¹Ut chirix chic a c'a'ak re ru a'in, li Kâcua' quixsiq'ueb ru lajêb xcâc'âleb chic chi cuînk ut quixtaklaheb chi ca'cabil sa' eb li junjûnk chi tenamit ut sa' eb li na'ajej li bar talaje'numek' cui'.

¹Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna.

²Ut quixye reheb, -Relic chi yâl nabaleb li inc'a' neque'xnau xyâlal. Abanan moco q'uiheb ta li te'xye lix yâlal reheb. Chanchaneb li ru li acuîmk li mâc'a' aj sic'ol re. Jo'can ut tinye êre nak têtz'âma chiru li Kâcua' re nak a'an tixtaklaheb laj c'anjel chixch'olobanquil lix yâlal chiruheb.

²Ta ütles neile: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!

³Ayukex bi' ut chenauhak nak lâin yôquin chi taklânc êre sa' xyânkeb li xic' neque'iloc êre. Chanchanakex li coc' carner sa' xyânkeb laj xoj.

³Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.

⁴Inc'a' têc'am xna'aj li c'a'ak re ru tâc'anjelak êre sa' be, chi moco êtumin, chi moco xjalbal êxâb. Ut mâ ani aj iq'uin texxaklîk chi serak'ic sa' be.

⁴Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!

⁵Nak texcuulak sa' junak cab, têq'ue xsahileb xch'ôl ut têye, "A' taxak li tuktûquil usilal chi cuânk sa' li cab a'in," cha'kex.

⁵Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: 'Rahu olgu sellele kojale!'

⁶Cui châbileb li cuanqueb sa' li cab a'an, tâcuânk li tuktûquil usilal riq'uineb jo' xeye lâex. Cui ut inc'a' châbileb, inc'a' ajcui' tâcuânk li tuktûquil usilal riq'uineb. Ca'aj cui' êriq'uin ban lâex tâcanâk.

⁶Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.

⁷Nak tex-oc sa' junak cab, aran texcanâk. Inc'a' yôkex chixbeninquil êrib. Ut chetzacahak li c'a'ru tâq'uehek' êre xban nak laj c'anjel tento tixc'ul lix tojbal.

⁷Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise!

⁸Nak texc'ulek' sa' junak tenamit, chec'ulak ut chetzaca li c'a'ru tâq'uehek' êre.

⁸Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse,

⁹Têq'uirtesiheb li yaj li cuanqueb sa' li tenamit a'an ut têye ajcui' reheb nak yô chak chi nach'oc lix nimajcual cuanquilal li Dios.

⁹ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: 'Jumala riik on teie lähedal!'

¹⁰Abanan cui texcuulak sa' junak tenamit ut inc'a' texc'ulek' sa' xyâlal, tex-êlk sa' be ut tex-oc xyebal,

¹⁰Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge:

¹¹"Lix poksil lê tenamit li xletz chi kok takachik'chik'i chok' retalil nak tâchâlk raylal sa' êbên. Julticak êre nak lix nimajcual cuanquilal li Dios xc'ulun êriq'uin, abanan inc'a' xec'ul", cha'kex reheb.

¹¹'Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!'

¹²Relic chi yâl tinye êre nak toj cubenak ca'ch'in lix tojbal xmâqueb li tenamit Sodoma chiru lix tojbal xmâqueb li tenamit a'in sa' xk'ehil li rakba âtin.

¹²Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal.

¹³Raylal châlel sa' êbên lâex li cuanquex sa' li tenamit Corazín. Raylal châlel sa' êbên lâex li cuanquex sa' li tenamit Betsaida. Cui ta quinbânu aran Tiro li milagro a'in li xinbânu chêru ut cui ta quinbânu aran Sidón, ac najter raj que'xq'ue li k'es ru t'icr chirixeb ut que'xchunub raj rib sa' cha ut que'yot'e' raj xch'ôleb ut que'xjal raj xc'a'uxeb.

¹³Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt.

¹⁴Jo'can ut tinye êre nak sa' xk'ehil li rakba âtin, k'axal cui'chic li raylal li têc'ul lâex chiru li raylal li te'xc'ul eb laj Tiro ut eb laj Sidón.

¹⁴Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil.

¹⁵Ut lâex li cuanquex sa' li tenamit Capernaum, c'ajo' nak nequenimobresi êrib. ¿Ma nequec'oxla nak tâtaksîk êcuanquil toj sa' choxa? Tâcubsîk ban êcuanquil nak textaklâk sa' xna'ajeb li camenak.

¹⁵Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla.

¹⁶Li ani tâabînk re lê râtin lâex, târabi ajcui' li cuâtin lâin. Ut li ani tâtz'ektânânk êre lâex, tinixtz'ektâna ajcui' lâin. Ut li ani natz'ektânan cue lâin, naxtz'ektâna ajcui' li quitaklan chak cue, chan li Jesús.

¹⁶Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.'

¹⁷Que'suk'i chak li lajêb xcâc'âl chi cuînk chi saheb sa' xch'ôl ut que'xye re li Jesús: -At Kâcua', sa' âc'aba' lâat neque'pâban chiku eb li mâus aj musik'ej, chanqueb.

¹⁷Aga need seitsekümmend [kaks] pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid: 'Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!'

¹⁸Li Jesús quixye reheb: -Lâin quicuil laj tza chanchan rak' câk nak quit'ane' chak sa' choxa.

¹⁸Tema ütles neile: 'Ma nägin saatanat kui välku taevast maha langevat.

¹⁹Lâin xinq'ue êcuanquil. Usta têyek' li c'anti' ut laj xôc', mâc'a' têc'ul. Xinq'ue êcuanquil sa' xbên laj tza ut mâc'a' târûk tixbânu êre.

¹⁹Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.

²⁰Misaho' sa' êch'ôl xban nak cuan êcuanquil sa' xbêneb li mâus aj musik'ej. Chisahok' ban êch'ôl xban nak tz'îbanbilak lê c'aba' sa' choxa, chan.

²⁰Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!'

²¹Sa' li hônal a'an li Jesús quirec'a xsahil xch'ôl xban li Santil Musik'ej. Quitijoc ut quixye: -At inYucua', lâat laj êchal re li choxa jo' ajcui' li ruchich'och'. Ninbantioxi châcuu xban nak xamuk lix yâlal chiruheb li tzolbileb ut li cuanqueb xna'leb. Ut xac'ut lix yâlal chiruheb li cubenakeb xcuanquil. Chanchaneb coc'al. Xabânu chi jo'can xban nak jo'can xcuulac châcuu lâat, chan li Jesús nak quitijoc.

²¹Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.

²²Ut quixye reheb li cuanqueb aran: -Chixjunil li c'a'ak re ru xk'axtesi sa' cuuk' lin Yucua'. Mâ ani nana'oc cuu lâin li C'ajolbej, ca'aj cui' li Acuabej Dios. Mâ ani nana'oc ru li Acuabej Dios, ca'aj cui' lâin li C'ajolbej. Ut tâna'ek' ajcui' ru xbaneb li ani tinc'ut cui' lix yâlal, chan li Jesús.

²²Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.'

²³Quixsuk'isi rib riq'uineb lix tzolom ut quixye reheb xjuneseb: -Us xak êre lâex xban nak riq'uin xnak' êru yôquex chirilbal li c'a'ru yô chi c'ulmânc.

²³Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes: 'Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete,

²⁴Lâin tinye êre nak nabaleb li profeta ut nabaleb li rey que'raj raj rilbal li c'a'ru yôquex chirilbal lâex, abanan inc'a' que'ru rilbal. Ut que'raj raj rabinquil li c'a'ru yôquex chirabinquil lâex, abanan inc'a' que'ru rabinquil, chan li Jesús reheb.

²⁴sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.'

²⁵Jun aj tzolol chak'rab quixye re li Jesús yal re xyalbal rix: -At tzolonel: ¿C'a'ru us tinbânu re nak tincuêchani li junelic yu'am? chan.

²⁵Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: 'Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?'

²⁶Quichak'oc li Jesús ut quixye re: -Lâat nacacuil sa' li Santil Hu. ¿C'a'ru naxye sa' li chak'rab?-

²⁶Aga Jeesus ütles talle: 'Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?'

²⁷Ut a'an quichak'oc ut quixye: -Chara li Kâcua' lâ Dios chi anchal âch'ôl, chi anchal âcuâm, chi anchal âmetz'êu ut chi anchal âc'a'ux. Ut chara lâ cuas âcuîtz'in jo' nak nacara âcuib lâat, chan.

²⁷Tema vastas: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!'

²⁸Ut li Jesús quixye re: -Yâl li xaye. Bânu a'in ut tâcuânk âyu'am chi junelic, chan.

²⁸Siis Jeesus ütles talle: 'Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!'

²⁹A'an quiraj raj xtîcobresinquil xch'ôl xjunes rib. Quixye re li Jesús: -¿Ani tz'akal li cuas cuîtz'in? chan.

²⁹Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: 'Ja kes siis on mu ligimene?'

³⁰Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Cuan jun li cuînk aj judío qui-el Jerusalén ut yô chi xic Jericó. Quic'ule' xbaneb laj êlk'. Que'xmak' chiru chixjunil li c'a'ru cuan re. Que'xtacuasi chi us ut côeb. Câmc re li cuînk que'xcanab.

³⁰Jeesus ütles kõnelust jätkates: 'Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.

³¹Ut sa' li be a'an quinume' jun laj tij. Quiril li cuînk t'ant'o aran, aban tîc quinume'.

³¹Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.

³²Ut jo'can ajcui' quixbânu jun laj levita xcomoneb li neque'tenk'an reheb laj tij. Quinume' chixc'atk li cuînk li t'ant'o aran, abanan quinume' chi tîc.

³²Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.

³³Ut quinume' ajcui' jun chic li cuînk sa' li be a'an, Samaria xtenamit. Eb laj Samaria xic' neque'ril rib riq'uineb laj judío. Abanan nak yô chi numec' quiril li cuînk t'ant'o aran ut quiril xtok'obâl ru.

³³Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale

³⁴Quicuulac riq'uin. Quixban lix yoc'olal riq'uin vino ut aceite. Quixbati ru lix toch'olal. Quixq'ue chirix lix cacuây ut quixc'am sa' jun li cab ut aran quixq'ue chi hilânc ut a'an qui-iloc re.

³⁴ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.

³⁵Jo' cuulajak chic nak ac xic re li cuînk aj Samaria, quixq'ue cuib li tumin plata re laj êchal cab ut quixye re: -Chacuil chi us li cuînk a'in. Ut chixjunil li jo' q'uial chic tâsach, lâin tintoj âcue sa' insuk'ijic, chan.

³⁵Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: 'Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.'

³⁶¿C'a'ru nacac'oxla lâat? ¿Bar cuan reheb li oxib li que'nume' li tz'akal ras rîtz'in li quit'ane' sa' ruk'eb laj êlk'? chan.

³⁶Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?'

³⁷Laj tzolol chak'rab quichak'oc ut quixye: -A' li qui-uxtânan ru, chan. Ut li Jesús quixye re: -Ayu ut jo'can ajcui' chabânu lâat, chan.

³⁷Seadusetundja ütles: 'See, kes tema peale halastas.' Jeesus ütles talle: 'Siis mine ja tee sina nõndasamuti!'

³⁸Ut nak yôqueb chi xic li Jesús, que'cuulac sa' jun ch'ina tenamit. Aran quihilan li Jesús sa' rochoch jun li ixk xMarta xc'aba'.

³⁸Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu.

³⁹Lix Marta cuan jun li rîtz'in xMaría xc'aba'. Lix María quixchunub rib chiru li Jesús chirabinquil li c'a'ru yô chixyebal.

³⁹Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.

⁴⁰Abanan lix Marta ca'aj cui' lix q'uila c'anjel yô xc'a'ux chirix. Quichal riq'uin li Jesús ut quixye re: -Kâcua', ¿ma inc'a' ch'a'aj nacacuec'a nak li cuîtz'in niquinixcanab chi c'anjelac injunes? Ye re nak tinixtenk'a, chan.

⁴⁰Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: 'Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!'

⁴¹Li Jesús quichak'oc ut quixye re: -Marta, lâat naxic âc'a'ux chirix lâ q'uila c'anjel xban nak ca'aj cui' a'an nacac'oxla.Abanan jun ajcui' li c'a'ru tento xbânunquil ut lix María xsic' ru a'an. Li k'axal us xbânunquil, a'an rabinquil li c'a'ru ninye. Ut mâ ani târamok re chiru xbânunquil, chan li Jesús.

⁴¹Aga Issand vastas talle: 'Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega,

⁴²Abanan jun ajcui' li c'a'ru tento xbânunquil ut lix María xsic' ru a'an. Li k'axal us xbânunquil, a'an rabinquil li c'a'ru ninye. Ut mâ ani târamok re chiru xbânunquil, chan li Jesús.

⁴²aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.'