¹Yôquin chixyebal êre chixjunil li c'a'ak re ru a'in re nak inc'a' tâch'inânk êch'ôl sa' lê pâbâl nak tâchâlk li raylal sa' êbên.

¹Seda ma olen rääkinud teile, et te ei komistaks.

²Tex-isîk sa' li cab li neque'xch'utub cui' ribeb laj judío. Tâcuulak xk'ehil nak eb li te'camsînk êre te'xc'oxla nak yôqueb chi c'anjelac chiru li Dios nak te'xbânu chi jo'can.

²Nad heidavad teid kogudusest välja. Jah, tuleb tund, mil igaüks, kes teid tapab, arvab end Jumalale teenet osutavat.

³Te'xbânu li raylal a'in êre xban nak inc'a' neque'xnau ru lin Yucua' chi moco neque'xnau cuu lâin.

³Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind.

⁴Ac xinye êre chixjunil li c'a'ak re ru a'in re nak tâjulticok' êre li c'a'ru xinye êre nak yôkex chixc'ulbal li raylal. Lâin inc'a' quinye chak êre junxil nak quintiquib chak lin c'anjel xban nak cuanquin êriq'uin.

⁴Kuid seda olen ma teile rääkinud, et kui see tund tuleb, siis tuleks teile meelde, et mina olen seda teile öelnud. Seda ma ei ole öelnud teile kohe alguses, sest ma olin koos teiega.

⁵Anakcuan xic cui'chic cue riq'uin li quitaklan chak cue. Ut mâ jun êre napatz'oc cue bar xic cue.

⁵Aga nüüd ma lähen tema juurde, kes minu on saatnud, ja keegi teist ei küsi minult: 'Kuhu sa lähed?'

⁶Xraho' sa' êch'ôl xban li c'a'ru xinye êre.

⁶Kuid et ma seda teile olen rääkinud, siis on kurbus täitnud teie südame.

⁷Abanan lâin xinye lix yâlal êre. K'axal us chok' êre nak tinxic xban nak cui inc'a' ninxic, inc'a' tâchâlk li Santil Musik'ej êriq'uin. A'an li tâtenk'ânk êre ut a'an li tâc'ojobânk re lê ch'ôl. Nak tinxic, lâin tintakla chak li Santil Musik'ej êriq'uin.

⁷Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde.

⁸Nak tâchâlk li Santil Musik'ej, a'an tixc'utbesi chiruheb li cuanqueb sa' ruchich'och' nak inc'a' neque'xtau ru c'a'ru li mâc ut c'a'ru li tîquilal chi moco neque'xtau ru li rakba âtin li tixbânu li Dios.

⁸Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta:

⁹Inc'a' neque'xtau ru c'a'ru li mâc xban nak inc'a' niquine'xpâb.

⁹patu kohta, et nad ei usu minusse;

¹⁰Inc'a' neque'xtau ru c'a'ru li tîquilal. Cui ta que'xtau ru te'xnau raj nak lâin tîc inch'ôl. Xban nak tîc inch'ôl, tinxic riq'uin li Dios ut inc'a' chic têril cuu.

¹⁰õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam;

¹¹Inc'a' neque'xtau ru c'a'ru li rakba âtin. Cui ta que'xtau ru, te'xnau raj nak ac tenebanbil li rakba âtin sa' xbên laj tza li nataklan sa' ruchich'och'.

¹¹kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud.

¹²Toj cuan raj nabal chic li tinye êre, abanan inc'a' têcuy rabinquil anakcuan.

¹²Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda.

¹³Abanan nak tâchâlk li Santil Musik'ej, a'an tixc'ut chêru chixjunil lix yâlal. Inc'a' tââtinak yal xjunes. Tixye ban êre chixjunil li c'a'ru târabi riq'uin li Dios ut tixch'olob chêru li c'a'ru tâchâlk mokon.

¹³Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju.

¹⁴Li Santil Musik'ej tixq'ue inlok'al xban nak li c'a'ru tinye re, a'an ajcui' li tixch'olob xyâlal chêru.

¹⁴Tema kirgastab mind, sest ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

¹⁵Chixjunil li c'a'ru cuan re lin Yucua', cue ajcui' lâin. Jo'can nak xinye êre nak li c'a'ru tinye êre, a'an ajcui' li tixc'utbesi chêru li Santil Musik'ej.

¹⁵Kõik, mis on Isal, on minu päralt, seepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile.

¹⁶-Chi sêb inc'a' chic têril cuu. Abanan mokon chic têril cui'chic cuu, chan li Jesús.

¹⁶Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.'

¹⁷Cuanqueb lix tzolom yôqueb chixyebal chi ribileb rib: -¿C'a'ru xyâlal nak xye ke nak tâxic riq'uin lix yucua'? ¿C'a'ut nak xye ke nak chi sêb inc'a' chic takil ru ut mokon chic takil cui'chic ru?

¹⁷Siis mõned ta jüngrid ütlesid üksteisele: 'Mis see on, mida ta meile ütleb: 'Veel pisut aega, ja te ei näe mind enam, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle!' ning 'Ma lähen Isa juurde!'?'

¹⁸¿C'a'ut nak xye chi jo'can? Inc'a' nakatau ru c'a'ut nak quixye nak chi sêb inc'a' chic takil ru, chanqueb.

¹⁸Nad ütlesid siis: 'Mis see on, mida ta ütleb: 'Veel pisut aega'? Me ei tea, mida ta räägib.'

¹⁹Li Jesús quixnau nak que'raj xpatz'bal re c'a'ru xyâlal li yô chixyebal. Jo'can nak quixye reheb: -¿Ma yôquex chixpatz'bal chêribil êrib c'a'ru xyâlal li xinye? ¿Ma inc'a' xetau ru nak xinye êre nak chi sêb inc'a' chic têril cuu ut mokon chic têril cui'chic cuu? ¿Ma a'an li têraj xnaubal?

¹⁹Jeesus märkas, et nad tahtsid temalt midagi küsida, ja ütles neile: 'Te arutate omavahel seda, et ma ütlesin: 'Veel pisut aega, ja te ei näe mind, ja taas pisut aega, ja te näete mind jälle.'

²⁰Relic chi yâl ninye êre nak eb li inc'a' neque'pâban cue tâsahok' sa' xch'ôleb nak tinc'ul li raylal. Lâex tâyot'ek' êch'ôl ut texyâbak nak tinc'ul chi jo'can. Târahok' sa' êch'ôl, abanan mokon tâsahok' cui'chic sa' êch'ôl nak têril cui'chic cuu.

²⁰Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.

²¹Junak ixk yo'lâc re lix c'ula'al narec'a xrahil lix raylal. Abanan nak ac xyo'la lix c'ula'al, nasach sa' xch'ôl li raylal li quixc'ul ut nasaho' sa' xch'ôl xban nak ac xyo'la lix c'ula'al.

²¹Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.

²²Jo'can ajcui' lâex. Anakcuan ra sa' êch'ôl. Abanan nak têril cui'chic cuu, tâsahok' sa' êch'ôl. Ut mâ ani tâisînk chêru lix sahil êch'ôl.

²²Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.

²³Tâcuulak xk'ehil nak mâc'a' chic têtz'âma cue lâin. Chiru ban chic lin Yucua' textz'âmânk. Relic chi yâl tinye êre nak chixjunil li têtz'âma chiru lin Yucua' sa' inc'aba' lâin, a'an tixq'ue êre.

²³Ja sel päeval ei küsi te minult enam midagi. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel.

²⁴Chalen anakcuan toj mâc'a' nequetz'âma sa' inc'aba'. Chextz'âmânk ut tâq'uehek' êre re nak k'axal cui'chic tâsahok' sa' êch'ôl, chan li Jesús.

²⁴Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!

²⁵Chixjunil li c'a'ak re ru a'in xinye êre sa' jaljôquil ru âtin. Abanan tâcuulak xk'ehil nak inc'a' chic tinye êre chi jaljo ru. Tinye ban êre chi tz'akal riq'uin âtin inc'a' ch'a'aj xtaubal ru ut tinch'olob chêru lix yâlal chirix lin Yucua'.

²⁵Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.

²⁶Nak tâcuulak xk'ehil lâex chic textz'âmânk chiru li Yucua'bej sa' inc'aba' lâin. Inc'a' chic tento nak lâin tintz'âmânk chiru li Yucua'bej chêrix lâex.

²⁶Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest,

²⁷Lin Yucua' nequexra lâex xban nak lâex niquinêra lâin ut xban nak xepâb nak riq'uin li Dios xinchal chak.

²⁷sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.

²⁸Lâin riq'uin lin Yucua' xinchal chak. Ut anakcuan tincanab li ruchich'och' ut tinxic cui'chic riq'uin lin Yucua', chan li Jesús.

²⁸Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde.'

²⁹Ut eb lix tzolom que'xye re: -Anakcuan yôcat chi âtinac riq'uin âtin inc'a' ch'a'aj xtaubal ru. Inc'a' chic xaye ke riq'uin jaljôquil ru âtin.

²⁹Ta jüngrid ütlesid: 'Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega räägi võrdumitega.

³⁰Anakcuan nakaq'ue retal nak lâat nacanau chixjunil li c'a'ak re ru. Moco toj ta tâyehek' âcue. Jo'can nak nakapâb nak lâat riq'uin li Dios xatchal chak, chanqueb.

³⁰Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest.'

³¹Li Jesús quixye reheb: -¿Ma yâl nak niquinêpâb anakcuan?

³¹Jeesus vastas neile: 'Kas te nüüd usute?

³²Xcuulac xk'ehil, ut anakcuan ajcui', nak tâcha'cha'îk êru chêjunilex. Ac xbe xbe li junjûnk tixchap ut tinêcanab injunes. Abanan moco injunes ta xban nak lin Yucua' cuânk cuiq'uin.Xinye êre li c'a'ak re ru a'in re nak texcuânk cuiq'uin ut tâcuânk êriq'uin li tuktûquilal. Sa' li ruchich'och' têc'ul li raylal. Abanan cacuubresihomak lê ch'ôl xban nak lâin ac xinnumta sa' xbên li nataklan sa' ruchich'och', chan li Jesús reheb lix tzolom.

³²Ennäe, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ning te jätate mu üksi. Ja ometi ma ei ole üksi, sest Isa on minuga.

³³Xinye êre li c'a'ak re ru a'in re nak texcuânk cuiq'uin ut tâcuânk êriq'uin li tuktûquilal. Sa' li ruchich'och' têc'ul li raylal. Abanan cacuubresihomak lê ch'ôl xban nak lâin ac xinnumta sa' xbên li nataklan sa' ruchich'och', chan li Jesús reheb lix tzolom.

³³Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud.'