1Aßan aßin li esil li quixtakla li rey Nabucodonosor reheb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß, aß yal bar xtenamiteb ut aß yal chanru li râtinobâleb. Quixye chi joßcaßin: —Chinumtâk taxak li tuktûquil usilal saß êyânk chêjunilex.
1Mina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma palees.
2Ut cherabihak li oc cue chixyebal. Nacuaj nak tênau li sachba chßôlej ut li milagro li quixcßutbesi chicuu li Kâcuaß li nimajcual Dios.
2Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodisoleku kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu.
3Kßaxal nim li sachba chßôlej li naxbânu ut kßaxal lokß li milagro. Li Kâcuaß, aßan li tzßakal rey chi junelic ut aßan li kßaxal nim xcuanquil chi junelic kße cutan.
3Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need seletaksid mulle unenäo tähenduse.
4Lâin laj Nabucodonosor, cuanquin saß li cuochoch chi sa saß inchßôl ut chixjunil yô chi êlc chi us chicuu.
4Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea teadjad ja tähetargad, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud mulle seletada selle tähendust.
5Saß jun li kßojyîn quinmatqßuec. Nak qui-aj cuu, cßajoß nak quinxucuac ut incßaß chic quincuar xcßoxlanquil li quicßutbesîc chicuu saß lin matcß.
5Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar minu jumala nime järgi ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma jutustasin talle oma unenäo:
6Joßcan nak xintakla xbokbaleb chixjunileb laj qßuehol naßleb li cuanqueb Babilonia re nak teßxye cue cßaßru naxye lin matcß.
6Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust. Siin on mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!
7Ut queßcßameß chak cuiqßuin chixjunileb laj kße, ut eb laj tûl, joßqueb ajcuiß laj qßuehol naßleb ut eb li nequeßtzoloc chirix li chahim. Ut lâin xinye reheb cßaßru lin matcß. Abanan incßaß queßru xyebal cue cßaßru naxye lin matcß.
7Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli suur.
8Tojoßnak quintakla xbokbal laj Daniel. Laj Beltsasar nayeman re joß xcßabaß lin dios. Lâin ninnau nak aßan qßuebil xnaßleb xbaneb lix dios santo. Xinserakßi lin matcß re.
8Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani ja seda oli näha kogu maa ääreni.
9Ut quinye re: —Lâat laj cßamol be saß xyânkeb laj kße. At Beltsasar, lâin ninnau nak qßuebil ânaßleb xbaneb lâ dios santo. Ninnau nak mâcßaß mukmu châcuu. Ye cue cßaßru naxye lin matcß.
9Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.
10Aßan aßin li quicuil saß lin matcß. Nak yôquin chi cuârc quicuil jun li cheß kßaxal najt rok saß xyi li ruchichßochß.
10Ma nägin oma pea nägemustes, mis mul voodis olles olid, ja vaata, püha ingel astus taevast alla.
11Quiniman li cheß toj retal quicuulac saß choxa ut qui-ileß yalak bar saß ruchichßochß xbaneb li tenamit.
11Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: 'Raiuge puu maha ja laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad selle alt ja linnud selle okstelt!
12Cßajoß xchßinaßusal lix xak ut kßaxal nabal li ru. Tzßakal re teßtzacânk chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß. Eb li xul saß qßuicheß queßhilan saß lix mu ut eb li cocß xul li nequeßrupupic queßxyîb lix soc saß eb li rukß. Ut chixjunileb queßxtzaca li ru.
12Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu tal osa maa rohust.
13Ut quicuil ajcuiß saß lin matcß nak yô chak chi cubec saß choxa jun lix santil ángel li Kâcuaß xcomoneb li ángel li nequeßcßacßalen.
13Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja seitse aega käigu temast üle!
14Ut chi cau xyâb xcux li ángel quixye, “Yocß li cheß aßan. Yocß ajcuiß li rukß ut isi lix xak ut tzßek li ru. Yolesiheb li xul li cuanqueb rubel joßqueb ajcuiß li cuanqueb saß eb li rukß.
14See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast, selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle, annab selle, kellele ta tahab, ja tõstab selle üle kõige alama inimese.'
15Abanan tâcanab lix tônal ut lix xeß saß li chßochß ut tâbacß riqßuin cadena yîbanbil riqßuin chßichß hierro ut bronce. Ut tâcuânk saß li pim rochbeneb li xul ut li xchußque tâtßakresînk re. Ut pim tixtzaca rochbeneb li xul.
15Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina, Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! Sina aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.'
16Li cheß aßan retalil jun li cuînk. Chiru cuukub chihab li cuînk aßin incßaß chic tâcßoxlak joß junak cuînk. Chanchanak chic xnaßleb li xul lix naßleb.
16Taaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis hetkeks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja ütles: 'Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind ehmatagu!' Beltsassar kostis ja ütles: 'Mu isand! Unenägu tabagu su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!
17Aßan aßin li tenebanbil saß xbên xbaneb li santil ángel li nequeßcßacßalen, re nak chixjunileb teßxqßue retal nak li nimajcual Dios nim xcuanquil saß xbêneb li nequeßtaklan saß ruchichßochß. Aßan naqßuehoc xcuanquileb li ani naraj aßan, ut naxqßueheb xcuanquil li mâcßaßeb xcuanquil.” Joßcan quixye cue li ángel.
17Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,
18Aßan aßin lin matcß, chan li rey Nabucodonosor. —Lâat at Beltsasar tâye cue cßaßru naxye lin matcß xban nak mâ jun reheb li cuanqueb xnaßleb saß xyânkeb li cuanqueb rubel lin cuanquil xeßru xyebal cue cßaßru naxye. Abanan lâat tatrûk xban nak qßuebil ânaßleb xbaneb lâ dios santo, chan.
18millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel asusid taeva linnud -
19Tojoßnak laj Daniel, li nayeman Beltsasar re, quisach xchßôl ut caßchßin chic mâ jun ôr mem quicana ut yô chi cßoxlac. Li rey quixye re: —At Beltsasar, matcßoxlac chirix lin matcß chi moco tatxucuak xban li naxye, chan. Laj Daniel quichakßoc ut quixye: —Kâcuaß, li cßaßru naxye lâ matcß, us raj cui chirixeb ta li xicß nequeßiloc âcue ut mâcuaß raj châcuix lâat.
19see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu valitsus ulatub maailma ääreni.
20Li cheß li cacuil saß lâ matcß quiniman ut cau rib ut quicuulac xteram toj saß choxa, ut quicßutun yalak bar saß ruchichßochß.
20Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja ütlevat: 'Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse aega on temast üle käinud',
21Cßajoß xchßinaßusal lix xak. Ut nabal li ru. Tzßakal re teßtzacânk chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß. Li xul saß qßuicheß nequeßhilan rubel li cheß ut eb li xul li nequeßrupupic queßxyîb lix soc saß eb li rukß.
21selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis tabab mu isandat kuningat, on see:
22At rey, li cheß li cacuil li kßaxal najt xteram ut cau rib, aßan lâat. Quinumta lâ cuanquil. Chanchan nak xcuulac toj saß choxa. Ut cuan âcuanquil saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß.
22sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.
23Nak yôcat chirilbal li cheß, at rey, jun lix ángel li Kâcuaß xcomoneb li ángel li nequeßcßacßalen quicube chak saß choxa ut quixye, “Yocß li cheß ut tâsach. Abanan tâcanab saß li chßochß lix tônal ut lix xeß ut tâbacß riqßuin cadena yîbanbil riqßuin hierro ut bronce ut tâcanâk saß pim. Ut tâtßakresîk xban li xchußque ut chiru cuukub chihab tixtzaca li pim rochbeneb li xul”, chan li ángel.
23Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb.
24At rey, aßan aßin li naxye lâ matcß. At rey, aßin li tenebanbil saß âbên xban li nimajcual Dios.
24Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu: vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks kesta!'
25Lâat tatyolesîk saß lâ naßaj. Tat-isîk saß xyânkeb li tenamit. Saß pim tatcuânk saß xyânkeb li xul. Ut pim tâcuaß joß li bôyx ut tattßakresîk xban li xchußque. Cuukub chihab tatcuânk saß pim. Riqßuin aßin tâqßue retal nak li nimajcual Dios, aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb li cuanqueb xcuanquil saß ruchichßochß ut aßan yal re li ani naraj xqßuebal xcuanquil.
25Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
26Li ángel xye nak lix tônal li cheß tâcanâk saß chßochß. Aßan retalil nak lâ cuanquilal incßaß tâsachk chi junaj cua. Tat-oc cuißchic chokß rey toj tâqßue retal nak li Kâcuaß, aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xbên chixjunil.
26Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli kuningliku palee katusel,
27At rey Nabucodonosor, chacßul taxak li cuâtin. Chacanabak xbânunquil li mâc ut chabânu li tîquilal. Mâbânu chic li mâusilal. Chacuuxtâna taxak ruheb li nebaß. Cui tâbânu aßan, mâre chan nak toj tatcanâk saß lâ cuanquil, chan laj Daniel.
27hakkas kuningas rääkima ja ütles: 'Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?'
28Ut chixjunil aßin quixcßul li rey Nabucodonosor.
28Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl: 'Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse kuningriik,
29Ac xnumeß chic jun chihab nak li rey yô chak chi bêc saß lix nimal palacio aran Babilonia.
29sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab.'
30Quixye li rey: —¿Ma mâcuaß ta biß aßin lix nimal ru tenamit Babilonia li quinyîb? ¿Ma mâcuaß ta biß saß incßabaß lâin nak xniman li tenamit xban nak cuan incuanquil lâin? Aßan nacßutuc re lin cuanquil ut lin lokßal, chan.
30Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.
31Toj yô ajcuiß chixyebal li âtin aßin nak quirabi jun xyâb cux quichal saß choxa ut quixye: —At rey Nabucodonosor, ac isinbil chic lâ cuanquil, chan.
31'Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve.
32—Tat-isîk saß xyânkeb li tenamit ut saß pim chic tatcuânk saß xyânkeb li xul. Cuukub chihab tâcuaß li pim joßqueb li bôyx. Tatcuânk saß pim toj tâqßue retal nak li nimajcual Dios, aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb li cuanqueb xcuanquil saß ruchichßochß. Ut aßan naxqßue xcuanquil li ani naraj xqßuebal xcuanquil, chan li ángel.
32Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: 'Mis sa teed?'
33Ut saß ajcuiß li hônal aßan quicßulman joß quiyeheß re laj Nabucodonosor. Quilôcoß ru ut qui-isîc saß xyânkeb li tenamit. Quixcuaß li pim joßqueb li bôyx ut quitßakresîc xban li xchußque. Quichamoß li rismal chanchan rix li cßuch ut quinînkan li rixißij, chanchan li rixißijeb li xul li nequeßrupupic. Chanchan chic xnaßleb li xul lix naßleb.
33Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim.
34—Nak ac xnumeß li cuukub chihab, chan li rey Nabucodonosor, lâin quin-iloc saß choxa ut quiqßueheß cuißchic cue lin naßleb. Ut lâin quinlokßoni li nimajcual Dios. Quinqßue xlokßal li Kâcuaß li yoßyo chi junelic. Aßan li cuan xcuanquil chi junelic kße cutan.
34Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses.'
35Chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß mâcßaßeb xcuanquil chiru aßan. Li Kâcuaß kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb li cuanqueb saß choxa joß ajcuiß saß ruchichßochß. Naxbânu li cßaßru naraj aßan ut mâ ani naru naâtinac chirix.
36Ut nak quincßul cuißchic lin naßleb, quincßul ajcuiß lin lokßal ut lin cuanquil. Eb laj cßanjel chicuu quineßxsicß ut quineßxsicß ajcuiß eb laj qßuehol naßleb. Ut quinqßueheß cuißchic chi taklânc saß xbêneb li tenamit ut kßaxal nim cuißchic lin cuanquil quiqßueheß cue chiru junxil.Ut anakcuan lâin li rey Nabucodonosor ninlokßoni li tzßakal Rey li cuan saß choxa. Ninnima ru ut ninqßue xlokßal xban nak naxbânu chixjunil saß xyâlal ut saß tîquilal. Ut naxcubsi xcuanquil li ani naxnimobresi rib xjunes, chan laj Nabucodonosor.
37Ut anakcuan lâin li rey Nabucodonosor ninlokßoni li tzßakal Rey li cuan saß choxa. Ninnima ru ut ninqßue xlokßal xban nak naxbânu chixjunil saß xyâlal ut saß tîquilal. Ut naxcubsi xcuanquil li ani naxnimobresi rib xjunes, chan laj Nabucodonosor.