¹Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²—At ralal cuînk, cuanqueb cuib li ixk rîtzßineb rib. Junaj lix naßeb.

²'Inimesepoeg! Oli kaks naist, ühe ema tütred.

³Chalen saß xcaßchßinaleb aßaneb xcomoneb li ixk li nequeßxcßayi ribeb. Saß xsâjilal queßxqßue rib chi batzßunêc aran Egipto ut riqßuin aßan queßxmux ribeb li cuib chi tukß ix.

³Nad hoorasid Egiptuses, nad hoorasid oma noorpõlves. Seal rudjuti nende rindu ja seal pigistati nende neitsilikke põuesid.

⁴Li asbej, aßan xAhola xcßabaß, ut li îtzßinbej, aßan xAholiba xcßabaß. Lâin xinsumla riqßuineb ut queßcuan cualal incßajol riqßuineb. Lix Ahola, aßan retalil li tenamit Samaria, ut lix Aholiba, aßan retalil li tenamit Jerusalén.

⁴Nende nimed olid: vanem Ohola, ja tema õde Oholiba. Nad said mu omaks ning sünnitasid poegi ja tütreid. Ja nende nimed on vasted: Ohola on Samaaria ja Oholiba on Jeruusalemm.

⁵Nak sumsu cuiqßuin, lix Ahola quixmux ru xsumlajic ut quicuan riqßuineb li soldado aj Asiria, li cuanqueb nachß riqßuin li tenamit.

⁵Aga Ohola murdis truudust, kuigi ta oli minu, ja ihaldas oma armastajaid, võitlustublisid assüürlasi,

⁶Li rakßeb, aßan púrpura. Aßaneb li nequeßtaklan ut nequeßcßamoc be. Cßajoß xchakßal ruheb. Ut chixjunileb nequeßxic chirix cacuây.

⁶kes olid riietatud purpurisse, asevalitsejaid ja maavanemaid, kes kõik olid toredad noored mehed, ratsanikke, kes ratsutasid hobuste seljas.

⁷Lix Ahola quixcßayi rib reheb chixjunileb laj Asiria li cuanqueb xcuanquil. Ut quixmux rib nak quixlokßoniheb lix dioseb li cuînk aßan.

⁷Ta pakkus oma armatsemisi neile, kes kõik olid Assuri valitud pojad; ja kõigega, mida ta himustas, kõigi nende ebajumalatega ta rüvetas ennast.

⁸Incßaß quixcanab xbânunquil li mâusilal li quixtiquib xbânunquil aran Egipto saß xsâjilal nak quixqßue rib chi batzßunêc xbaneb nabal chi cuînk.

⁸Ta ei jätnud ka oma hooramisi egiptlastega, sest need olid temaga maganud ta noorpõlves, olid muljunud ta neitsilikku põue ja olid teda üle puistanud oma armatsemisega.

⁹Joßcan nak lâin xinkßaxtesi saß rukßeb li cuînk laj Asiria li cuanqueb riqßuin xban nak quiraj cuânc riqßuineb.

⁹Seepärast andsin ma tema ta armastajate kätte, Assuri poegade kätte, kelle järele ta himustas.

¹⁰Eb aßan queßxmux ru lix Ahola ut queßxmakß chiru li ralal xcßajol, ut lix Ahola queßxcamsi riqßuin chßîchß. Ut eb li ixk yalak bar queßrabi resil li cßaßru quixcßul. Riqßuin aßan quicßuteß xxutân.

¹⁰Need paljastasid ta häbeme, võtsid ära ta pojad ja tütred ning tapsid ta mõõgaga; ta jäi hirmutuseks naistele, kui ta üle oli kohut mõistetud.

¹¹Usta lix Aholiba li rîtzßin quiril chixjunil li quixcßul lix Ahola, abanan kßaxal cuißchic yibru quixbânu chiru li quixbânu lix Ahola. Kßaxal cuißchic numtajenak li mâusilal li quixbânu.

¹¹Aga kuigi ta õde Oholiba seda nägi, oli ta oma himus temast veelgi halvem ja tema hooramisi oli veel rohkem kui ta õe hooramisi.

¹²Lix Aholiba quixcßayi rib reheb laj Asiria. Quixra ruheb li nequeßtaklan ut eb li cuanqueb xcuanquil. Aßaneb li soldado li sâjeb ut cßajoß xchakßal ruheb. Châbil li rakßeb ut châbil lix chßîchßeb. Ut nequeßxic chirix cacuây.

¹²Ta himustas Assuri poegi, asevalitsejaid ja maavanemaid, tublisid võitlejaid, kes kandsid uhkeid riideid, ratsanikke, kes ratsutasid hobuste seljas - kõik toredad noored mehed.

¹³Lâin quinqßue retal nak lix Aholiba quixmux ru li xsumlajic joß quixbânu lix Ahola. Juntakßêt xnaßlebeb.

¹³Ja ma nägin, et ta ennast oli rüvetanud: neil mõlemal oli ühesugune tee.

¹⁴Abanan kßaxal cuißchic numtajenak li mâusilal li quixbânu lix Aholiba nak quixmux rib. Quiril nak tzßîbanbil chiru tzßac retalileb laj Babilonia. Bonbil riqßuin caki bon.

¹⁴Aga ta läks oma hooramises veelgi kaugemale; kui ta nägi seinale maalitud mehi, kaldealaste pilte, värvitud punase värviga,

¹⁵Cuanqueb xcßâmal xsaßeb ut lix jolomeb batbil riqßuin tßicr qßuila pây ru xbonol. Eb aßan li nequeßtaklan. Chixjunileb chanchaneb laj Babilonia, li naßajej li queßyoßla cuiß.

¹⁵niudepõlled vööna puusadel, toredad mähised peas, võitlejate välimus kõigil, sarnased Paabeli poegadega, kelle sünnimaa on Kaldea,

¹⁶Nak quiril li retalileb, lix Aholiba quixra ruheb ut quixtaklaheb lix takl toj Babilonia chixbokbaleb.

¹⁶siis, olles neid silmadega näinud, hakkas ta neid himustama ja läkitas käskjalad nende juurde Kaldeasse.

¹⁷Ut eb laj Babilonia queßchal riqßuin. Ut lix Aholiba quicuan riqßuineb. Nak ac xmuxeß ru lix Aholiba incßaß chic quiraj ruheb.

¹⁷Ja Paabeli pojad tulid tema juurde armuvoodisse ning rüvetasid teda oma hooramisega; ja alles siis, kui ta oli ennast nendega rüvetanud, tüdines ta neist.

¹⁸Chiruheb chixjunileb lix Aholiba quixmux rib ut quixtßusub rib. Joßcan nak lâin quinjoskßoß riqßuin joß nak quinjoskßoß riqßuin lix Ahola li ras ut quintzßektâna.

¹⁸Ja kui ta tegi avalikuks oma hooramised ja paljastas oma häbeme, siis tõmbus minu hing temast eemale, nõnda nagu mu hing oli tõmbunud eemale tema õest.

¹⁹Abanan kßaxal cuißchic yibru quixbânu lix Aholiba nak quinak saß xchßôl nak quixcßayi chak rib saß xsâjilal aran Egipto.

¹⁹Aga ta rohkendas oma armatsemisi, mõeldes oma nooruspäevile, mil ta armatses Egiptusemaal.

²⁰Quixrahi ru cuânc riqßuineb li cuînk li kßaxal yibru xnaßlebeb. Chanchaneb li cacuây ut chanchaneb li bûr xban nak junes cuânc riqßuin ixk queßxcßoxla.

²⁰Ja ta himustas nende liigmehi, kelle liha on otsekui eeslite liha ja kelle seemnevool on otsekui täkkude seemnevool.

²¹Ut lix Aholiba quiraj cuânc joß nak quicuan aran Egipto saß xsâjilal nak quixqßue rib chi batzßunêc xbaneb li cuînk.

²¹Nõnda oli sul igatsus oma noorpõlve kõlvatuse järele, kui egiptlased muljusid su põue su nooruslike rindade pärast.

²²Joßcan ut at Aholiba, joßcaßin xye li nimajcual Dios âcue: —Usta xacanabeb li cuînk aßan, ut usta incßaß chic nacacuaj ruheb, abanan lâin tintaklaheb âcuiqßuin. Tateßxsut ut xicß chic tateßril.

²²Seepärast, Oholiba, ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma kihutan sulle kallale su armastajad, kellest su hing eemale tõmbus, ja toon nad su kallale igalt poolt:

²³Tintaklaheb laj Babilonia, eb laj Caldea, eb laj Pecod, ut eb laj Soa ut eb laj Coa. Teßchâlk ajcuiß rochbeneb chixjunileb laj Asiria. Chixjunileb li teßchâlk aßaneb li cuanqueb xcuanquil ut eb li nequeßtaklan. Aßaneb li sâjeb ut naßnôqueb ruheb. Chixjunileb nequeßxic chirix cacuây.

²³Paabeli pojad ja kõik kaldealased, Pekodi, Soa ja Koa, ja koos nendega kõik Assuri pojad, toredad noored mehed, asevalitsejad ja maavanemad, võitlejad ja tublid mehed, kõik hobuste seljas ratsutajad.

²⁴Teßchâlk chi pletic êriqßuin ut teßchâlk nabaleb li soldado rochbeneb. Cuânk xcarruajeb ut cuânkeb xcßanjelebâl re pletic. Cuânkeb xchßîchß re xcolbal re xchßôleb ut cuânkeb xpunit chßîchß. Teßxsut lê tenamit. Xban nak yô injoskßil saß êbên, lâin texinkßaxtesi saß rukßeb ut eb aßan teßrakok âtin saß êbên joß naxye saß lix chakßrabeb.

²⁴Nad tulevad su kallale vankrite ja ratastega ning rahvaste hulgaga; nad seavad su vastu ümberringi kaitsevarju, kilbi ja kiivri. Ma annan nende kätte kohtumõistmise ja nad mõistavad kohut su üle oma seaduste järgi.

²⁵Xban nak yô injoskßil saß êbên, lâin tincanabeb chixbânunquil li cßaßru teßraj eb aßan. Xban xjoskßileb, teßrisi lê rußuj ut eb lê xic. Ut cuan êre teßcamsîk riqßuin chßîchß. Teßcßamekß chi najt eb lê ralal êcßajol. Ut li joß qßuial chic teßcolekß teßsachekß riqßuin xam.

²⁵Ma juhin su vastu oma püha viha, et nad kohtleksid sind vihas: nad lõikavad ära su nina ja kõrvad, ja mis sinust üle jääb, langeb mõõga läbi. Nad võtavad ära su pojad ja tütred ning su jäägi neelab tuli.

²⁶Teßxmakß chêru lê châbil akß ut teßxmakß ajcuiß chêru li pec li terto xtzßak li nequeqßue chok xsahob êru.

²⁶Nad rebivad sul riided seljast ja võtavad ära su ehted.

²⁷Lâin tinbânûnk re nak incßaß chic têbânu li mâusilal ut incßaß chic têraj têcßayi êrib chi moco tânak chic saß êchßôl li cßaßru quebânu chak Egipto.

²⁷Nõnda teen ma lõpu su kõlvatusele ja su Egiptusemaalt pärit hooramisele, et sa enam ei tõstaks silmi nende poole ega mõtleks Egiptusele.

²⁸Aßan aßin li naxye li Kâcuaß li nimajcual Dios: Lâin oc cue chêkßaxtesinquil saß rukßeb li xicß nequerileb. Texincanab saß rukßeb li incßaß chic nequerajeb.

²⁸Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma annan su nende kätte, keda sa vihkad, nende kätte, kellest su hing on eemale tõmbunud.

²⁹Xban nak xicß nequex-ileß xbaneb teßxbânu raylal êre. Teßxmakß chêru chixjunil li cßaßru êre, usta cau xecßanjela rix. Mâcßaß chic cuânk êre. Chanchan nak tßustßu texcanâk. Chanchanakex chic li ixk li nequeßxcßayi ribeb xban nak xinêtzßektâna ut xelokßoniheb li jalanil dios. Xutânal têcßul.

²⁹Need kohtlevad sind vihaselt, võtavad ära kogu su töövaeva ning jätavad su paljaks ja alasti: su hooralik häbe, su kõlvatus ja su hooramised saavad avalikuks.

³⁰Anakcuan têcßul chi joßcan xban nak xejunaji êrib riqßuineb li jalan xtenamit ut xemux êrib nak xelokßoniheb lix jalanil dios.

³⁰Seda tehakse sinuga, et sa truudust murdes jooksid paganate järele, et sa ennast rüvetasid nende ebajumalatega.

³¹Lâex xebânu joß xeßxbânu eb laj Samaria. Joßcan nak lâin texinqßue chixtojbal êmâc joß xinbânu reheb aßan.

³¹Sa käisid oma õe teed, sellepärast ma annan tema karika sinu kätte.

³²Li nimajcual Dios quixye reheb laj Judá: —Lâex têcßul ajcuiß li raylal li xinqßue saß xbêneb aßan. Kßaxal nim li raylal tâchâlk saß êbên. Chixjunileb li tenamit texhob ut texseße xban li raylal li têcßul.

³²Nõnda ütleb Issand Jumal: Sa pead jooma oma õe karikat, sügavat ja laia; sa muutud naeruks ja pilkeks, sest see mahutab palju.

³³Chanchan texcalâk xban li raylal li têcßul. Cßajoß nak târahokß lê chßôl xban nak mâcßaß chic cuânk saß lê tenamit. Tâsachekß êru lâex ut tex-osokß joß nak queßosoß eb laj Samaria.

³³Sa jääd joobnuks ja täitud murega: hirmu- ja õudusekarikas on su õe Samaaria karikas.

³⁴Lâex têcßul chixjunil li raylal li qßuebil saß êbên. Kßaxal ra têcßul. Têtenle re lê chßôl chêrukß. Lâin li nimajcual Dios xinyehoc re aßin.

³⁴Seda pead sa jooma ja rüüpama, närima selle kilde ja rebestama oma rindu. Sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jumal.

³⁵Joßcaßin naxye li nimajcual Dios: —Xban nak quinêtzßektâna ut incßaß chic niquinêcßoxla, joßcan nak texinqßue chixtojbal lê mâc ut li mâusilal li xebânu.—

³⁵Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et sa oled minu unustanud ja heitnud oma selja taha, siis kanna sinagi oma kõlvatust ja hooramisi!'

³⁶Ut li Kâcuaß quixye cue: —At ralal cuînk, tatrakok âtin saß xbên lix Ahola ut lix Aholiba. Tâye reheb chixjunil li mâusilal li queßxbânu.

³⁶Ja Issand ütles mulle: 'Inimesepoeg, kas sa ei tahaks kohut mõista Ohola ja Oholiba üle? Siis tee neile teatavaks nende jäledused!

³⁷Queßxmux lix sumlajiqueb xban nak xineßxtzßektâna ut xeßxlokßoniheb li jalanil dios. Osoßjenakeb li rukßeb saß quicß. Queßxmayejaheb lix cocßaleb nak queßxcßateb chiruheb li yîbanbil dios, usta aßaneb li cualal incßajol lâin.

³⁷Sest nad on rikkunud abielu ja nende käte küljes on veri: nad on rikkunud abielu oma ebajumalatega ja nad on ka oma lapsed, keda nad mulle olid sünnitanud, lasknud tulest läbi käia oma ebajumalatele roaks.

³⁸Ut mâcuaß caßaj cuiß aßan queßxbânu. Queßxmux ru lin templo ut queßxmux ajcuiß ru li hilobâl cutan.

³⁸Nad on mulle teinud veel sedagi: nad on samal ajal rüvetanud mu pühamut ja teotanud mu hingamispäevi.

³⁹Saß eb li cutan nak queßxmayejaheb lix cocßaleb chiruheb lix yîbanbil dios queßoc saß lin templo ut queßxmux ru.

³⁹Olles tapnud oma lapsi oma ebajumalaile, tulid nad samal päeval mu pühamusse seda teotama; jah, vaata, nõnda on nad teinud keset mu koda.

⁴⁰Queßxtakla xtakleb saß najtil tenamit chixbokbaleb li cuînk. Ut eb li cuib chi ixk, li rîtzßineb rib, queßatin ut queßxbon li xnakßeb ru. Queßxtikib rib chi châbil ut queßxqßue lix sahob ru.

⁴⁰Veelgi enam, nad läkitasid meeste järele, kes tulid kaugelt; kui nende juurde läkitati käskjalg, vaata, siis tulid need, kelle jaoks sa ennast olid pesnud, silmi värvinud ja ehetega ehtinud.

⁴¹Queßcßojla chire li mêx saß li naßajej li yîbanbil chi châbil. Cßajoß li sahil echej saß li mêx. Ut aran xeßxqßue li incienso ut li aceite li xeßxqßue raj chokß cue.

⁴¹Ja sa istusid valmis seatud voodi peale ning selle ette kaeti laud; sa panid selle peale mu suitsutusrohtu ja õli.

⁴²Qui-abîc xyâbeb li qßuila tenamit li yôqueb chi ninkßeînc. Cuanqueb li cuînk li queßcßameß saß li chaki chßochß, li mâcßaßeb xcuanquil. Queßxqßue lix sahob ru lix teleb li ixk ut queßxqßue li corona saß xjolomeb.

⁴²Siis kostis sealt muretut lärmi ning lisaks rahvasummast võetud meestele toodi kõrbest saabalasi; need panid naistele käte ümber keed ja pähe ilusad kroonid.

⁴³Ut lâin quinye nak eb li ixk aßin li tacuajenakeb chi cuânc riqßuineb cuînk tebincanab saß rukßeb li cuînk xban nak eb aßan xcomoneb li ixk li nequeßxcßayi rib.

⁴³Aga mina ütlesin: Nõnda rikutakse abielu. Nüüd hooravad nad temaga ja tema nendega omalt poolt.

⁴⁴Eb li cuînk aßin queßchal riqßuineb lix Ahola ut lix Aholiba. Joß nak nequeßxic riqßuineb li ixk li nequeßxcßayi ribeb, joßcan queßxbânu riqßuineb li cuib chi ixk aßin li incßaß useb xnaßleb.

⁴⁴Tema juurde mindi, nagu minnakse hooranaise juurde: nõnda läksid nad Ohola ja Oholiba juurde, nende häbitute naiste juurde.

⁴⁵Abanan, eb li cuînk li tîqueb xchßôl teßrakok âtin saß xbêneb joß nequeßxbânu riqßuineb li ixk li nequeßxmux ru xsumlajic ut eb li nequeßcamsin. Teßxbânu chi joßcan xban nak lix Ahola ut lix Aholiba queßxmux ru xsumlajiqueb ut queßcamsin.

⁴⁵Aga õiglased mehed mõistavad kohut nende üle abielurikkujate seaduse ja verevalajate seaduse järgi, sest nad on abielurikkujad ja nende kätel on veri.

⁴⁶Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios: —Lâin tinchßutubeb li tenamit ut tintaklaheb chixqßuebal xxiuheb ut chirelkßanquil li cßaßru cuan reheb.

⁴⁶Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Rahvahulk tõusku nende vastu ja nad antagu hirmutada ning rüüstata!

⁴⁷Teßcutîk chi pec xbaneb li tenamit ut teßnumsîk chi chßîchß saß xsaßeb. Teßcamsîk li ralal xcßajoleb ut teßcßatekß li rochocheb.

⁴⁷Jõuk visaku neid kividega ja raiugu mõõkadega; nad tapku nende pojad ja tütred ja põletagu nende kojad tulega!

⁴⁸Lâin tinbânûnk re nak incßaß chic tâuxmânk li mâusilal aßin. Ut eb li ixk incßaß teßxtzol ribeb riqßuineb lix Ahola ut lix Aholiba xban nak teßxqßue retal cßaßru xeßxcßul.Eb li cuib chi ixk aßan teßxcßul chi joßcan xban li mâusilal xeßxbânu. Teßxtoj rix li mâc xeßxbânu nak xeßxlokßoniheb li jalanil dios. Ut riqßuin aßin chêjunilex têqßue retal nak lâin li nimajcual Dios.—

⁴⁸Nõnda ma lõpetan maalt kõlvatuse ja kõik naised peavad laskma endid hoiatada, et nad ei teeks häbitegu nagu teie.

⁴⁹Eb li cuib chi ixk aßan teßxcßul chi joßcan xban li mâusilal xeßxbânu. Teßxtoj rix li mâc xeßxbânu nak xeßxlokßoniheb li jalanil dios. Ut riqßuin aßin chêjunilex têqßue retal nak lâin li nimajcual Dios.—

⁴⁹Teie häbitegu pannakse teie peale ja te peate kandma oma ebajumalatega tehtud patte. Ja te saate tunda, et mina olen Issand Jumal.'