¹Yô rox chihab roquic laj Joacim chokß xreyeb laj Judá nak quicuulac Jerusalén laj Nabucodonosor lix reyeb laj Babilonia chi pletic riqßuineb.

¹Juuda kuninga Joojakimi kolmandal valitsemisaastal tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma alla ja piiras seda.

²Ut li Dios quixcanab laj Joacim lix reyeb laj Judá saß rukßeb laj Babilonia. Ut cuan li secß li quicßanjelac saß rochoch li Dios li quicßameß saß li naßajej Sinar. Ut laj Nabucodonosor quixcßam saß rochoch lix dios ut quixqßue saß li naßajej bar naxocman cuiß li cßaßak re ru terto xtzßak re lix dioseb.

²Ja Issand andis tema kätte Juuda kuninga Joojakimi ja osa Jumala koja riistu, ja ta viis need Sinearimaale oma jumalakotta; ta viis riistad oma jumala varakambrisse.

³Laj Aspenaz aßan li nataklan saß xbêneb li cuînk li eunuco, li nequeßtrabajic saß li palacio. Li rey quixye re laj Aspenaz nak tixsicß ruheb cuib oxib xcomoneb li ralal xcßajol li queßcuan chokß xreyeb laj Israel ut tixcßameb saß li palacio.

³Ja kuningas käskis Aspenast, ülemteenrit, et ta tooks Iisraeli lastest, niihästi kuninglikust soost kui suursuguste hulgast,

⁴Eb li chßajom aßan tento nak cßajoßak xchakßaleb ru ut cuânkeb xnaßleb, tzolbilakeb ut sêbak xchßôleb, ut tzßakalak re ruheb re nak târûk teßcßanjelak saß li palacio. Ut laj Aspenaz tixcßut chiruheb li âtinac ut li tzßîbac saß li râtinobâleb laj Babilonia.

⁴noori mehi, kellel ei oleks ühtegi kehalist viga ja kes oleksid ilusa välimusega, kes oleksid taibukad kõigis teadustes, targad ja arusaajad, ja kes oleksid kõlblikud teenima kuningakojas; ja neile pidi ta õpetama kaldea kirja ning keelt.

⁵Li rey quixye nak rajlal cutan teßqßuehekß xtzacaêmk joß naxtzaca aßan. Teßqßuehekß xvino joß narucß aßan. Teßchßolanîk oxib chihab ut chirix aßan teßcßamekß chiru li rey.

⁵Ja kuningas määras neile igapäevase osa kuninglikust roast ja veinist, mida ta ise jõi; ja nõnda pidi neid kasvatatama kolm aastat, et nad selle järel võiksid astuda kuninga teenistusse.

⁶Saß xyânkeb li sicßbileb ru cuanqueb laj Daniel, laj Ananías, laj Misael ut laj Azarías. Aßaneb ralal xcßajol laj Judá.

⁶Ja nende seas olid Juuda lastest Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja.

⁷Ut li nataklan saß xbêneb li eunucos quixqßue xcßabaßeb. Laj Daniel quiqßueheß chokß aj Beltsasar. Laj Ananías quiqßueheß chokß aj Sadrac. Laj Misael quiqßueheß chokß aj Mesac ut laj Azarías quiqßueheß chokß aj Abed-nego.

⁷Ja ülemteener pani neile nimed: ta nimetas Taanieli Beltsassariks, Hananja Sadrakiks, Miisaeli Meesakiks ja Asarja Abednegoks.

⁸Ut laj Daniel quixye saß xchßôl nak incßaß tixmux ru lix pâbâl riqßuin xcuaßbal li tzacaêmk li quiqßueheß re xban li rey chi moco riqßuin rucßbal li vino xban nak eb laj Judá incßaß queßxbânu li tzacaêmk aßan. Quixtzßâma ban chiru laj Aspenaz nak incßaß tâminekß ru xbânunquil.

⁸Aga Taaniel otsustas oma südames ennast mitte rüvetada kuninga roaga ja tema joodava veiniga, ja ta taotles ülemteenrilt, et tal poleks vaja ennast rüvetada.

⁹Ut li Dios quixtenkßa laj Daniel. Lix naßleb laj Daniel quicuulac chiru laj Aspenaz li nataklan saß xbêneb li eunuco.

⁹Ja Jumal laskis Taanielil leida heldust ja armu ülemteenri ees.

¹⁰Ut laj Aspenaz li nataklan reheb quixye re laj Daniel: —Lâin ninxucuac xban nak li rey quixye cue cßaßru têtzaca. Cui sakquirin lê rilobâl ut cui bakex chiruheb li jun chßol chic, li rey naru naxtakla incamsinquil lâin, chan.

¹⁰Aga ülemteener ütles Taanielile: 'Ma kardan, et kui mu isand kuningas, kes on määranud teie roa ja joogi, näeb teie palged olevat viletsama välimusega kui teistel teieealistel noortel meestel, viib see mu pea hädaohtu kuninga ees.'

¹¹Tojoßnak laj Daniel quiâtinac riqßuin laj Melsar, li quiqßueheß xban laj Aspenaz chi iloc reheb laj Daniel, laj Ananías, laj Misael ut laj Azarías.

¹¹Siis ütles Taaniel ülevaatajale, kelle ülemteener oli määranud Taanielile, Hananjale, Miisaelile ja Asarjale:

¹²Quixye re: —Bânu usilal, kayalak lajêbak cutan li yôquin chixtzßâmanquil châcuu. Junes quißil kßên tâqßue chikatzaca ut junes haß tâqßue chikucß.

¹²'Tee ometi oma sulastega kümme päeva katset, et meile antakse süüa taimetoitu ja juua vett!

¹³Riqßuin aßin tâcuil bar cuan li kßaxal cau, ma lâo malaj li nequeßtzacan re li tzacaêmk joß naxtzaca li rey. Ut chirix aßan naru nacabânu li cßaßru nacacuaj kiqßuin. Cui tâcuil nak incßaß cauho, tâqßue chikatzaca li cßaßru tâcuaj, chan.

¹³Siis võrreldagu sinu juuresolekul meie välimust ja nende noorte meeste välimust, kes söövad kuninglikku rooga, ja selle järel talita oma sulastega, nagu sa heaks arvad!'

¹⁴Ut laj Melsar quixcßul xchßôl li quixye laj Daniel. Ut lajêb cutan queßxbânu chi joßcan.

¹⁴Ja ta kuulas neid selles asjas ning katsetas nendega kümme päeva.

¹⁵Ut nak ac xnumeß li lajêb cutan, laj Daniel ut eb li rochben kßaxal cau nequeßiloc ut cau ribeb chiruheb li jun chßol chic li nequeßtzacan joß quixye li rey.

¹⁵Aga kümne päeva pärast näis nende välimus ilusam ja ihu priskem kui ühelgi neist noortest meestest, kes sõid kuninglikku rooga.

¹⁶Ut chirix chic aßan laj Melsar incßaß quixqßue reheb li tzacaêmk ut li vino li quixye li rey. Quixqßue ban junes quißil kßên chixtzacaheb ut junes haß quixqßue chiruqßueb.

¹⁶Siis ülevaataja võttis nende roa ja nende joodava veini ära ja andis neile taimetoitu.

¹⁷Ut li Dios quixqßue xnaßlebeb li câhib chi sâj cuînk aßin ut kßaxal sêbeb xchßôl chixtaubal ru chixjunil li cßaßru quicuteß chiruheb. Ut kßaxal cuißchic li naßleb li quiqßueheß re laj Daniel xban li Dios re xtaubal ru li naxye li matcß ut li visión.

¹⁷Ja Jumal andis neile neljale noorele mehele igasuguses kirjas ja teaduses tarkust ja taipu, Taaniel mõistis aga igasuguseid nägemusi ja unenägusid.

¹⁸Nak ac xnumeß li oxib chihab li quixye li rey, laj Aspenaz li nataklan saß xbêneb li eunuco quixcßameb riqßuin li rey Nabucodonosor.

¹⁸Ja kui need aastad olid möödunud, mille järel kuningas oli käskinud nad enese ette tuua, viis ülemteener nad Nebukadnetsari ette.

¹⁹Ut li rey quiâtinac riqßuineb. Ut quisahoß xchßôl riqßuineb laj Daniel, laj Ananías, laj Misael ut laj Azarías ut mâ jun chic quixtau joß eb li câhib aßan. Joßcan nak queßcana saß li palacio chi cßanjelac chiru.

¹⁹Ja kuningas rääkis nendega, ja nende kõigi hulgast ei leidunud Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja sarnast, nõnda tulid nad kuninga teenistusse.

²⁰Chixjunil li cßaßru queßpatzßeß reheb xban li rey, li câhib chi cuînk aßin kßaxal châbil queßxsume. Kßaxal cuißchic châbil queßxsume chiruheb chixjunileb li cuanqueb rubel xcuanquil li rey joß laj kße ut eb li nequeßtzoloc chirix li chahim.Ut laj Daniel quicana chi cßanjelac saß li palacio toj saß li xbên chihab nak cuan chokß rey laj Ciro.

²⁰Ja kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis.

²¹Ut laj Daniel quicana chi cßanjelac saß li palacio toj saß li xbên chihab nak cuan chokß rey laj Ciro.

²¹Ja Taaniel jäi sinna kuningas Koorese esimese aastani.