1Li Kâcuaß quixye cue:
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2—At ralal cuînk, bicha li bich re rahil chßôlej chirixeb laj Tiro.
2'Ja sina, inimesepoeg, alusta nutulaulu Tüürose pärast
3Li tenamit Tiro cuan chire li palau. Eb li cuanqueb Tiro nequeßyacoc riqßuin nabal chi tenamit li cuanqueb chire li palau. Tâye reheb laj Tiro nak lâin li nimajcual Dios ninye chi joßcaßin: Lâex aj Tiro nequeye nak cßajoß lê chßinaßusal ut nequeye ajcuiß nak tzßakal êre êru.
3ja ütle Tüürosele, kes elab mere väravate juures ja kaubitseb rahvastega paljudelt saartelt: Nõnda ütleb Issand Jumal: Tüüros, sa ise ütled: 'Mina olen täiuslikult ilus!'
4Kßaxal nim êcuanquil saß xbêneb li nequeßcßanjelac saß li palau. Chanchanex jun li nimla jucub yîbanbil chi chßinaßus.
4Su rajad on merede südames, su ehitajad tegid su täiuslikult ilusaks.
5Chixjunil li cheß li quicßanjelac nak quiyîbâc li jucub, aßan chaj li quicßameß chak saß li tzûl Senir. Li cheß li nachapoc re lix tßicrul, aßan chacalteß li quicßameß chak Líbano.
5Nad ehitasid sind Seniiri küpressidest, kõik, mis puutub laudadesse; nad võtsid Liibanonilt seedrid, et valmistada sulle maste.
6Ut eb li cheß re xberesinquil li jucub queßyîbâc riqßuin li ji li quicßameß chak Basán. Ut li cheß li yîbanbil cuiß li tem, aßan chaj li quicßameß chak Quitim. Qßuebil lix sahob ru li tem riqßuin marfil.
6Su aerud tehti Baasani tammedest, su käil oli kaetud elevandiluuga, pealistuseks kittide saarte küpressidele.
7Li nimla tßicr li naberesin re yîbanbil riqßuin li châbil tßicr lino li cuan xsahob ru. Quicßameß chak Egipto. Li bandera yîbanbil riqßuin li châbil tßicr azul ut púrpura li quicßameß chak saß li tenamit Elisa li cuan chire li palau.
7Su puri oli Egiptuse linasest riidest, see oli su tundemärk; su varikatus oli sinisest ja purpurpunasest riidest Eliisa saartelt.
8Eb li nequeßchßeßoc re li cheß li naberesin re li jucub queßchal chak saß eb li tenamit Sidón ut Arvad. Eb li cuînk aj Tiro li cuanqueb xnaßleb, aßaneb li nequeßjaloc re lix be.
8Su sõudjaiks olid Siidoni ja Arvadi elanikud, su oma targad, Tüüros, olid su sees: nemad olid su kiprid.
9Cuanqueb saß li jucub li cuînk li queßchal chak Gebal re nak teßxyîb li jucub nak tâpoßekß. Ut eb li nequeßchal saß jalan jucub queßcuulac êriqßuin chi yacoc.
9Gebali vanemad ja targad tihendasid su pragusid. Sinu sisse tulid kõik mere laevad ja nende meeskonnad, et vahetada sinuga kaupa.
10Eb li cuînk re Persia, Lud ut Fut queßcßanjelac saß xyânkeb lê soldado. Queßxtßuyub chiru li tzßac lix puniteb ut lix chßîchßeb re xcolbal re xchßôleb. Ut xbaneb aßan quiqßueheß êlokßal.
10Pärsia, Luud ja Puut olid sõdureiks su sõjaväes; sinu juures riputasid nad üles oma kilbid ja kiivrid, nemad andsid sulle su toreduse.
11Eb li cuînk re Arvad queßcßacßalen saß xbên li tzßac li sutsu cuiß li tenamit. Ut eb li cuînk re Gamad queßcßacßalen saß eb li cab li najt xteram. Ut queßxtßuyub chiru li tzßac lix chßîchßeb re xcolbal re xchßôleb. Ut xbaneb aßan quicßutun lê chßinaßusal.
11Su müüridel ümberringi olid arvadlased ja su sõjavägi, ja su tornides olid gammadlased; nemad riputasid oma kilbid ümberringi su müüride külge, nemad tegid su ilu täiuslikuks.
12Eb laj Tarsis queßyacoc êriqßuin xban nak cuan nabal cßaßru êre. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li plata, ut li cacuil chßîchß hierro joß ajcuiß li kßunil chßîchß ut li plomo.
12Tarsis oli su kaubamuretseja, sest sinul oli rohkesti igasugu vara; nad andsid sulle vahetuskaubaks hõbedat, rauda, tina ja seatina.
13Eb laj Javán, eb laj Tubal ut eb laj Mesec queßyacoc êriqßuin. Queßxjal li cßaßru êre riqßuineb li lokßbil môs ut li secß yîbanbil riqßuin bronce.
13Jaavan, Tubal ja Mesek kauplesid sinuga; nad andsid sulle vahetuskaubaks orje ning vaskriistu.
14Joßcaneb ajcuiß laj Togarma queßyacoc êriqßuin. Ut queßxjal li cßaßru êre riqßuineb li cacuây re trabajic ut re pletic joß eb ajcuiß li mûl.
14Toogarma sugu andis sulle kauba eest hobuseid, ratsahobuseid ja muulasid.
15Eb laj Dedán ut eb li cuanqueb chire li palau queßyacoc êriqßuin. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li marfil ut li cheß ébano.
15Rodanlased kauplesid sinuga; paljud saared olid su teenistuses kaubamuretsejaina: nad tõid sulle maksuna elevandiluud ja eebenipuud.
16Eb laj Edom queßyacoc ajcuiß êriqßuin xban nak cuan nabal cßaßru êre. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li tßicr púrpura, li châbil tßicr lino, li akßej cuan xsahob ru, ut li châbil pec perla, ut coral joß ajcuiß li rubíes.
16Süüria oli su kaubamuretseja, sest sul oli rohkesti tooteid: nad andsid sulle kauba eest türkiise, purpurpunaseid, kirjatud ja peeni valgeid kangaid, koralle ja rubiine.
17Eb laj Judá ut eb laj Israel queßyacoc êriqßuin. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li trigo li nachal saß eb li tenamit Minit ut Panag. Queßxjal ajcuiß riqßuin li xyaßal cab, li aceite olivo ut li sununquil ban.
17Juuda ja Iisraeli maa, nemadki kauplesid sinuga: Minniti nisu, vaha ja mett, õli ja vaiku andsid nad sulle vahetuskaubaks.
18Eb laj Damasco queßyacoc êriqßuin xban nak cuan nabal cßaßru êre ut biomex. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li vino li nachal chak Helbón ut li saki lana li nachal chak Zahar.
18Damaskus oli su kaubamuretseja su paljude toodete vastu, sest sul oli rohkesti igasugu vara: veini Helbonist ja villa Saharist.
19Eb laj Dan ut eb laj Javán queßyacoc êriqßuin. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li cßaßru yîbanbil riqßuin hierro, ut riqßuin li sununquil ban, ut li châbil mirra.
19Daan ja Jaavan Uusalist andsid sulle kauba eest taotud rauda, kassiat ja kalmust, mis tulid sulle vahetuskaubana.
20Eb laj Dedán queßxjal li cßaßru êre riqßuin li châbil tßicr li nequeßxqßue saß li carruaje.
20Dedan kauples sinuga ratsutamiseks tarvitatavate sadulatekkidega.
21Eb laj Arabia ut eb li cuanqueb xcuanquil aran Cedar queßyacoc êriqßuin. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li cocß carner ut li têlom carner ut li têlom chibât.
21Araablased ja kõik Keedari vürstid olid su teenistuses kaubamuretsejaina: nad hankisid sulle kaubana tallesid, jäärasid ja sikke.
22Eb laj Sabá ut eb laj Raama queßyacoc ajcuiß êriqßuin. Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li sununquil ban, li châbil pec terto xtzßak, ut li oro.
22Seeba ja Raama kaupmehed kauplesid sinuga: nad andsid su kauba eest parimat kõigist palsameist, igasugu kalliskive ja kulda.
23Eb laj Harán, eb laj Cane, eb laj Edén, eb laj Sabá, eb laj Asiria ut eb laj Quilmad queßyacoc ajcuiß êriqßuin.
23Haaran, Kanne ja Eden, Seeba, Assuri ja Kilmadi kaupmehed kauplesid sinuga:
24Queßxjal li cßaßru êre riqßuin li tßicr azul cßajoß xchßinaßusal, li tßicr li qßuebil xsahob ru, li châbil nokß qßuila pây xbonol li tzulbil ut li caxon xnaßaj li tßicr yîbanbil riqßuin li cheß chacalteß.
24nemad kauplesid sinuga su turul kauniste kangastega, siniste ja kirjatud mantlitega, kirjude vaipadega ja tugevate punutud köitega.
25Nequeßchal nequeßxic li nînki jucub re Tarsis chixcßambal li cßaßru êre. Cßajoß nak quexbiomoß. Chanchanex jun li nimla jucub kßaxal nabal li rîk.
25Tarsise laevade karavanid vedasid su kaupu. Nõnda sa täitusid raske lastiga ja said väga toredaks merede südames.
26Tâsachekß êru. Chanchan nak tâcßamekß li jucub saß xyi li palau xbaneb laj chßeßol re. Ut li cacuil ikß li nachal saß li este tixjori li jucub saß xchamal li palau.
26Su sõudjad viisid sind suurtele vetele, aga idatuul murrab su merede südames:
27Saß li cutan nak tex-osokß talajeßosokß chixjunil li cßaßru cuan êre. Tâsachekß saß li haß lê biomal ut lê cßay. Teßsachekß ruheb chixjunileb lê jucub ut eb laj chßeßol reheb joß eb ajcuiß li nequeßjaloc xbe li jucub ut eb li nequeßyîban re. Ut teßosokß ajcuiß eb li soldado joß eb ajcuiß laj yaconel.
27su varandus, su kaup, su vahetuskaup, su meremehed ja su kiprid, su pragudetihendajad ja su kaubavahetajad ja kõik su sõjamehed, kes on su sees, ja kogu su rahvahulk, kes on su sees, vajuvad merede südamesse su langemispäeval.
28Eb li tenamit li cuanqueb chire li palau sicsotkeb xbaneb xxiu nak teßrabi lix yâb xcuxeb chixjunileb li nequeßcßanjelac saß li jucub nak yôkeb chi osocß saß li palau.
28Lained laksuvad su kiprite kisast.
29Eb li yôkeb chi cßanjelac saß eb li jalan jucub teßêlk saß li palau ut teßxic chi chßochßel.
29Oma laevadelt astuvad alla kõik aerudehoidjad; laevurid, kõik kiprid astuvad maale,
30Teßxjap reheb chi yâbac chêrix chi kßaxal ra saß xchßôleb. Teßxqßue li poks saß xjolomeb ut teßxtolcßosi ribeb saß cha.
30lasevad sinu pärast kuulda oma häält ja kaebavad kibedasti; nad puistavad enestele põrmu pähe, nad püherdavad tolmus.
31Teßxjo li rismal xjolomeb xban xrahil xchßôleb ut teßxqßue li kßes ru tßicr chirixeb. Teßyâbak chi kßaxal ra saß xchßôleb xban nak xsacheß êru.
31Nad ajavad sinu pärast pead paljaks ja rõivastuvad kotiriidesse; nad nutavad sinu pärast kibedasti ja valusas leinas.
32Nak yôkeb chi yâbac chêrix, teßxbicha li bich aßin re rahil chßôlejil ut teßxye: ¿Ani târûk xjuntakßêtanquil êriqßuin lâex aj Tiro, li xex-osoß saß li palau?
32Nad alustavad kurtes sinu pärast nutulaulu ja laulavad sinust: Kes on iial jäänud nii hääletuks nagu Tüüros keset merd?
33Nequeßsahoß xchßôl nabaleb li xnînkal ru tenamit chixcßulbal lê cßay nak nequetakla yalak bar. Xban lê biomal, nequeßbiomoß ajcuiß eb li rey li cuanqueb saß ruchichßochß.
33Kui su kaubad saabusid meredelt, küllastasid sa paljusid rahvaid; oma rohkete varade ja kaupadega tegid sa rikkaks kuningaid.
34Saß xkßehil nak tâsachekß êru saß li palau tâosokß chixjunil lê cßay saß li haß. Ut tâsachekß ruheb chixjunileb li nequeßcßanjelac chêru.
34Nüüd oled sa purustatud, eemal meredest, vete sügavustes; su vahetuskaup ja kogu su meeskond on vajunud koos sinuga.
35Chixjunileb li cuanqueb chire li palau teßsachk xnaßlebeb nak teßril li cßaßru têcßul. Eb li rey teßoc xxiu ut sicsotkeb teßcanâk. Chiruheb tâcßutûnk nak yôk xxiuheb.Eb laj yaconel li cuânkeb saß li xnînkal ru tenamit teßsachk xchßôl ut teßxucuak chirilbal li cßaßru xeßxcßul. Tâsachekß êru ut incßaß chic texcuânk.—
35Kõik saarte elanikud on sinu pärast kohkunud, ja nende kuningaid on haaranud ärevus, nende näod on hirmunud.
36Eb laj yaconel li cuânkeb saß li xnînkal ru tenamit teßsachk xchßôl ut teßxucuak chirilbal li cßaßru xeßxcßul. Tâsachekß êru ut incßaß chic texcuânk.—
36Kaupmehed rahvaste seas põlastavad sind: sa oled muutunud hirmutiseks ja sind ei ole enam iialgi.'