¹Yô xcab chihab roquic chokß rey laj Nabucodonosor nak quimatqßuec ut cßajoß nak quixucuac xban lix matcß. Incßaß chic quicuar xban xcßaßux.

¹Ja Nebukadnetsari teisel valitsemisaastal nägi Nebukadnetsar unenäo, ja ta vaim muutus rahutuks ning tal läks uni ära.

²Joßcan nak quixbok chixjunileb laj kße ut eb laj qßuehol naßleb, joßqueb ajcuiß li nequeßtzoloc chirix li chahim ut eb laj Caldea re nak teßxye re cßaßru naxye lix matcß. Ut queßcuulac riqßuin li rey.

²Ja kuningas käskis kutsuda ennustajaid ja nõidu, posijaid ja Kaldea tarku, et nad seletaksid talle ta unenäo; ja nad tulid ning astusid kuninga ette.

³Ut li rey quixye reheb: —Cßajoß incßaßux xban li xinmatqßue. Nacuaj têye cue cßaßru xyâlal lin matcß, chan reheb.

³Ja kuningas ütles neile: 'Ma nägin unenäo ja mu vaim on rahutu, püüdes seda unenägu mõista.'

⁴Ut eb laj Caldea queßâtinac riqßuin li rey saß râtinobâleb laj arameo ut queßxye: —At rey, chicuânk taxak lâ yußam chi junelic. Lâo aj cßanjel châcuu. Ye ke cßaßru lâ matcß ut lâo takaye âcue cßaßru naxye, chanqueb.

⁴Ja Kaldea targad rääkisid kuningale aramea keeles: 'Kuningas elagu igavesti! Jutusta see unenägu oma sulastele, siis me anname sulle seletuse!'

⁵Quichakßoc li rey ut quixye reheb laj Caldea: —Xsach saß inchßôl lin matcß. Cui lâex incßaß têye cue cßaßru lin matcß ut cßaßru naxye, texpedasîk ut tâjucßmânk lê rochoch.

⁵Kuningas vastas Kaldea tarkadele: 'Minu sõna on kindel: kui te ei seleta mulle ära unenägu ja selle tähendust, raiutakse teid tükkideks ja teie kojad tehakse rusudeks.

⁶Abanan cui têye cue cßaßru naxye lin matcß, tinqßue êre nabal lê mâtan ut tinqßue êlokßal. Yehomak biß cue cßaßru lin matcß ut yehomak cue cßaßru naxye, chan.

⁶Aga kui te seletate mu unenäo ja selle tähenduse mulle ära, saate minult ande ja kingitusi ning suurt au. Nõnda et seletage mulle mu unenägu ja selle tähendus ära!'

⁷Ut queßxye cuißchic re: —At rey, lâo aj cßanjel châcuu. Ye ke cßaßru lâ matcß ut takaye âcue cßaßru naxye, chanqueb.

⁷Nad vastasid teist korda ja ütlesid: 'Kuningas rääkigu oma sulastele, siis me anname sulle seletuse!'

⁸Li rey quixye reheb: —Lâin ninnau cßaßru yôquex. Yôquex chiroybeninquil xban nak nequenau nak incßaß jultic cue lin matcß.

⁸Kuningas kostis ja ütles: 'Ma mõistan tõesti, et te tahate aega võita, sest te näete, et minu sõna on kindel:

⁹Cui incßaß têye cue cßaßru lin matcß, juntakßêt li têcßul chêjunilex. Lâex ac xecßûb êrib chi ribil êrib nak texticßtißik chicuu yal re roybeninquil nak tânumekß li cutan. Yehomak biß cue cßaßru xinmatqßue re nak tinnau nak naru têye cue li cßaßru naxye, chan.

⁹kui te ei seleta unenägu mulle ära, siis on teie kohta ainult see üks otsus. Te olete nõuks võtnud minu ees rääkida valelikke ja tühje sõnu, kuni ajad muutuvad. Seepärast öelge mulle unenägu, et ma teaksin, et te suudate ka selle tähenduse mulle teada anda!'

¹⁰Eb laj Caldea queßchakßoc ut queßxye re: —Mâ ani junak saß ruchichßochß naru tixye âcue cßaßru naxye lâ matcß cui incßaß tâye re xbên cua cßaßru xamatqßue. Ut mâ jun rey, chi moco li kßaxal nînkeb xcuanquil, nequeßpatzßoc chi joßcan riqßuineb laj kße chi moco riqßuineb li nequeßtzoloc chirix li chahim, chi moco kiqßuin lâo aj Caldea.

¹⁰Kaldea targad vastasid kuningale ja ütlesid: 'Ei ole maa peal inimest, kes suudaks kuninga soovi rahuldada. Sest ükski suur ja vägev kuningas ei ole küsinud niisugust asja üheltki ennustajalt, nõialt või Kaldea targalt.

¹¹Li cßaßru nacapatzß, at rey, kßaxal chßaßaj xsumenquil. Mâ ani naru tâyehok âcue li cßaßru nacacuaj xnaubal. Caßaj eb cuiß li kadios nequeßnaßoc re aßan; abanan mâ aniheb saß kayânk xban nak eb aßan incßaß nequeßcuan saß xyânkeb yal cuînk, chanqueb.

¹¹Jah, asi, mida kuningas küsib, on raske ja ei ole muid, kes suudaksid seda kuningale seletada, kui jumalad, kelle eluase ei ole inimeste juures.'

¹²Ut cßajoß nak quijoskßoß li rey ut quixtakla xcamsinquil chixjunileb laj qßuehol naßleb li cuanqueb Babilonia.

¹²Selle peale kuningas ägestus ja vihastas väga ning käskis hukata kõik Paabeli targad.

¹³Nak ac xqßue li chakßrab li rey nak teßcamsîk laj qßuehol naßleb, queßsiqßueß ajcuiß laj Daniel ut eb li rochben re teßcamsîk.

¹³Kui käsk oli antud, et targad pidi tapetama, siis otsiti ka Taanieli ja tema kaaslasi, et neidki tappa.

¹⁴Laj Daniel aßan cuan xnaßleb ut quixcßoxla chi us cßaßru tixye re laj Arioc li capitán reheb li soldado, li queßtaklâc chixcamsinquileb laj qßuehol naßleb li cuanqueb Babilonia.

¹⁴Siis pöördus Taaniel targalt ja arukalt kuninga ihukaitsepealiku Arjoki poole, kes oli läinud Paabeli tarku tapma.

¹⁵Laj Daniel quixpatzß re laj Arioc lix capitán li rey: —¿Cßaßru xyâlal nak li rey quixqßue li chakßrab aßin kßaxal ra? chan. Ut laj Arioc quixye re cßaßru quicßulman.

¹⁵Ta sõnas ja ütles Arjokile, kuninga pealikule: 'Mispärast on kuningas andnud selle valju käsu?' Siis andis Arjok Taanielile asjaolu teada.

¹⁶Ut laj Daniel cô riqßuin li rey ut quixtzßâma chiru nak târoybeni caßchßinak re nak aßan tixye re cßaßru lix matcß ut cßaßru xyâlal.

¹⁶Ja Taaniel läks sisse ning palus kuningat, et temale antaks aega seletada unenäo tähendus kuningale.

¹⁷Chirix chic aßan laj Daniel cô saß li rochoch cuanqueb cuiß laj Ananías, laj Misael ut laj Azarías, li nequeßochbenin re, ut quixserakßi reheb cßaßru quicßulman saß li rochoch li rey.

¹⁷Siis läks Taaniel oma kotta ja teatas asjaolust oma kaaslastele Hananjale, Miisaelile ja Asarjale,

¹⁸Quixye reheb nak teßtijok ut teßtzßâmânk chiru li Dios cuan saß choxa re nak li Dios târuxtâna ruheb ut tixcßut chiru laj Daniel cßaßru xyâlal lix matcß li rey re nak incßaß teßcamsîk rochbeneb laj qßuehol naßleb re Babilonia.

¹⁸et need paluksid taeva Jumalalt halastust selle saladuse asjus, et Taaniel ja tema kaaslased ei hukkuks koos teiste Paabeli tarkadega.

¹⁹Ut saß ajcuiß li kßojyîn aßan, li Dios quixcßutbesi chiru laj Daniel cßaßru lix matcß li rey ut cßaßru lix yâlal. Ut laj Daniel quixlokßoni li Dios cuan saß choxa.

¹⁹Siis ilmutati saladus Taanielile öises nägemuses; ja Taaniel kiitis taeva Jumalat.

²⁰Ut quixye: —Lokßoninbil taxak li Kâcuaß Dios chi junelic kße cutan xban nak aßan li kßaxal nim xcuanquil ut aßan naxnau chixjunil.

²⁰Taaniel hakkas kõnelema ja ütles: 'Jumala nimi olgu kiidetud igavikust igavikku! Sest tema päralt on tarkus ja vägi.

²¹Li Dios aßan yal re saß xbêneb li cutan. Aßan nataklan chak re li hab ut aßan nataklan re li sakßehil. Aßan naxakaban reheb li rey ut aßan ajcuiß na-isin reheb. Aßan li naqßuehoc re lix naßlebeb li cuanqueb xnaßleb ut naxqßueheb ajcuiß chixtaubal ru li incßaß natauman ru.

²¹Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust.

²²Aßan naxcßutbesi chiku li incßaß nakatau ru ut li chßaßaj xtaubal ru. Aßan naxnau chixjunil li cßaßak re ru incßaß nakanau lâo. Chixjunil cutan saken chiru aßan.

²²Tema paljastab sügavused ja saladused, tema teab, mis on pimeduses, sest tema juures elab valgus.

²³At inDios, lâat lix Dioseb lin xeßtônil yucuaß. Ninbantioxin châcuu ut nacatinlokßoni xban nak xaqßue innaßleb ut xaqßue incacuilal. Xacßutbesi chicuu li xintzßâma châcuu. Anakcuan xacßutbesi chicuu cßaßru lix matcß li rey ut cßaßru lix yâlal, chan laj Daniel re li Dios.

²³Sind, mu vanemate Jumalat, ma kiidan ja ülistan, et sa mulle oled andnud tarkust ja väge ja et sa nüüd oled teinud mulle teatavaks, mida me sinult oleme palunud - oled kuninga asja teinud meile teatavaks.'

²⁴Tojoßnak laj Daniel cô riqßuin laj Arioc li quitaklâc xban li rey chixcamsinquileb laj qßuehol naßleb re Babilonia. Ut quixye re: —Mâcamsiheb cuan laj qßuehol naßleb re Babilonia. Oybeni caßchßinak. Chinâcßam riqßuin li rey ut lâin tinye re cßaßru naxye lix matcß, chan.

²⁴Seejärel läks Taaniel Arjoki juurde, kelle kuningas oli pannud Paabeli tarku hukkama; ta tuli ja ütles temale nõnda: 'Ära hukka Paabeli tarku, vii mind kuninga ette ja ma seletan kuningale unenäo tähenduse!'

²⁵Ut laj Arioc saß junpât quixcßam laj Daniel riqßuin li rey ut quixye re: —Xintau chak jun li sâj cuînk xcomoneb laj Judá li queßchapeß ut queßcßameß chak arin ut aßan tixye âcue cßaßru naxye lâ matcß, chan.

²⁵Siis Arjok viis Taanieli kiiresti kuninga ette ja ütles temale nõnda: 'Ma olen leidnud Juuda vangide hulgast mehe, kes tahab kuningale teatavaks teha unenäo tähenduse.'

²⁶Li rey quichakßoc ut quixye re laj Daniel li nayeman Beltsasar re: —¿Ma târûk tâye cue cßaßru xinmatqßue ut cßaßru naxye? chan.

²⁶Kuningas kostis ja ütles Taanielile, kelle nimeks oli Beltsassar: 'Kas sina suudad mulle avaldada mu nähtud unenäo ja selle tähenduse?'

²⁷Laj Daniel quichakßoc ut quixye: —Li cßaßru nacacuaj xnaubal incßaß nanauman. Chi moco laj kße, chi moco li cuanqueb xnaßleb, chi moco li nequeßtzoloc chirix li chahim, chi moco laj tûl naru teßyehok âcue, at rey.

²⁷Taaniel vastas kuningale ja ütles: 'Saladust, mille kohta kuningas küsib, ei suuda kuningale seletada ei targad, nõiad, ennustajad ega täheteadlased.

²⁸Abanan cuan jun Dios saß choxa. Aßan li nacßutbesin re li cßaßru incßaß nanauman ut aßan ajcuiß li tâcßutbesînk re châcuu, at rey Nabucodonosor, cßaßru tâcßulmânk saß eb li cutan châlel. Lâin tinye âcue cßaßru lâ matcß ut cßaßru li cacuil nak cuancat saß lâ chßât.

²⁸Aga taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib. Su unenägu ja nägemused su peas, kui sa olid voodis, olid need:

²⁹At rey, nak cuancat saß lâ chßât yôcat chi cßoxlac chirix li cßaßru tâcßulmânk saß eb li cutan teßchâlk. Ut li Dios, li nacßutbesin re li cßaßru incßaß nanauman, aßan quixcßutbesi châcuu li cßaßru tâcßulmânk.

²⁹sinul, kuningas, tõusid voodis olles mõtted selle kohta, mis tulevikus sünnib, ja tema, kes paljastab saladusi, ilmutas sulle, mis sünnib.

³⁰Ut quicßutbesîc chicuu lâin. Mâcuaß xban nak kßaxal nabal innaßleb chiruheb lix naßlebeb li jun chßol chic. Quicßutbesîc ban chicuu re nak lâin tinye âcue, at rey, cßaßru naxye lâ matcß, ut re ajcuiß nak tâtau ru li cßaßru yô cuiß âcßaßux.

³⁰Ja minule on see saladus paljastatud mitte minu tarkuse läbi, kui mul olekski seda rohkem kui muil elavail, vaid seepärast, et selle tähendus saaks kuningale teatavaks ja et sa mõistaksid oma südame mõtteid.

³¹At rey, saß lâ matcß xacuil nak xakxo châcuu jun li jalam ûch kßaxal najt xteram. Nalembac na-iloc ut xiu xiu rilbal.

³¹Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju. See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus.

³²Lix jolom li jalam ûch yîbanbil riqßuin oro, li re xchßôl ut lix tel yîbanbil riqßuin plata, li ru xsaß ut li raß yîbanbil riqßuin bronce.

³²Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest,

³³Lix tzelec yîbanbil riqßuin hierro, ut li rok yijach hierro ut yijach cßatbil saklun.

³³sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist.

³⁴Nak yôcat chirilbal li jalam ûch, jun li pec qui-el saß li ûl chi mâ ani quicutuc re. Ut li pec toj chiru li rok li jalam ûch coxnak ut quimuchßeß li rok xban.

³⁴Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need.

³⁵Ut quimuchßeß ajcuiß li hierro, li cßatbil saklun, li bronce, li plata ut li oro. Ut poks quicana chanchan xpoksil li trigo li nacana nak nayekßiman re risinquil saß rix. Ut lix poksil li chßîchß ut li cßatbil saklun quicßameß chi junaj cua xban ikß. Abanan li pec quicana ut quiniman toj retal quicuulac xnimal joß jun li tzûl ut quixtzßap chixjunil li ruchichßochß.

³⁵Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa.

³⁶Aßan aßin li xacuil saß lâ matcß, at rey, ut anakcuan tinye âcue cßaßru lix yâlal, chan laj Daniel.

³⁶See oli unenägu, ja nüüd ütleme kuningale selle tähenduse:

³⁷—At rey, lâat li kßaxal nim lâ cuanquil saß xyânkeb chixjunileb li rey xban nak li Kâcuaß Dios li cuan saß choxa, aßan li quixakaban âcue ut aßan ajcuiß quiqßuehoc âcuanquil, âcacuilal ut âlokßal.

³⁷sina, kuningas, oled kuningate kuningas, kellele taeva Jumal on andnud kuningriigi, võimu, vägevuse ja au.

³⁸Ut quixqßue lâ cuanquil saß xbêneb chixjunileb li cuanqueb saß ruchichßochß, joßqueb ajcuiß li xul saß ruchichßochß ut li xul li nequeßrupupic chiru choxa. Quixkßaxtesi chixjunil saß âcuukß lâat ut quixqßue âcuanquil saß xbên chixjunil. Lix jolom oro li jalam ûch li xacuil, aßan lâat.

³⁸Ja sinu kätte on ta andnud inimesed, kus need ka iganes elavad, metsloomad ja taeva linnud, seades sinu valitsema nende kõigi üle - sina oled see kullast pea!

³⁹Li plata aßan retalil jun chic xnimal ru tenamit cuânk xcuanquil, abanan incßaß tixtau âcuanquil lâat. Ut li bronce, aßan retalil li rox xnimal ru tenamit li tâcuânk xcuanquil saß xbên chixjunil li ruchichßochß.

³⁹Aga sinu järel tõuseb teine kuningriik, väiksem kui sinu oma, ja veel kolmas kuningriik, vasest, mis valitseb kogu maa üle.

⁴⁰Ut li hierro, aßan retalil li xcâ xnimal ru tenamit li kßaxal nim xcuanquil. Chanchan ajcuiß li hierro xban nak kßaxal cauhak rib chiruheb ut aßan tâisînk xcuanquileb chixjunileb li jun chßol chic.

⁴⁰Siis tuleb neljas kuningriik, tugev nagu raud - raud ju lõhub ja pihustab kõike; ja nagu purustav raud, nii lõhub ja purustab ta kõik.

⁴¹Ut xacuil ajcuiß nak yijach li rok li jalam ûch hierro ut yijach saklun. Aßan retalil nak li xcâ xnimal ru tenamit jachbilak ru lix cuanquilal joß xacuil nak li rok yîbanbil riqßuin hierro ut saklun.

⁴¹Aga et sa nägid jalad ja varbad olevat osalt potissepa savist ja osalt rauast, siis see tähendab jagatud kuningriiki; küll on selles raua tugevust, just nagu sa nägid rauda savimullaga segatult.

⁴²Xacuil nak li rußuj rok li jalam ûch yijach saklun ut yijach hierro. Aßan retalil li xcâ xnimal ru tenamit. Yijach cauhakeb rib ut yijach incßaß.

⁴²Ja et jalgade varbad olid osalt rauast ja osalt savist, tähendab seda, et osa kuningriiki on tugev ja osa on rabe.

⁴³Xacuil nak li rußuj rok li jalam ûch yijach saklun ut yijach hierro. Aßan retalil nak teßxbânu li contrato re nak teßxcßam rib saß usilal. Abanan teßxkßet li cßaßru teßxye saß li contrato.

⁴³Et sa nägid rauda savimullaga segatult, tähendab seda, et kuigi nad segunevad inimseemne poolest, ei püsi nad üksteise küljes, nagu raud ei segune saviga.

⁴⁴Ut saß eb li cutan aßan li Dios cuan saß choxa tixxakab jun chic li kßaxal nim xcuanquil ut mâ ani târûk tânumtâk saß xbên. Aßan tâsachok re chixjunileb li cuanqueb xcuanquil ut mâcßaßak rosoßjic aßan.

⁴⁴Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti,

⁴⁵Lâat xacuil chanru nak li pec qui-el saß li ûl chi mâ ani xcutuc re. Xacuil ajcuiß chanru nak quimuchßeß li jalam ûch yîbanbil riqßuin hierro, bronce, saklun, plata ut oro. At rey, li nimajcual Dios yô chixyebal âcue cßaßru tâcßulmânk saß eb li cutan châlel. Lâin xinye âcue cßaßru lâ matcß ut xinye ajcuiß âcue cßaßru lix yâlal, chan laj Daniel.

⁴⁵just nagu sa nägid, et üks kivi käte abita mäest lahti murdus ja purustas raua, vase, savi, hõbeda ja kulla. Suur Jumal on andnud kuningale teada, mis tulevikus sünnib. Ja unenägu on tõsi ning selle tähendus kindel.'

⁴⁶Nak quirabi li rey li cßaßru quixye laj Daniel, quixcuikßib rib chiru ut quixqßue xlokßal ut quixtakla xqßuebal lix mâtan ut xcßatbal li incienso chiru.

⁴⁶Siis kuningas Nebukadnetsar langes silmili maha ja kummardas Taanieli ning käskis temale ohverdada roaohvrit ja suitsutusohvrit.

⁴⁷Ut quixye re laj Daniel: —Relic chi yâl nak lâ Dios, aßan li tzßakal Dios ut aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xbêneb chixjunileb li yîbanbil dios. Aßan li Kâcuaß ut aßan li nim xcuanquil saß xbêneb chixjunileb li rey. Aßan li nacßutbesin xyâlal li incßaß natauman ru. Ninnau nak yâl aßan xban nak lâat xaye cue cßaßru xyâlal lin matcß, chan li rey.

⁴⁷Kuningas pöördus Taanieli poole ja ütles talle: 'See on tõsi, et teie Jumal on jumalate Jumal ja kuningate Issand ning saladuste paljastaja, sest sina suutsid selle saladuse paljastada.'

⁴⁸Ut li rey quixqßue lix châbil mâtan laj Daniel ut quixqßue xlokßal ut quixqßue ajcuiß xcuanquil re nak aßan chic tâtaklânk saß chixjunil li naßajej Babilonia. Ut aßan chic li najolomin reheb laj qßuehol naßleb saß li tenamit.Laj Daniel quixtzßâma chiru li rey nak teßqßuehekß chi cßanjelac saß li tenamit Babilonia laj Sadrac, laj Mesac, ut laj Abed-nego. Yal xban nak joßcan quixtzßâma laj Daniel, joßcan nak queßqßueheß saß xcuanquileb. Ut laj Daniel aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xyânkeb li nequeßtaklan saß xbên li tenamit.

⁴⁸Siis kuningas ülendas Taanieli ja andis temale palju kalleid kingitusi ning pani ta valitsejaks üle kogu Paabeli maakonna ja ülem-eestseisjaks kõigile Paabeli tarkadele.

⁴⁹Laj Daniel quixtzßâma chiru li rey nak teßqßuehekß chi cßanjelac saß li tenamit Babilonia laj Sadrac, laj Mesac, ut laj Abed-nego. Yal xban nak joßcan quixtzßâma laj Daniel, joßcan nak queßqßueheß saß xcuanquileb. Ut laj Daniel aßan li kßaxal nim xcuanquil saß xyânkeb li nequeßtaklan saß xbên li tenamit.

⁴⁹Ja Taaniel palus kuningat ja see seadis Sadraki, Meesaki ja Abednego valitsema Paabeli maakonna üle; aga Taaniel jäi kuninga hoovkonda.