1Quicuulac resil riq'uineb laj fariseo nak k'axal nabaleb li yôqueb chi tâkênc re li Jesús chiruheb li yôqueb chi tâkênc re laj Juan ut yôqueb chi cubsîc xha'eb.
1Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -
2Abanan mâcua' li Jesús li yô chi cubsînc ha'. A'aneb ban lix tzolom li yôqueb chi cubsînc ha'.
2kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,
3Nak quixnau li c'a'ru yôqueb chixyebal laj fariseo, li Jesús qui-el Judea ut cô cui'chic Galilea.
3jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.
4Nak yô chi xic Galilea, tento nak tânumek' aran Samaria.
4Ta pidi aga minema läbi Samaaria.
5Nak yô chi numec' Samaria, quicuulac sa' li tenamit Sicar. Li tenamit a'an nach' cuan riq'uin li na'ajej li quixq'ue laj Jacob re laj José li ralal.
5Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
6Ut aran cuan jun li becbil ha' li quixtakla xbecbal laj Jacob najter. Cua'leb na chic quicuulac aran li Jesús. Quic'ojla chire li becbil ha' chi hilânc xban nak quilub chi bêc.
6seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
7Quicuulac jun li ixk aj Samaria chirisinquil xha'. Ut li Jesús quixye re: -Si bayak cuuc'a, chan.
7Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: 'Anna mulle juua!'
8Ut eb lix tzolom li Jesús ac xcôeb sa' tenamit chixlok'bal lix tzacaêmkeb.
8Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
9Quichak'oc li ixk ut quixye re: -Lâin aj Samaria ut lâat, lâat aj judío. ¿C'a'ut nak nacapatz' âcuuc'a cue? chan. Quixye re chi jo'can xban nak eb laj judío inc'a' neque'xc'am rib sa' usilal riq'uineb laj Samaria.
9Siis Samaaria naine ütles talle: 'Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?' Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
10Li Jesús quixye re: -Cui ta nacanau c'a'ru li mâtan li naxq'ue li Dios, ut cui ta nacanau anihin lâin li yôquin chixtz'âmanquil cuuc'a âcue, lâat tâtz'âma raj âcuuc'a cuiq'uin ut tinq'ue raj âcue li ha' li naq'uehoc junelic yu'am, chan li Jesús.
10Jeesus vastas: 'Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.'
11Quichak'oc li ixk ut quixye re: -Kâcua', ¿C'a' ta cui' ru tâcuisi cui' li ha'? Cham cuan chak. Ut, ¿chan ta cui' ru nak tâq'ue li ha' li naq'uehoc yu'am?
11Naine ütles talle: 'Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle 'elava vee'?
12Laj Jacob li kaxe'tônil yucua' quixcanab chok' ke li becbil ha' a'in. Arin qui-uc'ac a'an ut arin ajcui' que'uc'ac li ralal xc'ajol ut lix quetômk. ¿Ma lâat ta bi' k'axal nim âcuanquil chiru a'an? chan li ixk.
12Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?'
13Quichak'oc li Jesús ut quixye re: -Chixjunileb li te'uc'ak re li ha' a'in, tâchakik cui'chic reheb.
13Jeesus kostis: 'Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
14A'ut li te'uc'ak re li ha' tinq'ue lâin, mâ jok'e chic tâchakik reheb. Li ha' li tinq'ue lâin jalan cui'. A'an li junelic yu'am. Chanchan jun li yu'am ha' li cuan chi junelic. Mâc'a' roso'jic, chan li Jesús.
14aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.'
15Li ixk quixye re: -Kâcua', q'ue cue li ha' a'an re nak inc'a' chic tâchakik cue, chi moco tinchâlk chic toj arin chirisinquil inha', chan.
15Naine ütles talle: 'Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!'
16Li Jesús quixye re: -Ayu. Bok chak lâ bêlom ut tatchâlk cui'chic arin âcuochben, chan.
16Jeesus ütles talle: 'Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!'
17-Mâc'a' inbêlom, chan li ixk. Li Jesús quixye re: -Yâl li xaye nak mâc'a' âbêlom,
17Naine vastas: 'Mul ei ole meest.' Jeesus ütles talle: 'Sul on õigus, kui sa ütled: 'Mul ei ole meest',
18xban nak ôb li cuînk cuanjenak âcuiq'uin. Ut li jun li cuan âcuiq'uin anakcuan mâcua' ajcui' âbêlom. Yâl li xaye nak mâc'a' âbêlom, chan li Jesús.
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.'
19Quixye li ixk re: -Kâcua', jo' li lâat anchal profeta.
19Naine ütles temale: 'Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
20Eb li kaxe'tônil yucua' lâo aj Samaria que'tijoc chiru li Dios sa' li tzûl li cuan arin. Abanan lâex aj judío nequeye nak toj aran Jerusalén cuan li tz'akal na'ajej re lok'onînc. Ye cue bar cuan li tz'akal xyâlal, chan li ixk.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.'
21Quixye li Jesús re: -At ixk, pâb li c'a'ru tinye âcue. Tâcuulak xk'ehil nak moco tento ta chic texxic sa' li tzûl li cuan arin, chi moco Jerusalén re textijok chiru li Dios Acuabej.
21Jeesus ütles talle: 'Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!
22Lâex aj Samaria inc'a' nequenau chi tz'akal ani nequeq'ue xlok'al. Lâo aj judío nakanau chi tz'akal ani nakaq'ue xlok'al xban nak li colba-ib riq'uineb laj judío xchal chak.
22Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.
23Tâcuulak xk'ehil, ut anakcuan ajcui', nak eb li te'xlok'oni li Acuabej Dios chi tz'akal, te'xbânu chi anchal xch'ôleb ut chi yâl xban nak li Acuabej Dios naraj nak te'xlok'oni chi tz'akal re ru.
23Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.
24Li Dios, a'an musik'ej ut li ani tâlok'onînk re, tento nak tixbânu chi anchal xch'ôl ut chi tz'akal re ru, chan li Jesús.
24Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.'
25Quichak'oc li ixk ut quixye re: -Lâin ninnau nak tâchâlk li Mesías li tâcolok ke. Li Cristo neque'xye re. Nak tol-êlk a'an, tixch'olob chiku chixjunil li c'a'ak re ru a'in, chan li ixk.
25Naine ütles temale: 'Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.'
26Quixye li Jesús re: -Lâin li Cristo li yôquin chi âtinac âcuiq'uin, chan.
26Jeesus ütles talle: 'Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.'
27Sa' ajcui' li hônal a'an, que'cuulac eb lix tzolom li Jesús. Ut que'sach xch'ôleb chirilbal nak yô chi âtinac riq'uin li ixk aj Samaria. Abanan mâ jun quiyehoc re: -¿C'a'ut nak yôcat chi âtinac riq'uin li ixk a'an?- Chi moco que'xye: -¿C'a'ru yôcat chixyebal re?-
27Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: 'Mis sa temalt tahad?' või 'Mida sa temaga räägid?'
28Li ixk quixcanab lix cuc aran ut cô sa' li tenamit ut quixye reheb li cuanqueb aran:
28Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele:
29-Yo'keb chicuix chirilbal jun li cuînk quixye cue chixjunil lin yehom inbânuhom. Mâre a'an li Cristo li yôco chiroybeninquil, chan.
29'Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?'
30Jo'can nak li cuanqueb sa' li tenamit a'an côeb riq'uin li Jesús.
30Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.
31Nak toj mâji' neque'cuulac, eb lix tzolom li Jesús yôqueb chixtz'âmanquil chiru nak tâcua'ak. Que'xye re: -At tzolonel, cua'in, chanqueb re.
31Vahepeal palusid jüngrid teda: 'Rabi, söö!'
32Li Jesús quixye reheb: -Mâcua' tzacaêmk nasaho' cui' inch'ôl. Lâin cuan jun xsahil inch'ôl ut lâex inc'a' nequenau c'a'ut, chan.
32Aga tema ütles neile: 'Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.'
33Ut eb lix tzolom que'xye chi ribileb rib: -Mâre ani xc'amoc chak xcua, chanqueb.
33Siis arutasid jüngrid omavahel: 'Kas keegi on talle süüa toonud?'
34Li Jesús quixye reheb: -Lâin nasaho' inch'ôl nak ninbânu li c'a'ru naraj li quitaklan chak cue ut tinchoy xbânunquil lix c'anjel. A'an rûchil li cua chok' cue lâin, chan.
34Jeesus ütles neile: 'Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
35Lâex nequeye, "Toj tânumek' câhib po chic tojo'nak to-oc chi k'oloc", chanquex. Abanan lâin ninye êre us xtiquibanquil anakcuan. Ilomak li q'uila tenamit. Chanchaneb li acuîmk li ac xk'ano'. Tento nak tâch'olobâk lix yâlal chiruheb.
35Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!
36Laj k'olonel naxc'ul xtojbal ut nasaho' sa' xch'ôl rochben laj acuinel. Jo'can ajcui' li ani naxch'olob xyâlal re nak te'pâbânk li cristian. Li jun a'an tâcuânk lix k'ajcâmunquil xban nak cuânkeb li te'rêchani li junelic yu'am sa' xc'aba' a'an.
36Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.
37Riq'uin a'in na-el chi yâl li neque'xye: Jun li na-acuoc re ut jun chic li nak'oloc re.
37Jah, siin on tõsi see ütlus: 'Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.'
38Lâin xexintakla chixk'olbal li moco lâex ta xexc'anjelan re. Jalaneb xe'c'anjelan re ut lâex chic xexyaloc xsahil lix c'anjeleb, chan li Jesús reheb.
38Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.'
39Nabaleb laj Samaria li cuanqueb sa' li tenamit a'an que'xpâb nak li Jesús a'an li Cristo, xban nak li ixk quixye reheb: -Li cuînk a'an xye cue chixjunil li c'a'ru quilajinbânu.-
39Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas: 'Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.'
40Nak que'cuulac eb laj Samaria riq'uin li Jesús, que'relaji ru chi canâc riq'uineb. Ut a'an quicana cuib cutan riq'uineb.
40Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.
41Ut k'axal cui'chic nabaleb li que'pâban re li Jesús xban nak que'rabi li c'a'ru quixye.
41Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.
42Ut que'xye re li ixk: -Anakcuan nakapâb, moco xban ta li c'a'ru xaye ke. Lâo xkabi chi tz'akal li c'a'ru xye ut nakanau nak a'an tz'akal li Cristo laj Colol re li cuanqueb sa' ruchich'och', chanqueb.
42Aga naisele nad ütlesid: 'Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.'
43Nak ac xnume' li cuib cutan, li Jesús qui-el aran ut cô Galilea.
43Aga kahe päeva möödudes rändas Jeesus sealt edasi Galileasse.
44Ut li Jesús quixch'olob xyâlal ut quixye nak junak profeta inc'a' naq'uehe' xlok'al sa' lix tenamit.
44Jeesus ise ju tunnistas, et 'prohvetist ei peeta lugu ta oma kodukohas'.
45Nak quicuulac li Jesús sa' li tenamit Galilea, quic'ule' sa' xyâlal xbaneb li que'cuulac aran Jerusalén chixnumsinquil li nink'e Pascua xban nak que'ril chixjunil li quilajxbânu li Jesús.
45Ometi, kui ta nüüd tuli Galileasse, võtsid galilealased tema hästi vastu, sest nad olid näinud, mida kõike ta oli teinud pühade ajal Jeruusalemmas; nemadki olid ju käinud nendel pühadel.
46Li Jesús cô cui'chic sa' li tenamit Caná re Galilea li quixsuk'isi cui' li ha' chok' vino. Ut aran Capernaum cuan jun li cuînk aj c'anjel chiru li rey. Yaj li ralal.
46Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige.
47Li cuînk a'an quirabi resil nak li Jesús ac xsuk'i chak Judea ut cuan aran Galilea. Cô riq'uin li Jesús ut quirelaji ru chi xic Capernaum re tixq'uirtesi li ralal. Câmc re xban nak nim xyajel.
47Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
48Li Jesús quixye re li cuînk: -Lâex inc'a' nequepâb nak li Dios quitaklan chak cue cui inc'a' tinc'ut junak milagro chêru retalil nak cuan incuanquil, chan.
48Siis Jeesus ütles talle: 'Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.'
49Ut li cuînk quixye cui'chic re li Jesús: -Kâcua', bânu usilal cue. Yo'o chi junpât xban nak k'axal nim xyajel li cualal. Câmc re, chan li cuînk.
49Ametimees ütles talle: 'Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!'
50Li Jesús quixye re li cuînk: -Ayu sa' lâ cuochoch. Lâ cualal inc'a' tâcâmk. Tâq'uirâk ban, chan. Ut li cuînk quixpâb li quiyehe' re xban li Jesús ut cô.
50Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu poeg elab!' Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks.
51Nak ac cuulac re sa' li rochoch, eb lix môs que'côeb chixc'ulbal ut que'xye re: -Yo'yo lâ cualal. Yô chi usâc, chanqueb re.
51Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et ta laps elab.
52Ut li cuînk quixpatz' reheb jok'e hônal quixtiquib usâc. Ut que'xye re: -Ecuêr sa' jun ôr re li ecuu quinume' lix tik, chanqueb re.
52Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem. Nad ütlesid talle: 'Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.'
53Ut quinak sa' xch'ôl li yucua'bej nak sa' ajcui' li hônal a'an quiyehe' re xban li Jesús nak tâq'uirâk li ralal. Ut li cuînk a'an quixpâb li Jesús jo'queb ajcui' chixjunileb li cuanqueb sa' li rochoch.A'an a'in li xcab milagro li quixbânu li Jesús nak qui-el Judea ut cô cui'chic Galilea.
53Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: 'Sinu poeg elab!' Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.
54A'an a'in li xcab milagro li quixbânu li Jesús nak qui-el Judea ut cô cui'chic Galilea.
54Selle teise tunnustähe tegi Jeesus pärast Juudamaalt Galileasse tulekut.