¹Saß li xbên cutan re li po nak yô junlaju chihab kacßambal Babilonia li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹Ja üheteistkümnendal aastal, esimese kuu esimesel päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

²—At ralal cuînk, eb laj Tiro queßsahoß xchßôl ut queßxjap re chixyebal, “Us ajcuiß nak xsacheß ru li tenamit Jerusalén. Mâcßaß chic xcuanquil joß tenamit. Lâo chic tâcuânk nabal cßaßru ke xban nak eb aßan xeßsacheß ruheb.”

²'Inimesepoeg! Kuna Tüüros ütleb Jeruusalemma kohta: 'Paras talle! Purustatud on rahvaste uks! Minu kasuks on sündinud pööre: mina täitun, tema on tühi!',

³Joßcan nak lâin li nimajcual Dios ninye reheb: Lâin xicß nequexcuil lâex li cuanquex Tiro. Lâin tintaklaheb nabal li xnînkal ru tenamit chi pletic êriqßuin. Chanchan nak nachal lix cau ok li palau nak teßchâlk chi pletic êriqßuin.

³siis ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma olen su vastu, Tüüros, ja lasen tõusta su vastu palju rahvaid, otsekui meri tõstab oma laineid.

⁴Teßxtßan li tzßac li sutsu cuiß lê tenamit ut teßxjuqßui li cab li najt xteram li nequecol cuiß êrib. Lâin tincuisi chixjunil li cßaßak re ru cuan aran. Chanchan mesunbil tinbânu re. Junes pec aj chic tâcanâk chi mâcßaß cuan saß xbên.

⁴Need hävitavad Tüürose müürid ja kisuvad maha ta tornid; ja mina pühin sealt ära ta põrmugi ning teen ta paljaks kaljuks.

⁵Saß xbên li pec li quicuan cuiß li tenamit teßxhel chi chakic lix yoyeb laj car. Eb li xnînkal ru tenamit teßrelkßa li cßaßru cuan saß li tenamit Tiro. Lâin li nimajcual Dios ninyehoc re aßin.

⁵Temast saab nootade kuivatuspaik, mis asub keset merd - sest mina olen rääkinud, ütleb Issand Jumal - ja ta jääb rahvaile saagiks.

⁶Eb li cuanqueb saß li cocß cßalebâl teßcamsîk chi chßîchß. Riqßuin aßan teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß Dios.

⁶Tema tütarlinnad maismaal tapetakse mõõgaga ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.

⁷Li nimajcual Dios naxye: —Lâin tintakla chi pletic saß lê tenamit laj Nabucodonosor, lix reyeb laj Babilonia, li kßaxal nim xcuanquil. Tâchâlk saß li norte chi pletic êriqßuin rochbeneb lix qßuila soldados, ut eb lix cacuây ut eb lix carruaje.

⁷Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma toon põhja poolt Tüürose kallale Paabeli kuninga Nebukadnetsari, kuningate kuninga, hobuste, sõjavankrite, ratsanike ja suure sõjaväega.

⁸Teßxcamsiheb chi chßîchß li cuanqueb saß li cocß cßalebâl. Teßxyîb lix naßajeb re teßxcol cuiß ribeb. Teßxyîb lix taklebâl re teßoc saß lê tenamit ut cuânk xchßîchßeb re xcolbal re xchßôleb.

⁸Su tütarlinnad maismaal tapab ta mõõgaga, ja paneb su vastu piiramisseadmed, kuhjab su vastu valli, püstitab su vastu kaitsevarju,

⁹Teßxjor li tzßac li sutsu cuiß lê tenamit riqßuin li jorleb pec. Teßxtßan ajcuiß li cab li najt xteram li nequecol cuiß êrib.

⁹juhib oma müüripurustaja hoobid su müüridesse ja kisub su tornid maha oma raudriistadega.

¹⁰Nak eb laj Babilonia teßoc saß lê tenamit, teßxcuaclesi nabal li poks ut incßaß chic texcßutûnk. Ut li tzßac li sutsu cuiß lê tenamit tâecßânk saß xnaßaj xban xyâb rokeb lix cacuây ut eb lix carruaje nak teßoc saß lê tenamit joß nak nequeßoc saß jun tenamit ac poßbil.

¹⁰Tema hobuste rohkuse pärast katab sind tolm ning ratsanike, rataste ja vankrite mürinast värisevad su müürid, kui ta tuleb sisse su väravaist, nagu tullakse sisse vallutatud linna.

¹¹Eb li cacuây teßnumekß saß chixjunileb li be saß lê tenamit. Eb li soldados teßxcamsiheb li tenamit riqßuin chßîchß ut teßxjuqßueb li okech li kßaxal cau.

¹¹Oma hobuste kapjadega trambib ta puruks kõik su tänavad, ta tapab mõõgaga su rahva ja su tugevad kivisambad langevad maha.

¹²Teßxmakß chêru lê biomal ut teßrelkßa li cßaßru êre. Teßxjuqßui li tzßac ut telajeßxtßan lê châbil ochoch. Telajeßxcuti saß li palau li pec, li cheß ut chixjunil li mul.

¹²Nad riisuvad su vara ja röövivad su kauba; nad kisuvad maha su müürid ja lammutavad su kaunid kojad; su kivid, palgid ja prügi heidavad nad merre.

¹³Lâin tinbânu nak incßaß chic tâabîk xyâb lê bich chi moco tâabîk xyâb lê arpa.

¹³Nõnda ma lõpetan su laulude kõla ja enam ei ole kuulda su kannelde helinat.

¹⁴Lê tenamit chanchanak chic jun li pec mâcßaß cuan saß xbên. Ut eb laj car teßxhel lix yoy aran re teßchakik. Incßaß chic tâyîbâk lê tenamit, chan li Dios.

¹⁴Ma teen sind paljaks kaljuks, sinust saab nootade kuivatuspaik, sind ei ehitata enam üles. Sest mina, Issand, olen rääkinud, ütleb Issand Jumal.

¹⁵Li nimajcual Dios naxye ajcuiß reheb laj Tiro: —Nak yôkeb chixsachbal lê tenamit li xicß nequeßiloc êre, cßajoß nak teßxucuak li tenamit li cuanqueb chire li palau nak teßrabi xyâbeb li yôkeb chi camsîc.

¹⁵Nõnda ütleb Issand Jumal Tüürosele: Eks värise saared su langemise mürinast, kui haavatud oigavad, kui toimub tapmine su sees?

¹⁶Ut chixjunileb li cuanqueb xcuanquil saß eb li tenamit li cuanqueb chire li palau teßêlk saß lix cßojaribâleb xbaneb xxiu ut teßrisi chirixeb li rakßeb li cuan xsahob ru. Sicsotkeb xbaneb xxiu nak teßchunlâk saß chßochß ut sachsôkeb xchßôl nak teßril li cßaßru têcßul lâex.

¹⁶Kõik mere vürstid astuvad alla oma aujärgedelt, heidavad ära oma mantlid ja võtavad seljast kirjatud kuued; nad riietuvad hirmuvärinaisse, istuvad maas, vabisevad üha ja on kohkunud sinu pärast.

¹⁷Ut teßxbicha li bich aßin re rahil chßôlejil chêrix lâex: Quisacheß ru li tenamit li kßaxal naßno ru nak quicuan. Aran queßcuan li nequeßxic saß eb li jucub. Junxil eb li cuanqueb saß li tenamit aßin queßtaklan saß xbêneb li nequeßxic saß li palau ut queßxqßue xxiuheb li cuanqueb chire li palau.

¹⁷Ja nad alustavad sinu pärast nutulaulu ning ütlevad sulle: 'Kuidas sa küll oled hukkunud, meresõitjatest asustatu, ülistatud linn, kes merel oli vägev, tema ise ja ta elanikud, kes täitis hirmuga kõiki ümberkaudu.

¹⁸Anakcuan xsacheß ru li tenamit Tiro. Eb li cuanqueb saß eb li cocß tenamit li sutsûqueb xban li palau nequeßsicsot xban xxiuheb xban nak xsacheß ruheb laj Tiro.

¹⁸Nüüd värisevad saared su langemispäeval, jah, meresaared on kohkunud su lõpu pärast.'

¹⁹Aßan aßin li naxye li nimajcual Dios. —Lâin tincanabânk re li tenamit chi mâcßaßak chic cuânk chi saß joß eb li tenamit li queßsacheß ruheb ut mâ ani chic cuan aran. Lâin tinbânûnk re nak tâbutßûnk li palau saß li tenamit.

¹⁹Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Kui ma teen sind laastatud linnaks, linnade sarnaseks, milles ei elata, kui ma lasen süvaveel tulvata sinust üle ja suurveel su katta,

²⁰Lâin texintakla chi cuânc saß xchamal li ruchichßochß bar cuanqueb cuiß li queßcam najter. Texincanab chi cuânc saß xyânkeb li queßsacheß ruheb najter. Incßaß chic teßcuânk cristian saß lê tenamit, chi moco tâyîbâk chic.Xucuajel rilbal li cßaßru tinbânu êre. Incßaß chic tex-usâk. Texsiqßuekß aban incßaß textaßekß, chan li Dios.

²⁰siis ma tõukan sind alla nende juurde, kes on hauda läinud, muistse rahva juurde; ja ma panen sind elama maa sügavustesse, ürgsete varemete keskele koos nendega, kes on hauda läinud, et sa enam ei pöörduks tagasi; aga elavate maale annan ma kauniduse.

²¹Xucuajel rilbal li cßaßru tinbânu êre. Incßaß chic tex-usâk. Texsiqßuekß aban incßaß textaßekß, chan li Dios.

²¹Ma teen sind hirmutiseks ja sind ei ole enam: kui sind otsitakse, siis ei leita sind mitte iialgi, ütleb Issand Jumal.'