltsassar, leidus eriline vaim ja temal oli mõistust ning taipu seletada unenägusid, lahendada mõistatusi ja harutada lahti sõlmi. Kutsutagu nüüd Taaniel, küll tema annab tähenduse teada!'

¹³Joßcan nak laj Daniel quicßameß riqßuin li rey, ut li rey quixye re: —¿Ma lâat laj Daniel li ralal xcßajoleb laj Judá li queßcßameß chak arin xban inyucuaß laj Nabucodonosor? chan.

¹³Siis toodi Taaniel kuninga ette. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Taanielile: 'Kas sina oled Taaniel, Juuda vangide hulgast, keda kuningas, mu isa, Juudast tõi?

¹⁴—Lâin xcuabi resil nak qßuebil ânaßleb xbaneb lâ dios. Xcuabi resil nak cutan saken châcuu li cßaßak re ru ut cuan ânaßleb chixtaubal ru li cßaßru chßaßaj xtaubal ru.

¹⁴Ma olen sinust kuulnud, et sinus on jumalate vaim ja et sinul leidub arusaamist ja taipu ning erilist tarkust.

¹⁵Eb laj kße ut eb laj qßuehol naßleb queßcßameß chak cuiqßuin re nak teßril li tzßîbanbil chiru li tzßac ut re teßxye raj cue cßaßru naxye. Abanan incßaß queßru.

¹⁵Ja nüüd on mu ette toodud targad ja nõiad seda kirja lugema ning selle tähendust mulle teatavaks tegema, aga nad ei ole suutnud sellele asjale seletust anda.

¹⁶Cuabiom resil nak naru tâchßolob xyâlal li cßaßru chßaßaj xtaubal ru. Anakcuan cui târûk tâcuil li tzßîbanbil chiru li tzßac ut tâye cue cßaßru naxye, tattikibâk riqßuin caki akßej ut tâqßuemânk junak kßol oro châcux ut lâatak li rox chi taklânc saß xbên li tenamit aßin, chan.

¹⁶Sinust ma olen aga kuulnud, et sina suudad seletusi anda ja sõlmi harutada. Kui sa suudad nüüd kirja lugeda ja selle tähenduse mulle teatavaks teha, siis riietatakse sind purpurisse, sulle pannakse kuldkee kaela ja sa saad kolmandaks valitsejaks kuningriigis.'

¹⁷Laj Daniel quixye re li rey: —Li mâtan tâcuaj xsihinquil, canâk chokß âcue. Ut lin kßajcâmunquil tâcuaj xqßuebal, chaqßue re jalan chic. At rey, lâin tincuil li cßaßru tzßîbanbil chiru li tzßac ut tinye âcue li cßaßru naraj naxye.

¹⁷Siis kostis Taaniel ja ütles kuninga ees: 'Su annid jäägu sulle enesele ja oma kingitused anna mõnele teisele! Aga kirja ma loen kuningale ja teen selle tähenduse temale teatavaks.

¹⁸At rey, li nimajcual Dios quixqßue chi cuânc chokß rey laj Nabucodonosor lâ yucuaß ut quixqßue xnimal xcuanquil ut xnimal xlokßal ut qui-oxlokßîc xbaneb li tenamit.

¹⁸Sina, kuningas! Kõigekõrgem Jumal oli andnud su isale Nebukadnetsarile kuningriigi ja võimu, au ja hiilguse.

¹⁹Ut xban lix nimal xcuanquil li quiqßueheß re, chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß aß yal bar xtenamiteb ut aß yal cßaßru râtinobâleb, nequeßsicsot xbaneb xxiu chiru. Quixcamsi li ani quiraj xcamsinquil ut quixcol li ani quiraj xcolbal. Quixqßue xcuanquil li ani quiraj xqßuebal xcuanquil ut quixcubsi xcuanquil li ani quiraj xcubsinquil xcuanquil.

¹⁹Võimu pärast, mille Jumal temale oli andnud, värisesid ja kartsid tema ees kõik rahvad, suguvõsad ja keeled. Tema tappis, keda tahtis, ja jättis ellu, keda tahtis; ta ülendas, keda tahtis, ja alandas, keda tahtis.

²⁰Abanan qui-isîc saß xcuanquil xban nak quixkßetkßeti rib ut quixcacuubresi lix chßôl. Xban lix kßetkßetil kßaxal cuißchic quixnimobresi rib. Joßcan nak qui-isîc saß xcuanquil ut qui-isîc ajcuiß lix lokßal.

²⁰Aga kui ta süda suurustas ja ta vaim muutus ülemeelikuks, siis tõugati ta oma kuninglikult aujärjelt ja ta au võeti temalt ära.

²¹Qui-isîc saß xyânkeb li tenamit ut lix naßleb chanchan chic xnaßleb li xul. Quicuan saß pim saß xyânkeb li bûr re li qßuicheß, ut quixcuaß li pim joßqueb li bôyx. Quitßakresîc xban li xchußque toj quixqßue retal nak li nimajcual Dios aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb xcuanquil xban nak aßan naxqßue xcuanquil li ani naraj.

²¹Ta aeti ära inimlaste hulgast ja ta süda muutus looma südame sarnaseks; tema eluase oli metseeslite juures ja talle anti süüa rohtu nagu härgadele ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta mõistis, et Kõigekõrgem Jumal valitseb inimeste kuningriiki ja tõstab selle üle, keda tema tahab.

²²Ut lâat at Belsasar, lâat li ralal. Ac nacanau chixjunil li quixcßul lâ yucuaß abanan lâat incßaß xacubsi âcuib.

²²Aga sina, tema poeg Belsassar, ei ole alandanud oma südant, kuigi sa teadsid kõike seda,

²³Xakßetkßeti ban âcuib chiru li Kâcuaß cuan saß choxa. Xatakla xcßambal li secß li quicßanjelac saß lix templo li Dios ut xerocsi saß lê ninkße. Lâat xat-ucßac vino chi saß chiruheb li nequeßcßanjelac châcuu, joßqueb ajcuiß lâ cuixakil ut eb lâ concubina. Ut xalokßoni ajcuiß li jalanil dios yîbanbil riqßuin plata, oro, bronce, hierro, cheß ut pec. Xaqßueheb xlokßal li yîbanbil dios li mâcßaßeb xnaßleb, li incßaß nequeßiloc chi moco nequeßabin. Ut incßaß xaqßue xlokßal li tzßakal Dios. Aßan li naqßuehoc lâ yußam ut aßan li yal re saß âbên.

²³vaid oled tõusnud taeva Issanda vastu: tema koja riistad on toodud su ette, sina ja su suurnikud, su naised ja su liignaised olete joonud nende seest veini; sa oled ülistanud hõbe-, kuld-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid, kes ei näe, ei kuule ega mõista. Aga seda Jumalat, kelle käes on su hing ja kelle omad on kõik su teed, ei ole sa austanud.

²⁴Li Dios quitaklan chak re li ukßej aßan li xacuil li quitzßîbac chiru li tzßac.

²⁴Sellepärast on tema poolt läkitatud see käsi ja kirjutatud see kiri.

²⁵Ut li tzßîbanbil chiru li tzßac joßcaßin naxye: Mene, mene, tekel, uparsin.

²⁵Ja see on see kirjutatud kiri: 'Menee, menee, tekeel, ufarsiin.'

²⁶Li xyâlal aßan, joßcaßin na-el: Mene: Li Dios xrajla joß najtil tatcuânk chokß rey ut anakcuan xrakeß lâ cuanquil.

²⁶Sõnade tähendus on niisugune: menee - Jumal on ära lugenud su kuningriigi päevad ja on teinud sellele lõpu.

²⁷Tekel: Xatxbis riqßuin lix bisleb ut nacßutun nak incßaß us lâ naßleb.

²⁷Tekeel - sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat.

²⁸Peres malaj ut Uparsin: Li nînki tenamit nacattaklan cuiß ac xjacheß saß xyi ut ac xqßueman reheb laj Medo ut reheb laj Persia, chan laj Daniel.

²⁸Ufarsiin - su kuningriik on tükeldatud ning antud meedlastele ja pärslastele.'

²⁹Tojoßnak li rey Belsasar quixtakla xtikibanquil laj Daniel riqßuin li caki akß ut quixqßue ajcuiß xkßol oro. Ut quixtakla resil nak laj Daniel, aßan chic li roxil chi taklânc.

²⁹Siis Belsassar andis käsu ja Taaniel riietati purpurisse, talle pandi kuldkee kaela ja temast kuulutati, et ta hakkab kuningriigis valitsema kolmandana.

³⁰Ut saß ajcuiß li kßojyîn aßan, quicamsîc laj Belsasar lix reyeb laj Caldea.Ut laj Darío aj Medo, aßan chic qui-oc saß xcuanquil. Cuib xcâcßâl chihab cuan re nak qui-oc chokß rey.

³⁰Selsamal ööl tapeti Belsassar, Kaldea kuningas.

³¹Ut laj Darío aj Medo, aßan chic qui-oc saß xcuanquil. Cuib xcâcßâl chihab cuan re nak qui-oc chokß rey.