¹Ut li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²—At ralal cuînk, ilon cuan cuiß li tenamit Jerusalén ut tâye resil reheb li raylal li tâchâlk saß xbên lin templo ut saß xbêneb ajcuiß laj Israel.

²'Inimesepoeg, pööra oma pale lõuna poole ja lase oma sõnad voolata lõunasse! Kuuluta prohvetlikult metsamaa kohta Lõunamaal

³Tâye reheb chi joßcaßin: Aßan aßin li naxye li Kâcuaß: Lâin xicß chic nequexcuil. Lâin tincuisi lin chßîchß saß li rochoch ut tinsach ruheb li tîc xchßôleb joß eb ajcuiß li yibru xnaßlebeb.

³ja ütle Lõunamaa metsale: Kuule Issanda sõna! Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma süütan su külge tule ja see põletab sinus kõik toored puud ja kõik kuivanud puud. See lõõmav leek ei kustu ja selles kõrbevad kõik palged lõunast põhja.

⁴Joßcan nak lâin tinsach ruheb chixjunileb li tîqueb xchßôl joß eb ajcuiß li yibru xnaßlebeb. Tâticlâk chak saß li sur ut tâcuulâk toj saß li norte.

⁴Ja kõik näevad, et mina, Issand, olen süüdanud selle põlema; see ei kustu.'

⁵Ut chixjunileb teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß xincuisi lin chßîchß saß li rochoch ut incßaß chic tinxoc saß xnaßaj.

⁵Mina aga ütlesin: 'Oh Issand Jumal! Nad ütlevad minu kohta: Küllap ta räägib tähendamissõnu.'

⁶Joßcan nak tatyâbak, at ralal cuînk, xban xrahil âchßôl chiruheb. Yâban chi kßaxal ra saß âchßôl.

⁶Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

⁷Nak teßxpatzß âcue cßaßut nak yôcat chi yâbac, lâat tâye reheb, “Yôquin chi yâbac xban resil li raylal li châlc re.” Nak têrabi resil lâex, cßajoß nak texxucuak. Mâcßaßak chic xmetzßêu lê rok êrukß. Sicsotkex aj chic xban êxiu ut chixjunilex tâchßinânk êchßôl. Cuulac re xkßehil. Relic chi yâl tâcßulmânk, chan li nimajcual Dios.

⁷'Inimesepoeg, pööra oma pale Jeruusalemma poole ja lase oma sõnad voolata pühapaikade vastu! Ja kuuluta prohvetlikult Iisraeli maa kohta

⁸Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

⁸ning ütle Iisraeli maale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma olen sinu vastu ja tõmban oma mõõga tupest ning hävitan sinust õige ja õela.

⁹—At ralal cuînk, tâye resil li cßaßru tâcßulmânk. Tâye: Joßcaßin xye li Kâcuaß li nimajcual Dios. Li chßîchß ac kßesnanbil. Ac cauresinbil chi us.

⁹Sellepärast et ma tahan sinust hävitada õige ja õela, tuleb mu mõõk oma tupest välja kõigi vastu lõunast põhja.

¹⁰Li chßîchß aßin ac cauresinbil re camsînc. Kßesnanbil ut nalemtzßun. Eb li cualal incßajol queßxtzßektâna lix kßusbaleb. ¿Ma tâsahokß ta biß xchßôleb riqßuin li xinye?

¹⁰Ja kõik saavad tunda, et mina, Issand, olen tõmmanud oma mõõga tupest välja - see ei lähe enam sinna tagasi.

¹¹Li chßîchß kßesnanbil re ut cauresinbil re tâkßaxtesîk saß rukß li ani tâcamsînk reheb.

¹¹Aga sina, inimesepoeg, oiga! Murdunud niuetega ja kibedust tundes oiga nende silme ees!

¹²At ralal cuînk, chatyâbak chi cau xban nak eb lin tenamit, aßaneb li teßsachekß ruheb xban li chßîchß aßan. Chixjunileb li tenamit, joß eb ajcuiß li cuanqueb xcuanquil teßsachekß ruheb. Joßcan nak ten re lâ chßôl xban li raylal li châlc re.

¹²Ja kui nad sinult küsivad: 'Mispärast sa oigad?', siis vasta: Sõnumi pärast. Kui see tuleb, siis nõrkeb iga süda ja lõtvuvad kõik käed; iga vaim lööb araks ja kõik põlved nõtkuvad. Vaata, see tuleb ja sünnib, ütleb Issand Jumal.'

¹³Lâin tinyal rixeb laj Judá. ¿Ma târûk ta biß teßxcuy li raylal? Relic chi yâl tâsachekß ru lix cuanquilaleb, chan li nimajcual Dios.

¹³Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹⁴At ralal cuînk, tâye resil li cßaßru tâcßulmânk. Tâpokßpokßi lâ cuukß re nak laj camsinel tixtiquib camsînc. Chexcßulak cuibak oxibak sut li raylal aßin. Aßan aßin li chßîchß li tâcamsînk reheb chixjunileb yalak bar cuânkeb. Mâ jun reheb teßcolekß.

¹⁴'Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: Nõnda ütleb Issand. Ütle: Mõõk, mõõk on ihutud ja juba haljaks nühitud.

¹⁵Cßajoß nak teßxucuak xban li chßîchß. Nabaleb li teßcamsîk xban. Saß chixjunileb li oquebâl teßril li chßîchß. Cßajoß nak nalemtzßun. Cauresinbil re tâcamsînk.

¹⁵Ihutud, et see hästi tapaks, haljaks nühitud, et see välguks. Või peaksime rõõmutsema? Mu poja kepp põlgab iga puud.

¹⁶Li chßîchß aßan li tâcamsînk reheb li cuanqueb saß li nim ut aßan ajcuiß tâcamsînk reheb li cuanqueb saß li tzße. Aßan tâcamsînk reheb yalak bar cuanqueb.

¹⁶Haljana on see antud pihku haaramiseks: mõõk on ihutud ja haljaks nühitud, et selle saaks anda tapja kätte.

¹⁷Lâin tinpokßpokßi li cuukß ut tâcubêk lin joskßil. Lâin li nimajcual Dios ninyehoc re aßin.

¹⁷Kisenda ja ulu, inimesepoeg, sest see tuleb mu rahva kallale, kõigi Iisraeli vürstide kallale: nad antakse koos mu rahvaga mõõga ette! Sellepärast löö endale vastu puusa!

¹⁸Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹⁸Sest katsumine tuleb - aga kuidas, kui ei ole vihatud vitsagi? ütleb Issand Jumal.

¹⁹—At ralal cuînk, tâqßue retalil cuib li be li teßnumekß cuiß lix reyeb laj Babilonia riqßuin lix chßîchß. Li cuib chi be teßticlâk saß jun chi naßajej. Tâqßue retalil saß li xâla be cßaßru tenamitil naxic cuiß li junjûnk chi be.

¹⁹Aga sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja löö käsi kokku! Ja kahekordistugu mõõk, saagu kolmekordseks mahalöömise mõõk, see suur mahalöömise mõõk, mis käib nende ümber,

²⁰Jun li be tâxic saß li tenamit Rabá lix naßajeb li ralal xcßajol laj Amón. Ut li jun chic tâxic saß li tenamit Jerusalén li cauresinbil re pletic. Aßan lix tenamiteb li ralal xcßajol laj Judá.

²⁰et südamed vabiseksid ja komistusi oleks palju! Kõigi nende väravate juurde olen ma pannud ähvardusmõõga: see on tehtud välkumiseks, ihutud tapmiseks.

²¹Lix reyeb laj Babilonia tixxakab rib saß xâla be ut incßaß tixnau bar cuan li be tâxic cuiß. Tixkßehi riqßuin lix tzimaj ut tâpatzßok riqßuineb lix dios. Ut tâkßehînk riqßuin lix sâseb li xul li quixmayeja re tixnau bar cuan li be tâxic cuiß.

²¹Koondu paremale, suundu vasakule, kuhu iganes su teral on kästud!

²²Nak tixkßehi tâcßutekß chiru nak tâxic Jerusalén li cuan saß lix nim ukß. Aran tixyîb lix naßajeb re teßxsut rix li tenamit. Ut teßxyîb ajcuiß lix cßanjelebâl ut lix taklebâl re teßoc cuiß saß li tenamit ut teßxchap. Li rey tixjap re, re nak eb li soldados teßoc chi pletic ut teßxtiquib xcamsinquileb li tenamit.

²²Minagi löön käsi kokku ja vaigistan oma tulist viha. Mina, Issand, olen rääkinud.'

²³Eb li cuanqueb Jerusalén incßaß teßxpâb nak oqueb re chi pletic eb laj Babilonia xban nak queßxbânu li contrato riqßuineb. Abanan lix yâlal aßin, aßan re nak tâjulticokß reheb li mâc li queßxbânu ut re ajcuiß xcßutbal chiruheb nak teßchapekß.

²³Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²⁴Joßcan nak lâin li nimajcual Dios ninye: —Chêru nacßutun nak cuan lê mâc. Riqßuin chixjunil li nequebânu nacßutun lê mâc. Xban nak xekßetkßeti êrib, joßcan nak texchapekß.

²⁴'Sina, inimesepoeg, tee kaks teed Paabeli kuninga mõõga tulekuks, samalt maalt tulgu mõlemad; ja valmista teetulp, valmista see linnatee otsa juurde.

²⁵Lâat lix reyeb laj Israel, incßaß us lâ naßleb. Xamux âcuib xban li mâusilal xabânu. Xcuulac xkßehil nak tâtoj rix lâ mâc xban nak xnumta lâ mâusilal.

²⁵Märgi mõõga tuleku tee ammonlaste Rabbasse ja Juudasse, kindlustatud Jeruusalemma!

²⁶Lâin li nimajcual Dios ninye âcue: —Isi lâ corona li cuan saß âjolom, joß ajcuiß li tßicr li nacatzßap cuiß âjolom. Anakcuan tâjalâk chixjunil. Li mâcßaß xcuanquil tâqßuehekß xcuanquil, ut li cuan xcuanquil tâisîk xcuanquil.

²⁶Sest Paabeli kuningas seisab teelahkmel, mõlema tee alguses, liisku heites: ta raputab nooli, küsitleb teeraveid, uurib maksa.

²⁷Tâosokß chixjunil. Lâin tinpoß ru chixjunil. Ut incßaß chic tâyîbâk toj saß li cutan nak tâchâlk li jun li quinqßue xcuanquil chi rakoc âtin. Saß li cutan aßan lâin tinkßaxtesi saß rukß li cßanjel aßan.

²⁷Tema paremas käes on liisk 'Jeruusalemm': tuleb üles seada müürimurdjad, avada suu sõjakisaks, tõsta häält hõiskamiseks, panna müürimurdjad väravate vastu, kuhjata piiramisvall, ehitada piiramisseadmed!

²⁸Lâat, at ralal cuînk, tâye resil li cßaßru tâuxmânk. Tâye: Joßcaßin xye li nimajcual Dios chêrix lâex li ralal xcßajol laj Amón. Lâex li nequexhoboc reheb laj Israel. Li chßîchß ac isinbil chak saß li rochoch. Kßesnanbil re ut nalemtzßun. Ac cauresinbil re tâcamsînk.

²⁸See on Jeruusalemma elanike silmis küll valeennustus: neile on ju antud vanded. Tema aga meenutab süütegu, et oleks põhjust vallutamiseks.

²⁹Eb li visión li nequeril moco yâl ta ut li cßaßru nequekßehi ticßtiß. Numtajenak lê mâusilal ut incßaß us lê naßleb. Abanan cuulac re xkßehil nak têtoj rix lê mâusilal nak texcamsîk chi chßîchß.

²⁹Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te meenutate oma süüd, millega teie üleastumised on saanud avalikuks ja teie patud kõigis teie tegudes nähtavaks, ja et teid on meenutatud, siis võetakse teid pihku.

³⁰Xocomak lê chßîchß saß li rochoch, lâex aj Amón. Lâin tinrakok âtin saß êbên saß li naßajej li quexyoßla cuiß, saß li naßajej li cuanquex cuiß.

³⁰Ja sina, süüga teotatud Iisraeli vürst, kelle päev on tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks,

³¹Lâex têqßue retal nak lâin tincuisi lin joskßil saß êbên. Chanchan jun li xam li yô chêcßatbal. Texinkßaxtesi saß rukßeb li cuînk li kßaxal joskßeb, li nequeßrahobtesin, ut teßxsach êru.Lâex tex-osokß saß li xam ut lê quiqßuel tâhoyekß saß lê naßaj. Ut mâ ani chic tâjulticânk êre xban nak lâin li Kâcuaß Dios ninyehoc re aßin.—

³¹nõnda ütleb Issand Jumal: Heida ära peakate, võta peast kroon! Mis on, ei jää selleks, mis ta on: alandlik ülendatakse, kõrk alandatakse.

³²Lâex tex-osokß saß li xam ut lê quiqßuel tâhoyekß saß lê naßaj. Ut mâ ani chic tâjulticânk êre xban nak lâin li Kâcuaß Dios ninyehoc re aßin.—

³²Varemeiks, varemeiks, varemeiks teen ma selle! Seegi ei jää selleks, mis ta on, kuni tuleb see, kellel on õigus selle peale, ja mina annan selle temale.

³³Ja sina, inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal ammonlaste ja nende teotuse kohta! Ja ütle siis: Mõõk, mõõk on paljastatud tapmiseks, ihutud hävitamiseks, et see välguks -

³⁴siis kui sulle nähakse tühje nägemusi, ennustatakse valet -, et seda panna süüga teotatute kaela peale, kelle päev on tulnud, aeg lõplikuks karistamiseks!

³⁵Pista see tagasi tuppe! Paigas, kus sa oled loodud, su sünnimaal, mõistan ma kohut su üle.

³⁶Ma valan su peale oma sajatuse, ma lõõtsun su peale vihatule. Ma annan sind jõhkrate meeste kätte, kes on osavad hävitajad.

³⁷Sa saad tuleroaks, su veri on keset maad, sind ei meenutata enam. Sest mina, Issand, olen nõnda öelnud.'