¹Li rey Nabucodonosor quixtakla xyîbanquil riqßuin oro jun li nimla jalam ûch. Lajêb xcaßcßâl metro rok ut oxib metro ru. Li jalam ûch aßan quixakabâc saß li ru takßa re Dura xcuênt Babilonia.

¹Kuningas Nebukadnetsar laskis valmistada kuldkuju, mille kõrgus oli kuuskümmend küünart ja laius kuus küünart; ta laskis selle püstitada Duura orgu Paabelimaal.

²Ut li rey quixtakla xchßutubanquil ruheb chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru. Queßxchßutub ribeb li nînkeb xcuanquil, eb li gobernador, eb li capitán, eb li comisionado, ut eb laj xocol tumin, eb laj qßuehol naßleb, ut eb laj rakol âtin joß eb ajcuiß chixjunileb li cuanqueb xcuanquil saß eb li tenamit. Queßxchßutub ribeb re nak tâxakabâk xcuanquil li jalam ûch li quixqßue chi yîbâc laj Nabucodonosor.

²Ja kuningas Nebukadnetsar käskis kokku kutsuda asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad, nõunikud, varahoidjad, kohtunikud, korravalvurid ja kõik linna ametikandjad, et need tuleksid pühitsema kuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada.

³Joßcan nak queßchßutubâc chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru li rey re nak cuânkeb aran nak tâxakabâk xcuanquil li jalam ûch li quixxakab li rey Nabucodonosor. Xakxôqueb aran chiru li jalam ûch chixjunileb li nînkeb xcuanquil, eb li gobernador, eb li capitán, eb li comisionado, eb laj xocol tumin, eb laj qßuehol naßleb ut eb laj rakol âtin joß eb ajcuiß chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru li rey.

³Siis kogunesid asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad, nõunikud, varahoidjad, kohtunikud, korravalvurid ja kõik linna ametikandjad pühitsema kuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada. Nad asetusid kuju ette, mille Nebukadnetsar oli püstitanud.

⁴Ut jun laj yehol esil quixjap re chixyebal: —Lâex li xexchal chak yalak bar, jalan jalânk êtenamit ut jalan jalânk êrâtinobâl, aßan aßin lê chakßrabinquil xqßue li rey:

⁴Ja hüüdja hüüdis valjusti: 'Teid, rahvad, suguvõsad ja keeled, kästakse:

⁵Nak têrabi nak teßoc chi ecßânc li trompeta, li xôlb, li tambor, li arpa, li salterio, li zampoña, joß ajcuiß chixjunileb li cuajb, lâex têcuikßib êrib ut têlokßoni li jalam ûch oro li quixqßue chi yîbâc li rey Nabucodonosor.

⁵niipea kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, heitke maha ja kummardage kuldkuju, mille kuningas Nebukadnetsar on püstitanud!

⁶Ut li ani incßaß tixcuikßib rib chixlokßoninquil li jalam ûch, li jun aßan tâchapekß ut saß ajcuiß li hônal aßan tâcutekß saß li horno li kßaxal tik xxamlel, chan.

⁶Aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse otsekohe tulisesse ahju!'

⁷Joßcan nak chixjunileb queßxcuikßib ribeb nak queßrabi xyâb li cuajb ut queßxlokßoni li yîbanbil dios oro li quixakabâc xban li rey Nabucodonosor. Chixjunileb queßxcuikßib rib chiru, aß yal bar xtenamiteb ut aß yal chanru râtinobâleb.

⁷Seepärast, niipea kui kuuldi sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, heitsid kõik rahvad, suguvõsad ja keeled maha ja kummardasid kuldkuju, mille kuningas Nebukadnetsar oli lasknud püstitada.

⁸Saß ajcuiß li cutan aßan cuanqueb laj Caldea queßoc chi jitoc chirixeb laj judío.

⁸Seepeale astus otsekohe esile kaldea mehi ja need süüdistasid juute.

⁹Queßxye re li rey Nabucodonosor: —At rey, chicuânk taxak lâ yußam chi junelic.

⁹Nad hakkasid rääkima ja ütlesid kuningas Nebukadnetsarile: 'Kuningas elagu igavesti!

¹⁰Lâat, at rey, xaqßue lâ chakßrab nak chixjunileb teßxcuikßib ribeb ut teßxlokßoni li jalam ûch yîbanbil riqßuin oro nak teßecßânk li trompeta, li xôlb, li tambor, li arpa, li salterio, ut chixjunil li jun chßol chic li cuajb.

¹⁰Sina, kuningas, oled andnud käsu, et igaüks, kes kuuleb sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, peab heitma maha ja kummardama kuldkuju,

¹¹Xaye nak li ani incßaß tixcuikßib rib chixlokßoninquil li jalam ûch oro, li jun aßan tâcutekß saß li horno li yô xxamlel.

¹¹aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse tulisesse ahju.

¹²Eb laj judío li xaxakabeb chi taklânc saß kabên lâo aj Babilonia incßaß yôqueb chixqßuebal xcuanquil lâ cuâtin. Aßaneb laj Sadrac, laj Mesac, ut laj Abed-nego. Incßaß nequeßxqßue xlokßal lâ dios chi moco xeßxlokßoni li jalam ûch oro li xayîb, chanqueb.

¹²On olemas juuda mehed, keda sa oled pannud valitsema Paabeli maakonna üle: Sadrak, Meesak ja Abednego. Need mehed ei hooli sinust, kuningas, nad ei teeni sinu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada.'

¹³Nak quirabi aßan cßajoß nak quijoskßoß li rey Nabucodonosor ut quixtakla xcßambaleb laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego. Ut saß ajcuiß li hônal aßan queßcßameß chiru li rey.

¹³Siis käskis vihane ja raevunud Nebukadnetsar tuua Sadraki, Meesaki ja Abednego; ja need mehed toodi kuninga ette.

¹⁴Ut laj Nabucodonosor quiâtinac ut quixpatzß reheb: —At Sadrac, at Mesac, ut at Abed-nego, ¿ma yâl nak lâex incßaß nequelokßoni lin dios? ¿Ma yâl nak incßaß xecuikßib êrib chixlokßoninquil li jalam ûch oro li xinxakab? chan.

¹⁴Nebukadnetsar hakkas rääkima ja ütles neile: 'Kas see on tõsi, Sadrak, Meesak ja Abednego, et teie ei teeni mu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille ma olen lasknud püstitada?

¹⁵—Aßut anakcuan, ¿ma têbânu li xinye? ¿Ma têcuikßib êrib ut têlokßoni li jalam ûch li xinyîb nak têrabi li xyâb li trompeta, li xôlb, li tambor, li arpa, li salterio, li zampoña ut li cßaßak chic re ru chi cuajbil? Cui ut incßaß nequelokßoni, saß ajcuiß li hônal aßan texcutekß saß li horno li yô xam chi saß, ut ¿cßaß na ru chi diosil tâcolok êre saß cuukß? chan li rey.

¹⁵Kui te nüüd otsekohe, kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, olete valmis maha heitma ja kummardama kuju, mille ma olen lasknud valmistada, siis on see hea; aga kui te ei kummarda, siis heidetakse teid otsekohe tulisesse ahju. Ja kes oleks see jumal, kes teid päästaks minu käest?'

¹⁶Laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego queßchakßoc ut queßxye re: —At rey, mâcßaß aj e nak tatkasume riqßuin li naßleb aßan.

¹⁶Sadrak, Meesak ja Abednego kostsid ning ütlesid kuningale: 'Nebukadnetsar! Selle peale pole meil tarvis sulle vastata sõnagi.

¹⁷Li kaDios li nakalokßoni naru toxcol chiru li xam li kßaxal tik ut naru ajcuiß nocoxcol saß âcuukß lâat.

¹⁷Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas!

¹⁸Ut cui incßaß toxcol, at rey, chanauhak nak incßaß ajcuiß takalokßoniheb lâ dios chi moco takalokßoni li jalam ûch oro li xayîb, chanqueb.

¹⁸Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada.'

¹⁹Ut li rey cßajoß nak quipoß riqßuineb. Quicakoß li ru xban xjoskßil saß xbêneb laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego. Ut quixtakla xtikcuasinquil li xam. Cuukub sut chic xtikcual li xam queßxqßue chiru li ac cßaynakeb xbânunquil.

¹⁹Siis Nebukadnetsar vihastas ja ta näojume muutus Sadraki, Meesaki ja Abednego pärast; ta käskis ahju kütta seitse korda rohkem kui tavaliselt.

²⁰Ut quixtaklaheb li soldado li kßaxal cauheb rib chixbacßbaleb laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego re teßcutekß saß li horno li yô xxamlel.

²⁰Ja ta käskis mõningaid tugevaid mehi oma sõjaväest siduda Sadrak, Meesak ja Abednego kinni, et heita nad tulisesse ahju.

²¹Tojoßnak li oxib chi cuînk aßin queßbaqßueß ut queßcuteß saß li horno li yô xxamlel rech xiquic li rakßeb cuan chirixeb.

²¹Siis seoti mehed kinni ning heideti tulisesse ahju koos nende kuubede, pükste, mütside ja muude riietega.

²²Xban nak tento xbânunquil li cßaßru quixye li rey, joßcan nak queßxtikcuasi li xam chi kßaxal cuißchic tik. Ut xban nak kßaxal tik li xam, queßcßat ut queßcam li cuînk li queßcutuc reheb laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego saß li xam.

²²Et kuninga käsk oli vali ja ahi oli ülemäära köetud, siis tappis tuleleek need mehed, kes Sadraki, Meesaki ja Abednego sinna viisid.

²³Ut bacßbôqueb chi us laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego nak coxeßnak saß xyi li xam li cuan saß li horno.

²³Aga need kolm meest, Sadrak, Meesak ja Abednego, langesid seotuina tulisesse ahju.

²⁴Cßajoß nak quixucuac laj Nabucodonosor nak qui-iloc saß li horno. Quixakli saß junpât ut quixye reheb laj qßuehol naßleb: —¿Ma incßaß ta biß oxibeb li cuînk bacßbôqueb li xkacuteb saß li xam? chan. Ut eb aßan queßchakßoc ut queßxye: —Yâl nak oxib, chanqueb.

²⁴Siis kuningas Nebukadnetsar ehmus ja tõusis kähku üles, kostis ja ütles oma nõuandjaile: 'Eks me heitnud kolm seotud meest tulle?' Nad kostsid ja ütlesid kuningale: 'Tõepoolest, kuningas!'

²⁵Ut li rey Nabucodonosor quixye: —¿Cßaßut nak yôquin chirilbal câhib chi cuînk yôqueb chi bêc saß li xam? Moco bacßbôqueb ta. Ut mâcßaß xeßxcßul saß li xam. Ut li xcâ cuînk chanchan ralal junak dios.

²⁵Tema kostis ja ütles: 'Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja sarnane.'

²⁶Tojoßnak laj Nabucodonosor quinachßoc riqßuin lix puertil li horno li yô cuiß li xam ut quixye: —At Sadrac, at Mesac ut at Abed-nego, lâex nequexcßanjelac chiru li nimajcual Dios. Elenkex saß li xam. Quimkex arin, chan. Tojoßnak laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego queßel chak saß li xam.

²⁶Siis Nebukadnetsar läks tulise ahju ukse juurde, hakkas rääkima ja ütles: 'Sadrak, Meesak ja Abednego, kõrgeima Jumala sulased, astuge välja ja tulge siia!' Siis tulid Sadrak, Meesak ja Abednego tulest välja.

²⁷Ut chixjunileb li cuanqueb xcuanquil, li gobernador, ut chixjunileb li nequeßcßanjelac chiru li rey, queßxchßutub ribeb chirilbal li oxib chi cuînk li incßaß queßcßat saß li xam. Incßaß quicßat li rismaleb, chi moco quicßat li rakßeb, chi moco cuan xbôc li sib chirixeb.

²⁷Ja asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad ja kuninga nõuandjad kogunesid ning nägid, et tuli ei olnud saanud võimust nende meeste ihu üle; neil ei olnud juuksed peas kõrbenud, nende kuued ei olnud muutnud värvi ja neile ei olnud külge hakanud kõrbelõhna.

²⁸Tojoßnak li rey Nabucodonosor quixye: —Lokßoninbil taxak li Dios li nequeßxlokßoni laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego xban nak aßan xtakla chak lix ángel chixcolbaleb li cuînk aßin li nequeßxlokßoni ut nequeßcßanjelac chiru. Incßaß queßxlokßoni li jalam ûch joß quintaklaheb. Xeßxkßaxtesi ribeb chi câmc chiru xcuikßibanquil ribeb chixlokßoninquil li jalanil dios.

²⁸Nebukadnetsar kostis ja ütles: 'Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes läkitas oma ingli ja päästis oma sulased, kes lootsid tema peale ja astusid üle kuninga käsust. Nad andsid pigem ära oma ihu, kui et teenida ja kummardada mõnda muud jumalat peale nende oma Jumala!

²⁹Xban aßan, lâin ninye nak chixjunileb yalak bar xtenamiteb ut yalak chanru râtinobâl, cui nequeßxmajecua li Dios li nequeßxlokßoni laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego, eb aßan teßcamsîk. Pedasinbil chi chßîchß nak teßosokß, ut li rochocheb tâjucßmânk ut teßcanâk chokß mul xban nak mâcßaß chic junak dios naru nacoloc joß xbânu li nimajcual Dios, chan.Ut li rey kßaxal cuißchic quixqßueheb xcuanquil laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego chi taklânc saß xbêneb li tenamit Babilonia.

²⁹Nüüd antakse minu poolt käsk, et igaüks, olgu mis tahes rahvast, suguvõsast ja keelest, kes kõneleb häbematult Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumala kohta, raiutakse tükkideks ja tema koda tehakse rusuks, sest ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa!'

³⁰Ut li rey kßaxal cuißchic quixqßueheb xcuanquil laj Sadrac, laj Mesac ut laj Abed-nego chi taklânc saß xbêneb li tenamit Babilonia.

³⁰Siis kuningas andis Sadrakile, Meesakile ja Abednegole Paabeli linnas hea põlve.

³¹'Kuningas Nebukadnetsar, kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elavad kogu maal: teie rahu olgu suur!

³²Mul on hea meel teha teatavaks tunnustähti ja imetegusid, mis kõrgeim Jumal mulle on teinud.

³³Kui suured on tema tunnustähed ja kui vägevad on tema imeteod! Tema kuningriik on igavene kuningriik ja tema valitsus on põlvest põlve.