¹Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²—At ralal cuînk, lâat tâteneb li raylal aßin saß xbêneb li tenamit aßin li junes camsînc nequeßxbânu. Tâye resil reheb li raylal li tâchâlk saß xbêneb xban li mâusilal nequeßxbânu.

²'Sina, inimesepoeg, kas sina ei mõistaks hukka, kas sina ei mõistaks hukka veresüüga linna? Tee temale teatavaks kõik ta häbiteod

³Tâye reheb: Joßcaßin naxye li nimajcual Dios. Cuulac re xkßehil nak têcßul li raylal xban nak xecamsiheb lê rech tenamitil ut xemux êrib nak xeyîb li jalanil dios.

³ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Linnale, kes valab verd enese sees ja kes valmistab enesele ebajumalaid, et ennast rüvetada, tuleb aeg!

⁴Xban nak lâex xecamsiheb lê ras êrîtzßin, joßcan nak tâsêbânk chi châlc li raylal saß êbên. Ut muxbil chic êru xban nak xeyîb lê jalanil dios. Xmâc aßan tex-osokß. Texhobekß ut texseßêk xbaneb chixjunileb li xnînkal ru tenamit.

⁴Oma vere läbi, mida sa oled valanud, oled sa süüdlaseks saanud ja oma ebajumalate läbi, keda sa oled valmistanud, oled sa rüvetatud; sa oled toonud ligidale oma päevad ja oled jõudnud oma aastateni. Seepärast ma annan sind paganaile teotamiseks ja kõigile maadele pilkeks.

⁵Texhobekß xban lê mâusilal xbaneb li tenamit li cuanqueb chi najt joß eb ajcuiß li cuanqueb chi nachß. Lâex li tenamit naßno êru xban li mâusilal nequebânu nak nequelokßoniheb li jalanil dios.

⁵Lähedased ja kauged pilkavad sind kui seda, kelle nimi on rüvetatud, kelle seas valitseb segadus.

⁶Eb li nequeßtaklan saß êyânk lâex aj Israel nequeßxbânu li cßaßru nequeßraj xjuneseb xban nak cuanqueb saß xcuanquil. Joßcan nak nequeßxcamsi ras rîtzßineb.

⁶Vaata, Iisraeli vürstid sinu sees loodavad igaüks oma käsivarre peale ja valavad verd.

⁷Eb aßan incßaß nequeßxra xnaß xyucuaßeb. Nequeßxrahobtesiheb li jalan xtenamiteb. Ut nequeßxbânu raylal reheb li mâcßaß xnaß xyucuaßeb joß eb ajcuiß li xmâlcaßan.

⁷Su sees põlatakse isa ja ema, tehakse liiga võõrale, kes on su keskel, ja rõhutakse vaeslast ja lesknaist.

⁸Xetzßektânaheb li naßajej li niquinêlokßoni cuiß ut nequemux ru li hilobâl cutan.

⁸Mis minule on püha, seda sa halvustad ja sa teotad mu hingamispäevi.

⁹Saß êyânk cuanqueb li nequeßyôban ticßtiß chirixeb li ras rîtzßin re nak teßcamsîk. Cuanqueb li nequeßxcuaß li tzacaêmk li quimayejâc chiruheb li jalanil dios saß eb li tzûl. Ut nequeßxbânu li mâusilal.

⁹Su sees on keelekandjaid inimesi, kes põhjustavad verevalamist, su sees süüakse mägedel, su keskel tehakse häbitegu.

¹⁰Cuanqueb li nequeßxchßic rib riqßuin li rixakil lix yucuaßeb, ut cuanqueb cuînk nequeßxchßic rib riqßuineb li ixk nak yôqueb chixcßulbal lix yajel re li po.

¹⁰Su sees paljastatakse isa häbet, kasutatakse kurjasti kuuverest roojastatud naist.

¹¹Cuanqueb li cuînk nequeßxmakß rixakil li ras rîtzßin. Ut cuanqueb li cuînk nequeßxchßic rib riqßuineb li ralib. Ut cuanqueb ajcuiß li nequeßxchßic rib riqßuin lix rabin li xcab xyucuaß.

¹¹Su sees teeb üks jäledust ligimese naisega, teine rüvetab häbiteoga oma miniat, kolmas kasutab kurjasti oma õde, oma isa tütart.

¹²Cuanqueb cuînk nequeßtuminâc ru re teßxcamsi ras rîtzßin. Cuanqueb li nequeßxpatzß nabal li ral li tumin li nequeßxqßue chi toß. Cuanqueb li nequeßxsicß lix biomaleb riqßuin xmakßbal xtumineb li ras rîtzßin. Incßaß chic niquineßxcßoxla lâin. Lâin li Kâcuaß Dios ninyehoc re aßin.

¹²Su sees võetakse meelehead verevalamiseks; sa võtad renti ja liigkasu ning tahad oma ligimeselt saada tulu vägivallaga, aga unustad minu, ütleb Issand Jumal.

¹³Relic chi yâl nak lâex xechikß injoskßil xban nak xesicß lê biomal riqßuin xbânunquil li mâusilal ut xecamsiheb lê ras êrîtzßin.

¹³Aga vaata, mina löön oma käed kokku su kasu pärast, mis sa oled saanud, ja su veresüü pärast, mis su keskel on.

¹⁴¿Ma toj cauhak ta biß êchßôl ut ma toj cauhak ta biß êrib saß li cutan nak lâin texinqßue chixtojbal rix lê mâc? Lâin li Kâcuaß Dios xinyehoc re nak texinqßue chixtojbal rix lê mâc ut lâin tinbânu li cßaßru xinye.

¹⁴Kas su süda peab vastu? Või on su käed tugevad neil päevil, kui ma nõuan sinult aru? Mina, Issand, olen rääkinud ja teen seda.

¹⁵Lâin texinjeqßui yalak bar saß ruchichßochß saß xyânkeb li jalan tenamit. Ut incßaß chic târûk têbânu li mâusilal.

¹⁵Ma pillutan sind paganate sekka ja puistan sind mööda maid ning lõpetan sinu roojuse su seest.

¹⁶Xicß chic tex-ilekß ut textzßektânâk xbaneb li xnînkal ru tenamit. Riqßuin aßin têqßue retal nak lâin li Kâcuaß Dios.—

¹⁶Sa oled ennast teotanud paganate silme ees ja sa saad tunda, et mina olen Issand.'

¹⁷Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹⁷Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹⁸—At ralal cuînk, eb laj Israel mâcßaß nequeßoc cuiß chicuu lâin. Chanchaneb li chßîchß cobre. Ut chanchaneb li cacuil chßîchß hierro ut plomo li na-elaßan nak ac xcßateß saß xam li châbil plata re risinquil lix tzßajnil.

¹⁸'Inimesepoeg, Iisraeli sugu on muutunud mulle räbuks. Nad kõik on nagu vask, tina, raud ja seatina: sulatusahjus on nad muutunud hõbeda räbuks.

¹⁹Joßcan nak lâin li nimajcual Dios ninye: Xban nak mâcßaß chic nequex-oc cuiß, joßcan nak lâin texinchßutub aran Jerusalén.

¹⁹Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et te kõik olete muutunud räbuks, vaata, siis kogun ma teid Jeruusalemma keskele.

²⁰Xban nak yô injoskßil saß êbên, joßcan nak lâin texinchßutub ut tinrakok âtin saß êbên. Chanchan nak nequeßxchßutub li plata, li cobre, li hierro ut li plomo joß ajcuiß li kßan chßîchß ut nequeßxqßue saß li tikcual xam re nak tâhaßokß.

²⁰Otsekui hõbedat, vaske, rauda, seatina ja tina kogutakse sulatusahju, et sulatamiseks lõõtsuda neile tuld peale, nõnda kogun ma teid oma vihas ja raevus, panen ahju ja sulatan.

²¹Xban nak yô injoskßil saß êbên, lâin texinchßutub ut tinrakok âtin saß êbên. Chanchan nak texcuapu riqßuin tikcual xam re nak tex-osokß.

²¹Ma kogun teid, lõõtsun teie peale oma vihatuld ja te sulate selle sees.

²²Lâex li cuanquex Jerusalén, târakekß âtin saß êbên re nak tâêlk li incßaß us saß êyânk, joß nak nahaßoß li plata saß li xam. Riqßuin aßin têqßue retal nak lâin li nimajcual Dios xinqßuehoc êre chixtojbal rix êmâc xban nak yô injoskßil saß êbên.—

²²Nõnda nagu hõbedat sulatatakse ahjus, nõnda sulatatakse teid selle sees. Ja te saate tunda, et mina, Issand, olen valanud oma tulise viha teie peale.'

²³Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

²³Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²⁴—At ralal cuînk, ye reheb laj Israel nak yô injoskßil saß xbêneb ut tebinqßue chixtojbal rix lix mâqueb. Chanchaneb li chßochß li incßaß akßinbil. Chanchaneb li chßochß li incßaß naxqßue hab saß xbên.

²⁴'Inimesepoeg, ütle temale: Sina oled maa, mida ei puhastata ega niisutata sajatuse päeval.

²⁵Eb li nequeßcßamoc be chanchaneb li cakcoj li yôqueb chixjapbal re saß xbên lix tib. Nequeßxcamsiheb li rech tenamitil ut nequeßxmakß chiruheb li cßaßru reheb. Nabaleb li xmâlcaßan xban nak queßcamsîc lix li bêlomeb.

²⁵Sinu prohvetite vandenõu on keset maad nagu möirgav lõvi, kes murrab saaki: nad neelavad hingi, võtavad varandusi ja kalleid asju ning teevad paljud naised leskedeks su maal.

²⁶Eb laj tij queßxkßet lin chakßrab ut queßxmux ru lin santil naßaj. Incßaß nequeßxqßue retal bar cuan li santobresinbil ut bar cuan li muxbil ru, chi moco nequeßxcßut chiru li tenamit li cßaßru santobresinbil ut li cßaßru muxbil ru, chi moco nequeßxqßue xlokßal li hilobâl cutan. Ut lâin tzßektânanbilin xbaneb.

²⁶Su preestrid tarvitavad vägivalda mu Seaduse kallal ja teotavad mu pühi asju; nad ei tee vahet püha ja ebapüha vahel, ei õpeta roojase ja puhta vahet; nad peidavad oma silmad mu hingamispäevade eest ja ma olen teotatud nende keskel.

²⁷Eb li nequeßtaklan saß li tenamit chanchaneb chic laj xoj li yôqueb chixtßupbal lix tibeb. Nequeßxcamsiheb li ras rîtzßin xban xsicßbal xbiomaleb.

²⁷Su peamehed su maal on nagu saaki murdvad hundid: valavad verd, hävitavad hingi, et saada suurt kasu.

²⁸Ut eb li profetas nequeßxmuk lix mâqueb. Chanchaneb li cuînk li nequeßxbon li tzßac re xmukbal li tzßaj cuan chiru. Aßaneb aj balakß ut nequeßbalakßic riqßuin xyebal nak li cßaßru nequeßxye, aßan cßutbil chiruheb inban lâin. Abanan lâin incßaß xinâtinac riqßuineb.

²⁸Su prohvetid võõpavad neile kõik lubjaga üle, nähes tühje nägemusi ja ennustades sulle valet, öeldes: Nõnda ütleb Issand Jumal, kuigi Issand ei ole rääkinud.

²⁹Eb li tenamit junes rahobtesînc nequeßxcßoxla xbânunquil. Ut aj êlkßeb. Nequeßxbânu raylal reheb li nebaß ut reheb li tenkßâc teßraj. Nequeßxrahobtesiheb ajcuiß li jalan xtenamiteb li incßaß xcßulubeb rahobtesîc.

²⁹Maa rahvas vägivallatseb ja toimetab röövimist: nad rõhuvad viletsat ja vaest ja teevad võõrale õigusevastaselt liiga.

³⁰Lâin xinsicß jun saß xyânkeb re nak tixcoleb chicuu. Xinsicß jun naru tixchßolob lix yâlal chiruheb re nak incßaß tinsacheb lin tenamit. Abanan mâ jun châbil xintau.Joßcan nak lâin tincuisi lin joskßil saß xbêneb. Chanchanakin li xam nak tinsach ruheb. Aßaneb ajcuiß teßtojok re li mâusilal xeßxbânu. Lâin li nimajcual Dios ninyehoc re aßin.—

³⁰Ma otsisin nende hulgast meest, kes laoks müüri üles ja seisaks minu ees müüripraos maa heaks, et ma seda ei hävitaks; aga ma ei leidnud.

³¹Joßcan nak lâin tincuisi lin joskßil saß xbêneb. Chanchanakin li xam nak tinsach ruheb. Aßaneb ajcuiß teßtojok re li mâusilal xeßxbânu. Lâin li nimajcual Dios ninyehoc re aßin.—

³¹Seepärast ma valan oma sajatuse nende peale, teen oma vihatulega neile lõpu ja laon nende eluviisid neile pea peale, ütleb Issand Jumal.'