¹Chirix chic a'in, li Jesús cô Jerusalén sa' li nink'e li neque'xbânu eb laj judío.

¹Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.

²Sa' li tenamit Jerusalén bar cuan cui' li oquebâl li neque'rocsi cui' li carner, cuan jun li ha' Betesda xc'aba' sa' râtinobâleb laj hebreo. Aran cuan ôb li muhebâl.

²Aga Jeruusalemmas on Lambavärava juures tiik, mida heebrea keeles hüütakse Betsata; sellel on viis sammaskäiku.

³Sa' eb li muhebâl a'an cuanqueb nabaleb li yaj. Cuanqueb mutz', cuanqueb yêk rokeb, ut cuanqueb li sic rokeb ut sic ruk'eb. Yôqueb chiroybeninquil nak tâec'ânk li ha'.

³Siin lamas suur hulk haigeid, pimedaid, jalutuid, halvatuid [kes ootasid vee liikumist,

⁴Jun x-ángel li Kâcua' nacube chak sa' choxa yalak jok'e ut narec'asi li ha'. Li ani xbên cua na-oc chi sa' nak ac x-ec'asîc li ha', li jun a'an naq'uira a' yal c'a'ru xyajel.

⁴sest aeg-ajalt tuli ingel alla tiiki ja segas vett. Kes nüüd esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, ükskõik mis haiguses ta oli].

⁵Cuan jun li cuînk aran cuakxaklaju xca'c'âl chihab roquic lix yajel.

⁵Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat.

⁶Nak li Jesús quiril li cuînk jiljo aran chire li ha' quixnau nak ac najter roquic lix yajel. Quixye re: -¿Ma tâcuaj q'uirâc? chan re.

⁶Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: 'Kas sa tahad terveks saada?'

⁷Quixye li cuînk: -Kâcua', nacuaj raj abanan mâ ani na-ocsin cue sa' li ha' nak na-ec'asîc. Nak yôquin chixyalbal oc, jalan chic na-oc xbên cua chicuu, chan.

⁷Haige vastas talle: 'Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind.'

⁸Quixye li Jesús re: -Cuaclin, xoc lâ cuarib ut bên, chan re.

⁸Jeesus ütles talle: 'Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!'

⁹Sa' ajcui' li hônal a'an li cuînk quiq'uira. Quixakli, quixxoc lix cuarib ut quibêc. A'in quic'ulman sa' li hilobâl cutan.

⁹Ja inimene sai otsekohe terveks, võttis oma kanderaami ja kõndis. Kuid see päev oli hingamispäev.

¹⁰Que'oc chi cuech'înc li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío. Que'xye re li cuînk li quiq'uira: -Hilobâl cutan anakcuan. Yôcat chixk'etbal li kachak'rab xban nak yôcat chixc'ambal lâ cuarib chiru li hilobâl cutan, chanqueb.

¹⁰Siis ütlesid juudid tervenenule: 'Nüüd on hingamispäev ja seepärast sa ei tohi kanderaami kanda.'

¹¹Quichak'oc li cuînk ut quixye reheb: -Li cuînk li xq'uirtesin cue, xye cue, "c'am lâ cuarib ut bên", chan.

¹¹Tema aga vastas neile: 'See, kes mu terveks tegi, ütles mulle: Võta oma kanderaam ja kõnni!'

¹²Que'xpatz' re: -¿Ani li cuînk li xyehoc âcue nak tâxoc lâ cuarib ut tatbêk? chanqueb.

¹²Nad küsisid temalt: 'Kes on see inimene, kes sulle ütles: Võta oma kanderaam ja kõnni!?'

¹³Li cuînk li quiq'uirtesîc inc'a' naxnau ani ta a'an, xban nak k'axal nabaleb li cuanqueb aran ut li Jesús ac x-el sa' xyânkeb.

¹³Aga tervenenu ei teadnud, kes see oli, sest Jeesus oli läinud kõrvale seal paigas oleva rahva hulka.

¹⁴Mokon chic li Jesús quixtau cui'chic li cuînk sa' li templo ut quixye re: -Chaq'uehak retal nak xatq'uira. Canab xbânunquil li inc'a' us mâre anchal tâchâlk junak chic nimla raylal sa' âbên, chan li Jesús re.

¹⁴Pärastpoole leidis Jeesus tema pühakojast ja ütles talle: 'Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!'

¹⁵Qui-el li cuînk riq'uin li Jesús ut quixye resil reheb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío nak li Jesús, a'an li quiq'uirtesin re.

¹⁵Inimene läks ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, kes ta terveks tegi.

¹⁶Eb li neque'taklan sa' xyânkeb laj judío xic' que'ril li Jesús xban nak naq'uirtesin sa' li hilobâl cutan. Ut que'raj xcamsinquil.

¹⁶Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval.

¹⁷Li Jesús quixye reheb: -Lin Yucua' toj yô chixtenk'anquileb li cristian ut tento ajcui' nak tintenk'aheb lâin, chan.

¹⁷Aga Jeesus kostis neile: 'Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.'

¹⁸K'axal cui'chic que'josk'o' laj judío riq'uin a'in. Jo'can nak que'raj xcamsinquil xban nak moco ca'aj ta cui' naxk'et lix chak'rabeb nak naq'uirtesin chiru li hilobâl cutan; riq'uin aj ban cui' nak naxjuntak'êta rib riq'uin li Dios nak naxye nak li Dios, a'an lix Yucua'.

¹⁸Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nimetanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks.

¹⁹Jo'can nak li Jesús quixye reheb: -Relic chi yâl tinye êre, Lâin li C'ajolbej. Mâc'a' naru tinbânu injunes. Li c'a'ru naxc'ut chicuu lin Yucua', a'an li ninbânu. Chixjunil li naxbânu lin Yucua', a'an li ninbânu lâin.

¹⁹Siis Jeesus vastas neile: 'Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda, mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.

²⁰Lâin li C'ajolbej. Rarôquin xban lin Yucua'. A'an naxc'ut chicuu chixjunil li c'a'ak re ru naxbânu. Ut toj cuan cui'chic c'a'ak re ru xnînkal ru na'leb chiru a'in tixc'ut chicuu xbânunquil. Ut lâex tâsachk êch'ôl chirilbal.

²⁰Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.

²¹Li Yucua'bej naxcuaclesiheb cui'chic chi yo'yo li camenak. Ut jo'can ajcui' lâin li C'ajolbej. Lâin ninq'ue li junelic yu'am reheb li ani nacuaj.

²¹Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.

²²Li Yucua'bej mâ ani naxrak âtin sa' xbên. Quixk'axtesiheb ban sa' cuuk' re nak lâin chic tinrakok âtin sa' xbêneb.

²²Ja tõepoolest: Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud kohtumõistmise täiesti Poja kätte,

²³Quixbânu chi jo'can re nak chixjunileb te'xq'ue inlok'al jo' nak neque'xq'ue xlok'al li Yucua'bej. Li ani inc'a' naxq'ue inlok'al lâin li C'ajolbej, inc'a' ajcui' naxq'ue xlok'al li Yucua'bej li quitaklan chak cue.

²³et kõik austaksid Poega, nõnda nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa ka Isa, kes on tema läkitanud.

²⁴Relic chi yâl ninye êre nak li ani na-abin re li c'a'ru ninye ut naxpâb li Dios li quitaklan chak cue, li jun a'an cuan xyu'am chi junelic. Inc'a' tâxic sa' tojba mâc xban nak inc'a' chic tenebanbil li câmc sa' xbên. Cuânk ban chic xyu'am chi junelic.

²⁴Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla, vaid on läinud surmast ellu.

²⁵Chi yâl ninye êre tâcuulak xk'ehil ut anakcuan ajcui' xcuulac xcutanquil, nak eb li chanchan camenakeb xban li mâc te'rabi li cuâtin lâin li C'ajolbej. Ut li te'abînk cue te'cuânk xyu'am chi junelic.

²⁵Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tund tuleb, ja see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama.

²⁶Li Yucua'bej cuan xcuanquil chi q'uehoc junelic yu'am ut a'an ajcui' quiq'uehoc cue lâin li C'ajolbej lin cuanquil chi q'uehoc junelic yu'am.

²⁶Sest otsekui Isal on elu iseendas, nõnda on ta andnud ka Pojale, et elu on temas endas,

²⁷Ut quixq'ue ajcui' incuanquil chi rakoc âtin xban nak lâin li C'ajolbej. Taklanbilin chak xban li Dios.

²⁷ja ta on temale andnud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et tema on Inimese Poeg.

²⁸Misach êch'ôl chirabinquil li yôquin chixyebal. Tâcuulak xk'ehil nak chixjunileb li camenak te'rabi li c'a'ru tinye.

²⁸Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält

²⁹Li que'xbânu li us te'cuaclîk cui'chic ut te'cuânk xyu'am chi junelic. Ut eb li que'xbânu li inc'a' us te'cuaclîk ajcui' re te'taklâk sa' li tojba mâc.

²⁹ning tulevad välja: need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.

³⁰Lâin mâc'a' naru ninbânu injunes. Lâin ninrakoc âtin jo' naxye cue li Yucua'bej. Jo'can nak ninrakoc âtin sa' tîquilal. Inc'a' ninbânu li c'a'ru nacuaj lâin. Ninbânu ban li c'a'ru naraj li Yucua'bej li quitaklan chak cue.

³⁰Mina ei saa iseenesest teha midagi. Ma mõistan kohut nõnda, nagu ma kuulen, ja minu otsus on õiglane, sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.

³¹Cui lâin tinch'olob xyâlal chêru anihin tz'akal lâin, lâex têye nak inc'a' yâl li yôquin chixyebal.

³¹Kui ma tunnistaksin iseenese kohta, ei oleks mu tunnistus kehtiv.

³²Abanan cuan jun chic li naxch'olob xyâlal chêru anihin tz'akal lâin ut lâin ninnau nak yâl li yô chixyebal chicuix.

³²See, kes minu kohta tunnistab, on keegi teine, ja ma tean: see tunnistus, mida tema minu kohta tunnistab, on kehtiv.

³³Lâex xetakla xpatz'bal re laj Juan laj Cubsihom Ha' ut a'an quixch'olob lix yâlal chêru ut yâl li quixye chicuix.

³³Teie olete läkitanud saadikuid Johannese juurde, ja tema on tunnistanud tõtt.

³⁴Abanan inc'a' tento nak junak cuînk tixch'olob xyâlal anihin. Ninye ban êre anihin re nak texcolek'.

³⁴Aga mina ei vaja mingit inimese tunnistust, vaid räägin seda selleks, et teie võiksite pääseda.

³⁵Laj Juan chanchan jun li xam quixcutanobresi êbe nak quixch'olob lix yâlal chêru. Ut quisaho' jun c'amoc sa' êch'ôl chirabinquil li quixye.

³⁵Johannes oli lamp, mis põles ja paistis, teie aga tahtsite üürikest aega ilutseda tema valguses.

³⁶Li c'a'ru quixch'olob laj Juan chicuix, a'an yâl. Abanan riq'uin li c'a'ru ninbânu, k'axal cui'chic naxc'ut chi tz'akal anihin lâin. Lâin ninbânu li c'a'ru quixye cue li Yucua'bej. Li c'a'ru ninbânu lâin, a'an naxc'ut nak taklanbilin xban li Yucua'bej.

³⁶Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.

³⁷Ut li Yucua'bej li quitaklan chak cue, a'an quixch'olob ajcui' lix yâlal chicuix usta mâ jun sut xerabi chi âtinac chi moco queril chanru na-iloc.

³⁷Ja Isa, kes minu on saatnud, tema ise tunnistab minu kohta. Teie ei ole iialgi kuulnud tema häält ega näinud tema nägu

³⁸Lâex inc'a' nequeraj xc'ulbal li râtin xban nak inc'a' niquinêpâb lâin, li taklanbilin chak xban a'an.

³⁸ega püsi tema sõna teis, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud.

³⁹Lâex nequeq'ue êch'ôl chixtzolbal xsa' li Santil Hu. Lâex nequec'oxla nak aran têtau chanru tâcuânk lê yu'am chi junelic. Abanan inc'a' nequeq'ue retal nak li Santil Hu a'an naxch'olob ajcui' lix yâlal chicuix lâin.

³⁹Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.

⁴⁰Lâex inc'a' nequeraj xpâbanquil nak lâin ninq'uehoc êre lê yu'am chi junelic.

⁴⁰Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.

⁴¹Lâin inc'a' nacuaj nak têq'ue inlok'al lâex,

⁴¹Mina ei vaja austust inimestelt,

⁴²xban nak ninnau chanru lê na'leb. Ninnau nak inc'a' nequera li Dios chi anchal êch'ôl.

⁴²kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.

⁴³Lâin xinchal sa' xc'aba' lin Yucua'. Abanan inc'a' xeraj inc'ulbal. Cui ut ani ta chic junak tâchâlk yal naxtakla chak rib xjunes, lâex têc'ul raj a'an.

⁴³Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.

⁴⁴Nak nequeq'ue êlok'al chi ribil êrib, c'ajo' nak nacuulac chêru. Abanan inc'a' nequesic' li lok'al li naxq'ue li jun chi Dios. ¿Chan ta cui' ru nak tinêpâb lâin chi jo'canan?

⁴⁴Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?

⁴⁵Mêc'oxla nak lâin tinjitok êre chiru lin Yucua'. Cuan jun li tâjitok êre. A'an li chak'rab li quiq'uehe' re laj Moisés li c'ojc'o cui' êch'ôl.

⁴⁵Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,

⁴⁶Cui ta nequepâb li c'a'ru quixye laj Moisés, tinêpâb aj raj cui' lâin xban nak laj Moisés quixch'olob ajcui' chak xyâlal chicuix lâin.Cui inc'a' nequepâb li c'a'ru quixtz'îba laj Moisés chicuix, ¿chan ta cui' ru nak têpâb li c'a'ru ninye lâin?

⁴⁶sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.

⁴⁷Cui inc'a' nequepâb li c'a'ru quixtz'îba laj Moisés chicuix, ¿chan ta cui' ru nak têpâb li c'a'ru ninye lâin?

⁴⁷Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?'