¹Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²—At ralal cuînk, tâye re lix reyeb laj Tiro nak lâin li nimajcual Dios ninye chi joßcaßin: Xban nak kßaxal nacanimobresi âcuib, nacaye saß âchßôl “Lâin diosin”. Nacaye nak lâat cßojcßôcat saß xcßojaribâl li Dios xban nak lâ tenamit sutsu xban li palau. Abanan lâat moco diosat ta. Yal cuînkat usta nacacßoxla nak cuan ânaßleb joß Dios.

²'Inimesepoeg, ütle Tüürose vürstile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Et su süda on ülbe ja sa ütled: 'Mina olen jumal, ma istun jumalate istmel merede südames!' - sina aga oled inimene, mitte jumal, kuigi sa enda meelest oled jumala sarnane -,

³¿Ma lâat ta biß kßaxal cuan ânaßleb chiru laj Daniel? ¿Ma mâcßaß cßaßak re ru mukmu châcuu?

³vaata, sa olid küll targem kui Taaniel, ükski saladus ei jäänud su eest varju:

⁴Xban nak cuan ânaßleb ut nacatau ru lix yâlal xaxoc nabal lâ biomal. Cuan nabal lâ oro ut lâ plata saß xnaßaj li cßaßru âcue.

⁴oma tarkuse ja taibuga soetasid sa enesele varanduse, hankisid kulda ja hõbedat oma varaaitadesse.

⁵Xban nak cuan ânaßleb nacanau lokßoc ut nacanau cßayînc. Joßcan nak kßaxal nabal lâ biomal. Ut xban lâ biomal xakßetkßeti âcuib.

⁵Oma suure tarkuse tõttu kauplemises suurendasid sa oma varandust ja nõnda läks su süda ülbeks su varanduse pärast -

⁶Joßcan nak lâin li nimajcual Dios ninye aßin: Lâat nacajuntakßêta âcuib cuiqßuin ut nacacßoxla nak cuan ânaßleb âjunes.

⁶seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et sa enda meelest oled jumala sarnane,

⁷Joßcan nak lâin tintaklaheb li xnînkal ru tenamit li kßaxal joskßeb chi pletic âcuiqßuin. Teßchâlk riqßuin xchßîchßeb chixsachbal lâ biomal ut lâ chßinaßusal ut teßrisi ajcuiß lâ lokßal.

⁷vaata, siis toon ma su kallale võõrad, kõige julmemad paganaist; nemad tõmbavad oma mõõgad su tarkuse ilu vastu ja teotavad su hiilguse.

⁸Lâat tatcâmk saß li palau. Kßaxal ra tâcßul nak tat-osokß saß li palau.

⁸Nad tõukavad sind alla hauda ja sa sured mahalöödu surma merede südames.

⁹Nak teßchâlk châcamsinquil, ¿ma toj tâye ta biß nak lâat dios? Lâat moco diosat ta. Yal cuînkat saß rukßeb li teßcamsînk âcue.

⁹Kas sa veelgi julgeksid öelda oma tapja ees: 'Mina olen jumal!', sina, kes sa oled inimene, aga mitte jumal nende käes, kes sind maha löövad?

¹⁰Lâat tatcâmk saß rukßeb li jalaneb xtenamit joß nak nequeßcam li incßaß nequeßpâban cue lâin li tzßakal Dios. Lâin li nimajcual Dios ninyehoc re aßin.—

¹⁰Sa sured ümberlõikamatute surma võõraste käe läbi. Jah, ma olen rääkinud, ütleb Issand Jumal.'

¹¹Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

¹¹Ja mulle tuli Issanda sõna, ta ütles:

¹²—At ralal cuînk, bicha li bich aßin re rahil chßôlej chirix lix reyeb laj Tiro ut tâye: Li nimajcual Dios xye chi joßcaßin: Junxil lâat tzßakal âcue âcuu. Cßajoß lâ naßleb ut cßajoß lâ chßinaßusal.

¹²'Inimesepoeg, alusta nutulaulu Tüürose kuninga pärast ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand Jumal: Sa olid nagu eeskujulikkuse pitserimärk täis tarkust ja täiuslikult ilus.

¹³Chanchan cuancat saß li naßajej Edén saß xnaßaj li racuîmk li Dios. Re xqßuebal âchßinaßusal cuan li tertôquil pec joß li cornerina, li topacio, li jaspe, li crisólito, li berilo, li ónice joß ajcuiß li safiro ut li carbunclo, li esmeralda, joß ajcuiß li oro. Ac cauresinbileb li pandero ut li xôlb re li cutan nak cat-oc saß lâ cuanquil.

¹³Sa olid Eedenis, Jumala aias, sul olid katteks kõiksugu kalliskivid: rubiin, topaas ja jaspis, krüsoliit, karneool ja nefriit, safiir, türkiis ja smaragd; su raamistised ja õnarused olid kullast tehtud, valmistatud su loomispäeval.

¹⁴Lâin catinxakab chirilbaleb li tenamit joß jun li ángel. Chanchan nak cuancat saß lin santil tzûl. Ut catbêc saß xyânkeb li pec li nalemtzßun.

¹⁴Sa olid nagu keerub, hiilgav kaitsja, ja ma panin sind pühale mäele; sa olid otse jumalik olend, kes võis käia tuliste kivide keskel.

¹⁵Tzßakal re ru cabânu nak cat-oc saß lâ cuanquil. Abanan catiquib xbânunquil li mâusilal.

¹⁵Sa olid laitmatu oma teedel alates su loomispäevast, kuni sinus leiti ülekohut.

¹⁶Kßaxal latzß âcuu chi cßayînc ut chi lokßoc ut riqßuin aßan catiquib xbânunquil li mâusilal ut catmâcob chicuu. Joßcan nak lâin catcuisi saß lin santil tzûl saß xyânkeb li pec li nequeßlemtzßun.

¹⁶Sinu suure kaubitsemise tõttu täitus su sisemus vägivallaga ja sa tegid pattu. Sellepärast tõukasin ma su Jumalamäelt ja hävitasin su, kaitsja keerub, tuliste kivide keskelt.

¹⁷Cakßetkßeti âcuib xban lâ chßinaßusal ut capoß lâ naßleb xban lâ lokßal. Joßcan nak lâin catincut saß chßochß re nak chixjunileb li rey teßril li xutânal li xacßul.

¹⁷Su ilu tõttu läks su süda ülbeks, oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse. Ma viskasin su maa peale, ma panin su kuningate ette, et nad saaksid sind vahtida.

¹⁸Xban nak kßaxal quinumta li mâusilal cabânu ut xban nak incßaß catyacoc saß xyâlal, camux ruheb li naßajej li nequeßlokßonin cuiß. Joßcan nak lâin quinloch xxamlel lâ tenamit re nak tâsachekß ru chiruheb chixjunileb li tenamit. Junes cha chic quicana.

¹⁸Oma paljude süütegudega, oma ülekohtuse kaubitsemisega teotasid sa oma pühamuid; sellepärast ma lasksin su keskel puhkeda tule - see neelas sinu. Ma tegin su maa peale tuhaks kõigi silme ees, kes sind nägid.

¹⁹Queßsach xchßôleb chixjunileb li tenamit li queßxnau chanru nak catcuan junxil. Kßaxal ra cacßul. Quisacheß âcuu. Incßaß chic tatcuânk.

¹⁹Kõik, kes sind tundsid rahvaste seas, on sinu pärast kohkunud. Sa muutusid hirmutiseks ja sind ei ole enam iialgi.'

²⁰Li Kâcuaß quiâtinac cuiqßuin ut quixye cue:

²⁰Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

²¹—At ralal cuînk, ilon cuan cuiß li tenamit Sidón ut tâye resil li raylal li tâchâlk saß xbêneb laj Sidón.

²¹'Inimesepoeg, pööra oma pale Siidoni poole ja kuuluta sellele prohvetlikult

²²Tâye reheb: Joßcaßin xye li Kâcuaß li nimajcual Dios. Lâin yô injoskßil saß êbên lâex aj Sidón. Riqßuin li tinbânu tâqßuehekß inlokßal. Lâin tinrakok âtin saß êbên lâex aj Sidón ut riqßuin aßan têqßue retal nak lâin li Kâcuaß li nimajcual Dios ut tâcßutûnk lin santilal.

²²ning ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma olen su vastu, Siidon, ja ma ilmutan su keskel oma au. Nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma seal mõistan kohut ja näitan ennast pühana.

²³Lâin tintakla caki yajel saß êbên. Yalak bar saß eb li be telajexcamsîk. Teßchâlk chêjun sutam eb li teßcamsînk êre. Ut teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß Dios.

²³Ma läkitan sinna katku ja selle tänavaile vere; mahalöödud langevad veres mõõga läbi, mis on nende vastu igalt poolt. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.

²⁴Incßaß chic teßcßuluk raylal eb laj Israel xbaneb li cuanqueb chixjun sutam. Incßaß chic teßxcßul raylal xbaneb li tenamit aßan, li chanchaneb qßuix. Chi moco teßtzßektânâk chic xbaneb. Ut eb aßan teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß li nimajcual Dios.

²⁴Siis ei ole Iisraeli sool enam torkavat okast ega kibuvitsa, mis teeks valu, kõigi nende naabrite hulgas, kes neid põlgasid. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand Jumal.

²⁵Li Kâcuaß Dios quixye: —Lâin tinchßutub cuißchic ruheb laj Israel li quinjeqßui ruheb. Ut tincßut lin santilal chiruheb chixjunileb li xnînkal ru tenamit. Eb laj Israel teßcuânk cuißchic saß lix naßajeb li quinqßue re laj Jacob laj cßanjel chicuu.Ut aran teßcuânk laj Israel chi mâcßaßak xcßaßuxeb. Teßcablak cuißchic ut teßrau lix uvas. Ut mâ ani chic tâchßißchßißînk reheb xban nak lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb chixjunileb li tenamit li cuanqueb chixjun sutam li queßrahobtesin reheb lin tenamit. Ut eb aßan teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß lix Dioseb.—

²⁵Nõnda ütleb Issand Jumal: Kui ma kogun Iisraeli soo rahvaste seast, kelle sekka nad on pillutatud, siis ma näitan ennast nende kaudu pühana paganate silme ees ja nad võivad elada oma maal, mille ma andsin oma sulasele Jaakobile.

²⁶Ut aran teßcuânk laj Israel chi mâcßaßak xcßaßuxeb. Teßcablak cuißchic ut teßrau lix uvas. Ut mâ ani chic tâchßißchßißînk reheb xban nak lâin tinqßueheb chixtojbal lix mâqueb chixjunileb li tenamit li cuanqueb chixjun sutam li queßrahobtesin reheb lin tenamit. Ut eb aßan teßxqßue retal nak lâin li Kâcuaß lix Dioseb.—

²⁶Nad elavad seal julgesti ja ehitavad kodasid ja istutavad viinamägesid. Nad elavad julgesti, kui ma mõistan kohut kõigi nende naabrite üle, kes neid on põlanud. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, nende Jumal.'