1Nak quirake' xyebal li âtin a'in, li Jesús quixtaksi li rilobâl ut qui-oc chi tijoc. Quixye: -At inYucua', xcuulac xk'ehil nak tincamsîk. Tâq'ue taxak inlok'al lâin li C'ajolbej re nak lâin tinq'ue ajcui' âlok'al lâat.
1Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: 'Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind,
2Lâat xatq'uehoc incuanquil sa' xbên chixjunil re nak tinq'ue li junelic yu'am reheb li xak'axtesiheb cue.
2nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.
3Li junelic yu'am, a'an nak te'xnau âcuu lâat li junajat chi tz'akal Dios ut te'xnau ajcui' cuu lâin li Jesucristo li quinâtakla chak.
3Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.
4Lâin xinq'ue âlok'al arin sa' ruchich'och' xban nak xinchoy xbânunquil li c'anjel li xaq'ue cue re tinbânu.
4Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha,
5At inYucua', chaq'ue ta cui'chic lin lok'al li quicuan nak toj cuanquin chak âcuiq'uin nak toj mâji' naticla chak li ruchich'och'.
5ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!
6Eb li xasiq'ueb ru sa' ruchich'och' xak'axtesiheb cue. Lâin xinc'ut chiruheb chi tz'akal anihat lâat ut xinch'olob lix yâlal chiruheb. Ut eb a'an xe'xbânu li c'a'ru xaye reheb.
6Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.
7Anakcuan neque'xnau nak chixjunil li c'a'ru xinbânu, lâat xatq'uehoc cue chixbânunquil.
7Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,
8Lâin xinye reheb li c'a'ru xaye cue ut xe'xc'ul li cuâtin. Xe'xq'ue retal nak relic chi yâl âcuiq'uin xinchal chak ut xe'xpâb nak lâat xattaklan chak cue.
8sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.
9Lâin inc'a' yôquin chixtz'âmanquil âcue nak tâtenk'aheb li inc'a' xine'xpâb. Yôquin ban chixtz'âmanquil châcuu nak tâtenk'aheb lin tzolom li xak'axtesiheb cue xban nak a'aneb lâ cualal âc'ajol.
9Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
10Chixjunileb li cualal inc'ajol, âcualal âc'ajol ajcui' lâat. Ut chixjunileb lâ cualal âc'ajol, cualal inc'ajol ajcui' lâin. Ut eb a'an neque'xnima inlok'al.
10Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.
11Anakcuan lâin tinxic âcuiq'uin. Inc'a' chic tincuânk sa' ruchich'och'. Abanan eb a'an toj te'cuânk sa' ruchich'och'. At inYucua', lâat Santo. Chacuileb taxak riq'uin lix nimal lâ cuanquilal li xak'axtesiheb cue re nak junajak ruheb jo' lâat ut lâin junaj ku.
11Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!
12Nak cuanquin sa' xyânkeb, riq'uin xnimal lâ cuanquil xincuileb lin tzolom li xak'axtesiheb cue ut mâ jun xsach chicuu. Ca'aj cui' li jun xsach li ac q'uebil chak re sachc. A'in xc'ulman re nak tâtz'aklok ru li tz'îbanbil sa' li Santil Hu.
12Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.
13Anakcuan xic cue âcuiq'uin. Abanan yôquin chixyebal li c'a'ak re ru a'in nak toj cuanquin sa' ruchich'och' re nak tâcuânk xsahil xch'ôleb a'an jo' li xsahil inch'ôl lâin.
13Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.
14Lâin xinch'olob xyâlal lâ cuâtin chiruheb. Jo'can nak xic' neque'ile' xbaneb li inc'a' neque'pâban. Xic' neque'ile' xban nak moco xcomoneb ta chic ut moco juntak'êt ta chic lix na'lebeb. Jo'can ajcui' lâin. Moco lâin ta xcomoneb li cuanqueb sa' ruchich'och'.
14Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
15Inc'a' yôquin chixtz'âmanquil châcuu nak tâcuisiheb lin tzolom sa' ruchich'och'. Ca'aj cui' yôquin chixtz'âmanquil châcuu nak tâcoleb chiru laj tza.
15Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.
16Lâin mâcua'in xcomoneb li cuanqueb sa' ruchich'och'. Jo'can ajcui' eb a'an. Mâcua'eb chic xcomoneb li inc'a' neque'pâban.
16Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
17Chasantobresiheb taxak riq'uin lâ cuâtin, xban nak a'an li tz'akal yâl.
17Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!
18Jo' nak xinâtakla chak lâin sa' ruchich'och' chixch'olobanquil lix yâlal, jo'can ajcui' nak tintaklaheb chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb li inc'a' neque'pâban.
18Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.
19Sa' xc'aba' eb a'an xink'axtesi cuib lâin chixbânunquil li c'a'ru xaye cue. Ut sa' xc'aba' li yâl li xinye eb a'an te'xk'axtesi ajcui' ribeb chixbânunquil li c'a'ru nacacuaj.
19Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.
20Mâcua' ca'aj cui' chirixeb lin tzolom yôquin chi tz'âmânc châcuu. Yôquin aj ban cui' chi tz'âmânc châcuu chirixeb li te'pâbânk mokon nak te'xch'olob lix yâlal chiruheb.
20Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,
21At inYucua', li c'a'ru nintz'âma châcuu, a'an nak junajak taxak ruheb. Che'cuânk kiq'uin jo' nak cuanquin lâin âcuiq'uin ut lâat cuancat cuiq'uin. Junajak taxak ruheb re nak li cuanqueb sa' ruchich'och' te'xpâb nak lâat xattaklan chak cue.
21et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
22Lâin xinq'ueheb lix lok'al jo' nak xaq'ue inlok'al lâin re nak junajak ruheb jo' nak junaj ku lâo.
22Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
23Lâin cuânkin riq'uineb ut lâat cuânkat cuiq'uin re nak junajak chic ruheb chi tz'akal kiq'uin. Ut xban nak junajak chic ruheb kiq'uin, eb li inc'a' neque'pâban te'xq'ue retal nak lâat xattaklan chak cue ut te'xq'ue ajcui' retal nak lâat nacaraheb jo' nak niquinâra lâin.
23mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.
24At inYucua', nintz'âma châcuu nak chixjunileb li xak'axtesiheb cue te'cuânk cuiq'uin sa' li na'ajej li tincuânk cui' lâin. Nacuaj nak te'ril lin lok'al li caq'ue chak cue nak toj mâji' quiyîbâc li ruchich'och' xban nak niquinâra.
24Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.
25At inYucua', lâat tîc âch'ôl. Eb li inc'a' neque'pâban inc'a' neque'xnau âcuu. Abanan lâin ninnau âcuu ut eb lin tzolom neque'xnau chic nak lâat xattaklan chak cue.Lâin xinc'ut chiruheb anihat lâat ut toj tinch'olob cui'chic chiruheb re nak te'rahok jo' nak niquinâra lâat, ut lâin tincuânk riq'uineb, chan li Jesús nak quitijoc.
25Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud.
26Lâin xinc'ut chiruheb anihat lâat ut toj tinch'olob cui'chic chiruheb re nak te'rahok jo' nak niquinâra lâat, ut lâin tincuânk riq'uineb, chan li Jesús nak quitijoc.
26Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.'